Hea kooli käsiraamat: Hea hoolekogu ühendab

Jüri Ginter
Tartu Ülikooli hariduskorralduse lektor

«Tagasi esilehele

Lisa kommentaar

Kas heas koolis on hea hoolekogu või polegi hoolekogu vaja? Mis on hoolekogu ülesanne?

Alustuseks üks tõestisündinud lugu:

„Koolis läbi viidud küsitlusest selgus, et kõigega ollakse enam-vähem rahul, ainus erand oli hoolekogu töö. Kahjuks ei selgunud, miks ja millega rahul ei olda. Seetõttu korraldati ümarlaud, mille tulemusena samuti palju targemaks ei saadud. Ainult kehalise kasvatuse õpetaja kurtis, et koolil ei ole staadioni, mistõttu ei ole võimalik igal aastal mõõta õpilaste tulemusi kaugushüppes, kuulitõukes jms. Õpilased olid aga olukorraga rahul. Kuna midagi muud välja ei toodud, otsustas hoolekogu asuda staadioni ehitama. Korraldati talgud, vallalt küsiti raha ja kirjutati projekt raha taotlemiseks EAS-lt. Hoolekogule tehti ettepanek, et hoolekogu küsiks staadioni ehitamiseks raha ka vilistlastelt.“

Kuidas seda lugu kommenteerida?
Mõned suunavad küsimused lugejale:

• Kuivõrd võis küsitluse tulemusi mõjutada asjaolu, et lapsevanemad ei tea, millega hoolekogu peaks tegelema, millised tingimused on direktor hoolekogule võimaldanud ja millega hoolekogu on seni tegelenud?
• Mis peaks olema hoolekogu eesmärk (õpilaste areng, õppekava täitmine vms)?
• Kas tähtis on kehaline kasvatus või spordi algõpetus?
• Kuidas on lahendatud õiguslikud probleemid (vabatahtlike talguliste registreerimine maksuametis, hanke korraldamine tööde teostamiseks, ohutustehnika jms)?
• Kas projektide kirjutamine on hoolekogu ülesanne või on ka muid võimalusi?

Hea kooli kohta on igal inimesel oma ettekujutus, hoolekogu olemuse osas ei ole selget ettekujutust aga sageli isegi hoolekogu liikmetel. See on selgunud arvukate hoolekogu liikmete koolituste käigus.

Halb hoolekogu
Valesti tegutsev hoolekogu teeb koolile rohkem kahju kui varjusurmas hoolekogu. Hoolekokku ei tohiks valida inimesi, kes soovivad hakata direktori ja õpetajate järel nuhkima, teostada oma võimuiha, rahuldada uudishimu või peletada igavust.
Kõigepealt tuleb kummutada levinud väärarusaamad: hoolekogu ei ole lapsevanemate esindusorgan ega ka kooli kõrgeim juhtimisorgan (teistes riikides võib-olla, kuid mitte Eestis). Samas ei peaks hoolekogu olema ka üksnes direktori abiline.
Sagedasemad eksiootused hoolekogu rolli osas on järgmised:

• Arvatakse, et hoolekogu on rahastaja, varustaja, kes aitab leida täiendavaid võimalusi kooli materiaalse olukorra parandamiseks.

Vastuväide: enamik lapsevanemaid jääb siis hoolekogu tegevusest kõrvale, kuna neil pole soovitavaid võimalusi või sidemeid. See roll sobiks kooli toetavale organisatsioonile, mis on hoolekogus esindatud.

• Arvatakse, et hoolekogu on kohus või uurija, kes küsitleb õpilasi ja õpetajaid ning langetab nende käitumise suhtes otsuseid.

Vastuväide: kuna kõik hoolekogu liikmed ei ole üldjuhul pedagoogika ja õigusteaduse asjatundjad, pole see roll eriti soovitatav. Kuna kaebuste läbivaatamine on seadusega pandud ülesanne, peaks hoolekogu kaasama vastava valdkonna eksperte.

• Hoolekogule omistatakse ka n-ö nuhi rolli, kes pidevalt direktori jt kooli töötajate tegevust jälgib.

Vastuväide: selline kontrolliv tegevus pole otstarbekas tingimustes, kus varem pole kokku lepitud töötajate tööjaotuses ja nende töö soovitud tulemustes (vastav kokkulepe puudub aga enamikus koolides). Sellise hoolekoguga ei soovi direktor koostööd teha.

• Nii mõnigi direktor ootab, et hoolekogu on justkui timukas, kes teeb ebameeldivaid otsuseid ja karjub õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate peale, jättes direktorile heategija rolli.

Vastuväide: sellise hoolekoguga ei soovi huvigrupid koostööd teha.

• Arvatakse, et hoolekogu võiks olla õpetaja rollis.

Vastuväide: ainult vähestel juhtudel on hoolekogu kõik liikmed kompetentsed õpetama õpilasi, lapsevanemaid või õpetajaid, kuidas nad peaksid käituma.

Lisaks eeltoodud uskumustele on levinud hulk väärpraktikaid:

• alaealiste komisjoni „eelkomisjon“. Vastav Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) säte on õnneks kehtetuks tunnistatud. Hoolekogu rolliks võiks olla pigem vahendamine ja tugivõrgustiku loomine;
• direktori umbusaldamine;
• hoolekogu ühisarvamuse kujundamine, mis ei ühti õpetajaskonna arvamusega;
• projektide koostamine – sellega võiksid kooli aidata inimesed, kes seda oskavad ning nendest võib moodustada eraldi komisjoni;
• kaadri otsimine ja valik. Sellega peaksid tegelema ikkagi spetsialistid, kelle seas võivad olla ka mõned hoolekogu liikmed. Hoolekogu võib osaleda vestlustel ja esitada oma arvamuse;
• õpetajate ja klassijuhatajate aruannete kuulamine;
• hoolekogu liikmete avalik või salajane tegevus kooli vastu;
• hoolekogu esindaja palgakomisjonis ja mujal esindab vaid oma arvamust ega konsulteeri enne otsustamist teiste hoolekogu liikmetega;
• hoolekogu panus piirdub mitmesuguste ettepanekute tegemisega. Ettepanekuid saavad aga lapsevanemad, õpilased, koolipidaja esindaja ja õpetajad teha ka siis, kui nad ei ole hoolekogu liikmed;
• tundide külastamine, sh lahtiste uste päevadel – see peaks toimuma õpetajate toetamiseks, mitte nende nõrkade kohtade väljatoomiseks.

Hoolekogude hea kogemus
Õnneks on Eesti hoolekogudel palju eeskujuväärivaid kogemusi.
Hoolekogud tegelevad järgnevaga:

• osalevad arengukava koostamisel ja jälgivad selle täitmist ning kuulavad täitmise aruandeid;
• kooskõlastavad otsuseid hoolekogus esindatud huvigruppidega;
• teevad järelepärimisi, mille tulemusena muutub olukord selgemaks;
• juhivad tähelepanu probleemidele ning kaitsevad oma kooli ja selle mainet;
• mõistavad, et üks nende põhiülesandeid on kooli õppekava sisuline käsitlemine, näiteks milline on koolis õpetatav esimene võõrkeel jms.

Paljud hoolekogud tegutsevad direktori ajutrustina, kellega nõu pidades jõutakse tulemusteni (näiteks riskide analüüs, stipendium õpilastele, kool maksab tublimatele osa väljasõidu maksumusest, õpilaskodu, lammutamine, liitmine, koondamine, remondi või soetuste järjekord, tasuta töövihikud, koolitoidu maksumus, tulemuspalk, ehituse või remondi lähtetingimused, söökla sulgemine, koolipuuvilja programm, ülekäigurada, tegevused vaheajal, õpetajate palga tõstmine, tugispetsialistide töölevõtmine, prügikastide paiknemine, jõulupakkide arv ja hind, koolivorm, mänguasjade raha kogumine, jalgrataste hoidla rajamine, korrapidajate, sportlaste jt tunnustamine, õpetajate jt tunnustamise kriteeriumid, teretamine uksel, õpetajate konkursitingimused, sh ajastus, mille tulemusel saadi head õpetajad).

Ajutrustis osalemisele aitavad kaasa hoolekogu liikmete erinevad kogemused, näiteks haridustöötaja või lapsevanemana omandatud teiste koolide kogemused (näiteks toitlustamise korraldamisel). Üheks eelduseks on direktori avatud suhtlemine sh e-kirjade vahendusel. Hoolekogu liikmed saavad sel juhul vahendada ja võimendada direktori initsiatiivi.

Hoolekogu liikmed näitavad eeskuju, pannes ka ise käed külge korraldamisel, osaledes mänguväljaku, piirdeaia vm rajamisel, sh ka lapsevanemate ühistööna; meelelahutusüritustel koolis ja piirkonnas, sh spordipäeval, jõululaadal (raha kogumine klassidele või koolile); aasta õpetaja, õpilase ja lapsevanema valimisel (ettepanekud või otsustamine); kooli kodulehe haldamisel; koolilehe väljaandmisel; lapsevanemate kaasamisel ja koolitusel; ühisel koolitusel õpetajatega; kooli kokkutulekul; vilistlaste kogu loomisel; igakuises infoklubis või õpilaskonverentsil (hoolekogu liikmed loevad, kuulavad ja tunnustavad).

Hoolekogu rolli nähakse seostajana (lapsevanem, õpetaja, õpilasomavalitsus), vahendajana õpilase (ja lapsevanema) ning õpetaja vahel, kooli esindajana, heade kogemuste tutvustajana meedias.

Hoolekogu tulemuslikule tegevusele aitab kaasa järgnev:

• hoolekogu fond, mille kasutamise üle otsustab hoolekogu;
• hoolekogu aktiivi meililist (hoolekogu liikmed ja iga klassi lapsevanemate esindajad);
• klassi lapsevanemate meililistis hoolekogus arutusele tulevate teemade eelnev arutelu;
• kiirete otsuste vastuvõtmine interneti vahendusel;
• muu veebis suhtlemine;
• hoolekogu eelsed koosolekud lapsevanematega;
• koostöö külaseltsiga, sh küla surve, et lapsevanemad osaleksid kooli tegemistes;
• hoolekogude ühiskoosolekud, sh enne koolide ühinemist nn tutvumiskoosolekute pidamine;
• küsimustiku väljatöötamine õpilastele ja lapsevanematele;
• hoolekogu liikmete valimisel hoolekogu tegevuse selgitamine.

Kokkuvõtvalt, õpilaste huve ühendab õpilasomavalitsus, õpetaja huve õppenõukogu ja ametiühing, koolipidaja huve volikogu ja valitsus ning lapsevanemate huve mitmes koolis moodustatud lapsevanemate kogu.
Hoolekogu võiks ja peaks olema sild kooli ja kogukonna ning erinevate huvigruppide vahel.

Hoolekogus on esindatud kõik osapooled: vald või linn kui omanik, lapsevanemad, õpetajad ja õpilased, mis võimaldab hoolekogul taotleda, et kõik huvigrupid teadvustaksid ühtemoodi ja adekvaatselt kooli seisundit, tugevusi ja nõrkusi, väliseid ohte ja võimalusi. Samuti peaks hoolekogus sõnastatama erinevate huvigruppide huvide ühisosa ja kokkulepped osapoolte edasise tegevuse suhtes (mida teeb omanik, õpetajad, lapsevanemad jne). Kokkulepped vormistatakse arengukava, eelarve ja muus vormis. Kooli töötajad kui üks huvigrupp osutavad tehnilist abi (andmete kogumine, trükkimine, paljundamine, teavitamine jne), kuid ei tegutse hoolekogu asemel eri huvigruppide seostamisel.

Kuna hoolekogus on esindatud erinevate huvigruppide esindajad, suudab hoolekogu anda nõu ja teha ettepanekuid, mille kasutamise otsustab ikkagi nõu saaja (direktor, õpetaja, lapsevanem, õpilasomavalitsus, valla- või linnavalitus jt). Hea hoolekogu liikmed tajuvad väljakutset ja võimalusi oma mõtteid laste huvides realiseerida ning soovivad omada paremat ülevaadet toimuvast, sh teistes hoolekogudes. Nad tahavad toredate inimestega koos arutada ja vähendada negatiivset stressi.

Hoolekogu ja direktori koostöö

• Hoolekogu toimib edukalt siis, kui direktor ja hoolekogu liikmed saavad aru, milline on hoolekogu roll. Sageli see aga nii ei ole ning tagajärjena üksteist ei usaldata ja uudiseid kooli kohta loevad hoolekogu liikmed ajalehest või kuulevad küla pealt. Selle vältimiseks lepiti ühes hoolekogus kokku järgmises:
• Hoolekogu annab direktorile nõu, kui direktor esitab mingi küsimuse arutamiseks. Eelduseks on käsitletavast valdkonnast ülevaate andmine hoolekogule enne sisulise arutelu algatamist.
• Hoolekogu annab arvamusi dokumentide kohta, mille direktor arvamuse saamiseks esitab. See arvamus pole direktorile siduv.
• Hoolekogu esitab direktorile ja koolipidajale ettepanekuid kooli töö tõhustamiseks.
• Hoolekogu liikmed saavad osaleda põhimääruse, arengukava, õppekava jt dokumentide koostamisel ning nõustada direktorit ja kooli ka individuaalselt.
• Osa hoolekogu liikmeid täidab lähtuvalt oma ametikohast kooli suhtes ka muid ülesandeid (nt prokuröri järelevalve, töötajate koolitus jms), mis pole seotud nende liikmelisusega hoolekogus.
• Direktori ja hoolekogu liikmete ettepanekute alusel koostab hoolekogu esimees hoolekogu tööplaani ja istungi päevakorra ning hoolekogu kinnitab selle.
• Direktor annab kord aastas hoolekogule tervikliku ülevaate kooli arengust viimase aasta jooksul ja edasise tegevuse kavadest.
• Kool informeerib võimalikult varakult hoolekogu liikmeid kooli tegevuse kajastamisest meedias ja erakordsetest sündmustest, mille kohta võidakse aru pärida ka hoolekogu liikmetelt.

Eeltoodu oli konkreetses koolis sõlmitud kokkulepe. Iga hoolekogu võiks koostöö põhimõtted direktoriga ise kokku leppida.
Hoolekogu seisab pidevalt dilemma ees, kas eelistada konkreetse lapsevanema huvi või avalikku huvi. Ainult lapsevanematest lähtuvalt kannataksid need lapsed, kelle vanemad nende eest ei võitle; ainult avalikke huve silmas pidada võib osa lapsevanemaid oma lapsed mujale kooli viia.

Õiguslikud raamid
Hoolekogu saab edukalt tegutseda üksnes siis, kui jäädakse seaduse raamidesse. PGS § 73 lõige 1 sätestab järgnevat: „Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, koolipidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.“ Seadusest on välja jäänud tugispetsialistide kaasamine ühistegevusse. Seega peaksid hoolekogud kaaluma, kuidas seda lünka kompenseerida. Samuti võiks jälgimise asemel hoolekogu tähelepanu keskmes olla jagatud arusaama kujundamine ja koostöö.

Hoolekogu pädevuses on üldjuhul vaid arvamuse andmine, kusjuures see arvamus ei ole direktorile siduv ning direktor võib ikkagi tegutseda nii, nagu tema vajalikuks peab.

Nõusoleku andmine on siduv ja kui seaduse kohaselt on nõutav hoolekogu nõusolek, ei saa direktor ilma hoolekogu nõusolekuta tegutseda. Sama puudutab ettepaneku tegemist ja kehtestamist. Kui hoolekogu pole seaduses ette nähtud juhtudel vastavat ettepanekut teinud, ei saa direktor vastavat otsust teha ning kui hoolekogu pole vastavat korda kehtestanud, ei saa direktor ega keegi teine seda korda kehtestada.

PGS § 73 lg 11 sätestab hoolekogu pädevuse, kuid seoses õppekeele, pikapäevarühma ja hädaolukorra plaaniga on seda täiendatud ka teistes PGS sätetes. Koolitoidu valiku tegemisel arvestatakse ka hoolekogu ettepanekuid. Hoolekogu esindaja võib osaleda õppenõukogu koosolekul. Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. (Täpsed viited on vajalikud, et õigusaktides tehtavaid muudatusi märgata (autori märkus).)

Hoolekogust lähevad mööda ettevalmistus- ja abiõpperühmade moodustamine ja õpilasesindust reguleerivad õigusaktid. Hoolekogu võiks aga huvituda sellest, et valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ja kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande.

Direktor ei ole hoolekogu liige, kuid peaks osalema hoolekogu koosolekutel. PGS § 73 reguleerib hoolekogu koosseisu, kuid konkreetne esindajate arv tuleb kehtestada iga kooli jaoks eraldi. Hoolekogusse kuuluvad koolipidaja, õppenõukogu, õpilasesinduse, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamiku hoolekogu koosseisust.

Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka (PGS § 73 lg 8).

Hoolekogu tegevuse regulatsioon PGS-s
Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul (PGS § 73 lg 9). Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik (PGS § 73 lg 10). Soovitatav on töö planeerimisel kokku leppida aruande esitamise tähtaeg ja sisu.

Igale hoolekogule peab olema kehtestatud moodustamise ja töökord (PGS § 73 lg 1). Kuna põhimääruse kehtestab koolipidaja, võib see kord olla kirjas ka põhimääruses. Vastasel juhul peaks olema vastava pealkirjaga õigusakt. Kooli hoolekogu pädevus võib olla reguleeritud põhimääruses või töökorras. Esimesel juhul on kooli juhtorganite pädevus kirjas ühes dokumendis, teisel juhul on hoolekogu regulatsioon koondatud ühte õigusakti. Kuna paljudel hoolekogudel selline kord puudub või on selles suured lüngad, anname ülevaate teemadest, mis vajavad kindlasti reguleerimist.

Hoolekogu uuendamise algatab direktor, hoolekogu esimees, valla või linna esindaja 20.septembriks, 1. oktoobriks või muuks tähtajaks. Valiku tegemisel peaks arvestama õppeaasta algust, eelarve menetlust ning volikogu valimisi oktoobri keskel. Kui direktor ei ole selleks tähtajaks hoolekogu liikmete valimist algatanud, teeb seda valla- või linnavalitsuse esindaja, hoolekogu esimees või keegi muu nädala või enama jooksul.
Põhikooli õpetajate esindajaks võib olla iga õpetaja, välja arvatud kooli juhtkonna liikmed (see on soovituslik). Õpetajate esindajad valitakse põhikooli õpetajate või õppenõukogu koosolekul hääletamise teel. Koosoleku toimumisest ja päevakorrast informeeritakse osalejaid viie või enama tööpäeva jooksul enne koosoleku algust e-kirjaga või muul moel. Kandideerimiseks on vajalik kandidaadi nõusolek. Otsustatakse, kas enda poolt võib või ei või hääletada. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat, kes saab poolthäälte enamuse, st tema poolt hääletab rohkem kui vastu. (Siin võib olla reguleeritud ka muu reegel, kvoorumi nõue jms).

Lapsevanemate (edaspidi vanemate), vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate valimine toimub vanemate koosolekul, mille kutsub kokku direktor, hoolekogu esimees või koolipidaja. Alternatiiv: vilistlaste ja toetavate organisatsioonide esindajad valitakse eraldi. Tuleb reguleerida, kui palju on hoolekogu koosseisus vanemate, vilistlaste ja toetavate organisatsioonide esindajaid.

Lapsevanemate esindaja valimine. Teade vanemate koosoleku kohta avaldatakse kümme või enam päeva enne koosoleku toimumist kooli kodulehel, e-kooli või e-kirja kaudu või muul moel. Klassijuhatajad teavitavad vanemaid koosoleku toimumisest õpilaste kaudu hiljemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. (Nii antakse lapsevanematele märku, et hoolekogu liikmete valimine on laste huvides.) Teatesse märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Hea oleks, kui enne seda oleksid koosolekud klassides, kus saab arutada, keda esitada kandidaadiks. Kandidaadid hoolekogusse seatakse üles vanemate koosolekul või enne koosolekut, et oleks teada, keda valima hakatakse (sel juhul tuleb reguleerida ka ülesseadmise ning nõusoleku andmise viis ja tähtaeg).

Kandidaatide nimekirja ei tohi enne sulgeda, kui on küsitud, kas on veel soovi kandidaate esitada ja antud mõistlik aeg esitamiseks „hoo võtmiseks“. Kui kandidaate on rohkem kui kohti, peaks enne hääletamist kandidaate tutvustama (seda teeb kas esitaja või kandidaat ise).
Kui valimine toimub koosolekul, võiks anda neile, kes erinevatel põhjustel ei saa koosolekul osaleda, võimaluse elektroonilisel teel hääletamiseks. Volituste andmine on juriidiliselt samuti võimalik, kuid mitte nii soovitatav.

Lapsevanemate koosolekut juhatab hoolekogu esimees või vanem, kes ise ei kandideeri. Kui kandidaate on rohkem kui kohti, tuleb enne hääletamist otsustada, kas korraldatakse avalik või salajane hääletamine. Kui keegi nõuab salajast hääletamist, on soovitatav see korraldada. Häälte lugejaks ei tohi olla isik, kes ise hoolekogusse kandideerib.

Enne valimist kuulatakse ära ja arutatakse läbi senise hoolekogu aruanne ja tegevusplaanid. Senine hoolekogu annab ka ülevaate, kes olid lapsevanemate esindajad ning kes nendest hoolekogu koosseisust lahkuvad (korraga kõiki hoolekogu liikmeid ümber valida ei ole soovitatav, sest vajalik on teatav järjepidevus). Samuti võiks selgitada, mida lapsevanemate esindajalt oodatakse.

Ettepanekuid võivad teha lapsevanemad, esitades oma või kellegi teise kandidatuuri (viimase nõusolekul). Kui lapsevanem ei saa ise koosolekust osa võtta, võib ta esitada oma kandidatuuri või nõusoleku ka kirjalikult.

Enne hääletamist lepitakse kokku protseduurireeglites ning see võetakse vastu otsusena. Kui ühel lapsel on koosolekul mõlemad vanemad, võib neist hääletamisel osaleda vaid üks. Kui samast perest käib selles koolis rohkem kui üks laps, võivad hääletamisel osaleda mõlemad vanemad. Kui kandidaate on rohkem kui kohti hoolekogus, võiks kokku leppida, et valimised toimuvad piirkondade või kooliastmete kaupa, samuti, mitu esindajat igast piirkonnast või astmest valitakse. Ka võiks kokku leppida, et valimisel on igal hääletajal vähem hääli kui valitavaid kohti, näiteks kui valitakse kahele kohale, on igal hääletajal üks hääl, kolmele või neljale kohale kaks häält ja viiele kohale kolm häält. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Teine võimalus on, et nõutud on rohkem kui poolte hääletajate poolthääled. Sel juhul on hääli sama palju kui valitavaid kohti. Esimesel juhul saavutatakse erinevate huvigruppide parem esindatus.

Vilistlaste esindajate valimiseks tuleb kodulehel ja kooli seinal avaldada info, korraldada registreerimine valimisteks ja kandideerimiseks, kandidaatide tutvustus ning valimine ID-kaardiga või e-posti teatega hääletamisel osalemise kohta. Võimalus hääletada peaks olema ka kohapeal. Toetajate esindaja valimisel on vaja fikseerida, kes kvalifitseeruvad toetajaks ja kuidas (toetuseks on kas rahasumma või tööpanus tundides). Protseduur tuleb avaldada kodulehel.

Koolipidaja esindaja valitakse linna- või vallavolikogu või -valitsuse istungil. See päevakorrapunkt peaks olema enne teatavaks tehtud. Eelnevalt peaks koolipidaja esindaja valimist arutatama vastavas komisjonis ja fraktsioonides, kui need on olemas. Enne valimist kuulatakse ära ja arutatakse läbi senise hoolekogu aruanne ja tegevusplaanid. Senine hoolekogu annab ka ülevaate, kes oli koolipidaja esindaja. Samuti võiks selgitada, mida volikogu esindajalt oodatakse. Ettepanekuid võivad teha volikogu või valitsuse liikmed, esitades kas oma või kellegi teise kandidaadi (viimase nõusolekul). Kui volikogu või valitsuse liige ei saa ise istungist osa võtta, võib ta esitada oma kandidatuuri või nõusoleku ka kirjalikult. Enne hääletamist lepitakse kokku protseduuris. Valituks osutub poolthäälte enamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaat ei saa esimesel hääletamisel poolthäälte enamust, tegutsetakse vastavalt varasemale kokkuleppele, näiteks jätkavad kaks enam hääli saanud kandidaati.

Direktor esitab valla- või linnavalitsusele hoolekogu moodustamiseks ja liikmete kinnitamiseks oktoobrikuu jooksul (märkida tuleks täpsem tähtaeg) taotluse, milles on kirjas hoolekogusse valitud isikud ja esindamise alus. Reguleerida tuleb ka seda, mis juhtub siis, kui direktor ei esita taotlust. Valla- või linnavalitsus kinnitab korraldusega kooli direktori poolt esitatud taotluse alusel kooli hoolekogu koosseisu.

Hoolekogu koosseis kinnitatakse üheks kuni kolmeks õppeaastaks või kuni uute liikmete valimiseni. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras.

Vajadusest valida uus hoolekogu liige tuleb hoolekogu esimehel või tema äraolekul aseesimehel viivitamatult teavitada kooli direktorit, kes kutsub kokku koosoleku või informeerib volikogu. Kui valitud hoolekogu liikmete volitused hakkavad kehtima, teavitatakse endisi hoolekogu liikmeid viivitamatult, et nende volitused on lõppenud. Seda teeb valla- või linnavalitsuse kantselei lihtkirja või e-kirja teel. Kui neil ei ole vajalikke kontaktandmeid, küsitakse andmed koolilt.

Hoolekogu liikme volitused kehtivad kuni uue valitud liikme volituste kehtima hakkamiseni. Kui koolipidaja esindaja soovib tagasi astuda, valib volikogu või valitsus ühe kuu jooksul uue esindaja. Kui õpilaste vanemate esindaja laps arvatakse koolist välja või ta soovib tagasi astuda, asub tema asemele asendusliige. Kui asendusliikmeid ei ole, tuleb uus liige valida ühe kuu või muu kokkulepitud tähtaja jooksul. Peale selle tähtaja lõppu ei ole vanemate esindaja enam kohustatud hoolekogu istungist osa võtma. Õpetajate esindaja volitused lõpevad, kui ta astub tagasi või lõpeb nende töösuhe kooliga ja neile valitakse ühe kuu või muu kokkulepitud tähtaja jooksul asendaja. Peale selle tähtaja lõppu ei ole õpetajate esindaja enam kohustatud hoolekogu istungist osa võtma.

Kooli direktoril või hoolekogul on õigus teha ettepanek vallavalitsusele hoolekogu liikme väljaarvamiseks hoolekogu koosseisust. Liikme volituse ennetähtaegsel lõppemisel teavitab kooli direktor sellest kohe valla- või linnavalitsust ning esitab taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks koos uue esindaja andmetega. Muudatused hoolekogu koosseisus kinnitab vallavalitsus koosseisu kinnitamisega samas korras.

Hoolekogu töö planeerimine
Hoolekogu koostab igaks õppeaastaks oma tööplaani, milles on tegevuse eesmärgid, tegevuse sisu (temaatika), ülesannete täitjad, täitmise tähtaeg ja täitmise aruandlus. Mõistliku planeerimise korral on vähem stressi, koosolekud on paremini ette valmistatud ning huvilistel on ülevaade tegevusest. Hoolekogu tööd on parem seostada muude tegevustega ning reaktiivse tegevuse ehk probleemide lahendamise kõrval võimaldab see hakata tegutsema ka proaktiivselt ehk ennetavalt.

Hoolekogu koosolekud
Hoolekogu valib liikmete seast esimehe, aseesimehe ja sekretäri/protokollija või valitakse protokollija enne iga koosolekut loosi teel. Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, aseesimehe äraolekul vanim kohalolev hoolekogu liige. Korralise koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse hoolekogu liikmetele vähemalt kümme, seitse või viis päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos korralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui kolm või viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.

Hoolekogu erakorralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, oma initsiatiivil või vähemalt kolme (või muu kokkulepitud arvu) hoolekogu liikme, kooli direktori või valla või linnavalitsuse ettepanekul kolme või viie tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest.

Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.
Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos erakorralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui üks tööpäev enne koosoleku toimumist.
Koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamist ning asjakohaste materjalide eelnevat tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Kui on valitud sekretär, siis teeb seda tema. Kool võiks tehniliste ülesannete täitmiseks anda abiks oma tehnilise töötaja.

Koosolekuid juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev hoolekogu liige. Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid. Arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks võib hoolekogu oma töösse kaasata vastava ala spetsialiste, moodustada komisjone või töörühmi.
Hoolekogu koosolekust võtab sõnaõigusega osa kooli direktor. Hoolekogu koosolekutest võivad osa võtta ka kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostavad ametiisikud, valla- või linnavalitsuse haridusküsimustega tegelevad ametiisikud ning teised isikud hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe eelneval teavitamisel.

Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud vähemalt kaks kolmandikku või üle poole hoolekogu liikmetest või kvoorumi nõuet ei kehtestata, sealhulgas on kohal hoolekogu esimees või aseesimees (kokkuleppel ei ole nende osavõtt kohustuslik tingimus). Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvestades kohal olnud hoolekogu liikmete eelistusi.

Hoolekogu protokoll
Ettekandeid ja sõnavõtte ei ole vaja protokollida. Soovitatav on koosoleku käigus kohe protokollida otsused, et oleks selge, mida otsustati ja mida mitte. Protokollile kirjutavad alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär või protokollija. Tüüpiliste vigadena ei ole protokollis kirjas osalejaid (sh direktor) ja puudujaid ning leidub ebatäpsusi sõnastuses (nt otsustatakse „remontida“, „mitte nõustuda avariiremondiga“ jms, kuigi hoolekogu pädevuses antud küsimuses on kooskõlastada, esitada oma arvamus vms).
Hoolekogu protokoll saadetakse hoolekogu liikmetele, direktorile ja vallavalitsusele viie tööpäeva (või muu kokkulepitud aja) jooksul. Kokku tuleb leppida ka selles, kes protokolli saadab ja mis saab siis, kui seda ei saadeta.
Hoolekogu protokolle koos muude hoolekogu töösse puutuvate materjalidega säilitatakse koolis ühtsetel alustel muude kooli dokumentidega.

Hoolekogu otsused ja nende täitmine
Hoolekogus võetakse otsus vastu hääletamisega, kui seda nõuab vähemalt üks hoolekogu liige. Ei ole mõistlik hääletada kõiki pisiasju, mille hääletamist ei pea keegi hoolekogu liikmetest vajalikuks. Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega või lihthäälteenamusega. Esimesel juhul peab poolt hääletajaid olema rohkem kui vastu hääletajaid. Teisel juhul peab poolt hääletama rohkem kui pool hääletamisel osalenuist, kohal olnud hoolekogu liikmetest või hoolekogu liikmete üldarvust (vastavalt sellele, milline reegel kehtestatakse). Hääletamine on hoolekogu otsusel avalik või salajane.

Otsuse võib vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu, koosolekut kokku kutsumata. Kooli direktoril või hoolekogul on õigus teha ettepanek vallavalitsusele hoolekogu liikme väljaarvamiseks hoolekogu koosseisust.
Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva (või muu kokkulepitud tähtaeg). Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole hoolekogu liikmetest, sealhulgas hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees (kokkuleppel kehtib mõni muu reegel).
Hoolekogu otsused tehakse adressaatidele teatavaks koosolekule järgneval tööpäeval. Hoolekogu otsused avalikustatakse kooli kodulehel.

Hoolekogu ettepanekutega arvestamist korraldab ja kontrollib hoolekogu esimees, tema äraolekul hoolekogu aseesimees. Ta teavitab hoolekogu liikmeid tulemustest järgmistel koosolekutel. Vastavalt tööjaotusele võib see olla ka aseesimehe või mõne teise hoolekogu liikme ülesanne.
Hoolekogu otsuste täitmist korraldab kooli direktor. Hoolekogu arvamuste ja ettepanekute mittearvestamise põhjused esitab direktor hoolekogu liikmetele hiljemalt järgmiseks hoolekogu koosolekuks.

Hoolekogu otsusega mittenõustumine
Hoolekogu otsusega mittenõustumisel, samuti vaidlusküsimuste korral on hoolekogu liikmel, vanemal või teisel asjast huvitatud isikul õigus pöörduda kümne tööpäeva (või muu kokkulepitud tähtaja) jooksul alates otsuse vastuvõtmisest valla- või linnavalitsuse või haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.

Hoolekogu esindamine
Hoolekogu esindab üldjuhul hoolekogu esimees, tema puudumisel aseesimees või hoolekogu poolt esindajaks valitud hoolekogu liige. Esindusõigus on piiratud hoolekogu poolt eelnevalt antud volitustega. Kui hoolekogu otsustab anda piiramata volitused, on esindaja kohustatud viivitamatult teisi hoolekogu liikmeid informeerima vastu võetud otsusest või sõlmitud kokkuleppest ja oma seisukohast selle suhtes. Ilma volitusteta võib hoolekogu esindaja pidada läbirääkimisi, kuid ei või sõlmida siduvaid kokkuleppeid hoolekogu nimel.

Aruandlus
Hoolekogus õppeaasta jooksul tehtud tööde aruande esitab hoolekogu esimees vähemalt üks kord õppeaastas kooli lastevanemate üldkoosolekul. Aruanne peab kajastama õppeaasta jooksul tehtud töid ja plaane uueks õppeaastaks. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik, esitades aastaaruande vähemalt üks kord õppeaastas või kalendriaastas.

Hoolekogu tegevused
Hoolekogu nagu ka teiste kollegiaalsete organite tegevus jaguneb osategevusteks: eeskujuks olemine õpetajatele, lapsevanematele, õpilastele ja teistele; info kogumine, vahetamine ja edastamine; kuulamine, küsimine, arutamine, seostamine, kooskäimine, vastastikune õpetamine ja täiendamine, kokkuleppimine, otsustamine, ideede jäädvustamine, et tulevikus nendega edasi tegeleda; suhtlemise soodustamine koolis ja väljaspool kooli ning enesemääramine (reaktiivne või proaktiivne). Kuna hoolekogus on enamuses lapsevanemad, on oht, et hoolekogu unustab kooli kui terviku huvid ja selle, kes on ta kinnitanud (linna- või vallavalitsus). Osa rollide puhul võib tekkida rollide konflikt. Hoolekogu peaks eelkõige ise selgusele jõudma, milline on tema roll ning sellest ka koolipidajat ning õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid informeerima.

Lapsevanematest hoolekogu liikmed peaksid pöörama erilist tähelepanu selle kindlakstegemisele, mida teised vanemad koolilt ootavad: kas nad on rahul oma lapse arenguga ja kooli tegevuse korraldusega ning mida vanemad arvavad õpetamise ja õppimise tasemest.

Pidaja (valla või linna) esindaja peaks vahendama informatsiooni kooli ja pidaja vahel mõlemas suunas, võimaldama esitada kooli muresid, aitama kritiseerimise asemel, olema kursis valla või linna asjade ja võimalustega, aitama leida vastuseid, selmet piirduda küsimuste esitamisega, olema avalikke huvisid kaitstes lastesõbralik. Kui esindaja on kohalik inimene, on ta kursis ka kohaliku kogukonna temaatikaga. Oluline on tagada eri koolide võrdväärne kohtlemine, kus üks kool ei saa eeliseid selle tõttu, et seal on mõjukam pidaja esindaja.

Soovitused
Hoolekogu tegevus on tulemuslik ning samal ajal hoitakse aega kokku, kui täidetakse järgnevaid tingimusi:

• osatakse eristada informeerimist, koolitust, arutelu ja otsustamist;
• eesmärgid ja korraldus on eelnevalt kokku lepitud;
• koosoleku juht juhib arutelu ning ei osale sisulises vaidluses;
• kasutatakse neutraalset, sobivat ruumi, kus on võimalik istuda ümber laua, tahvlit jt abivahendeid;
• arutamine toimub kinnistel koosolekutel;
• otsustamine toimub varem välja saadetud otsuseprojektide alusel.

Kui soovitakse sisulist arutelu, siis tuleb arutamiseks esitada erinevad variandid. Liikmete osaluse tagamiseks on soovitatav kokku leppida kindel päev iga nelja kuu tagant, leppida aeg kokku eelmisel koosolekul või rakenduse Doodle (doodle.com) kaudu. Igal juhul on oluline, et aeg lepitakse kokku piisavalt vara.

Lapsevanemate kogu
Mitmes Eesti koolis tegutsevad lapsevanemate esindusorganid, mille ülesandeks on hoolekogu eelnõude läbivaatamine, ettepanekud, lapsevanemate koolituste kavandamine, lapsevanemate (üld)koosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine, lapsevanemate ürituste korraldamine, lapsevanemate vajaduste ja rahulolu väljaselgitamine ja lapsevanemate esindajate rotatsiooni korraldamine.

Hoolekogu liikmete töö tunnustamine
Hoolekogu liikmed töötavad Eestis üldjuhul tasuta. Seetõttu peaksid koolipidaja, lapsevanemad, õpetajad ja õpilased mõtlema, kuidas oma esindajaid hoolekogus tunnustada ja võimestada (aidata, informeerida jms). Esindajaid toetab ka see, kui neile on selgitatud, mida neilt oodatakse ja millised on esindatavate huvid, küsimused ja ettepanekud päevakorras olevates küsimustes. Hoolekogu liikmetele kehtivad samad reeglid, mis teistele inimestele. Hoolekogu liikmete kirjadele ja teabenõuetele peab vastama. Kui hoolekogu liige töötab vabatahtlikult talgutel, tuleb see vormistada Maksu- ja Tolliametis. Samas ei ole välistatud, et hoolekogu liikmega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, kui ta täidab mingeid ülesandeid, mis ei ole seotud hoolekogu liikmeks olekuga. Teiselt poolt tuleks hoiduda huvide konfliktist, st hoolekogu liige ei tohiks osaleda küsimuste hääletamises, mis on seotud tema enda, tema sugulaste või hõimlastega ja nende osalusega ühingutega.

Hoolekogu arenguvõimalused
Hoolekogude õiguslik seisund eri riikides on väga erinev. Hoolekogude pädevusse võib kuuluda kooli direktori ametisse nimetamine ja tagasikutsumine, tema tegevuse juhtimine ja palga määramine, kooli eelarve kinnitamine, personali arv ja struktuuri valik, kooli eesmärkide, missiooni, tegevuskava ja arengukavade kokkuleppimine ja plaanide kinnitamine, kooli (sise)poliitika heakskiitmine (nt õppekavade loomine, ettevalmistusrühmade asutamine ja rahastamine, võrdsete võimaluste tagamine), otsustamine, kuidas rahuldatakse konkreetseid õpilaste vajadusi, ja kooli tegevuse lõpetamise algatamine. Hoolekogude ülesandeks võib olla kõrgete haridusstandardite hoidmine kõiges, mida kool teeb.

Hoolekogude pädevuse laiendamine eeldab ka hoolekogu liikmete informeerimist, et nad oleksid pädevad otsustama.
Arutada tuleb ka järgmiste võimaluste üle:

• Alaealised hoolekogu liikmed ei hääleta, kuna nad ei saa vastutada. Kui õpilased soovivad, et nende esindaja saaks hääletada, peaksid nad valima oma esindajaks inimese, kes on vähemalt 18 aastat vana ja teovõimeline.
• Hoolekogu pädevuse kinnitab pidaja või omanik, mitte riik. Sel juhul võib erinevatel hoolekogudel olla erinev pädevus. Riik võib kehtestada regulatsiooni, mis näeb ette üldise korra ja koolipidaja võimaluse kehtestada oma regulatsioon. Ühelt poolt on see eeskujuks, teiselt poolt ei suuda pidajad kohe koostada põhjalikku regulatsiooni.
• Riiklikult võiks täpsemalt reguleerida lapsevanemate esindajate valimise protseduuri, et see ei kujuneks direktori või teiste poolt oma kandidaatide läbisurumiseks.
• Vastused tuleks leida ka järgmistele küsimustele: kas koolipidaja peab kinnitama esitatud hoolekogu liikmekandidaadid või on tal õigus seda ka mitte teha? Kuidas peab olema keeldumine põhjendatud ja vormistatud? Millised on tähtajad?
• Kaaluda tuleks ka sanktsioonide kohaldamist, kui hoolekogu ei moodustata, see ei tööta, arengukava ei töötata välja vms, ja hoolekogu liikmete vastutuse konkretiseerimist (teadlikult ebaseadusliku otsuse poolt hääletamine, ilma põhjuseta hoolekogust puudumine, kooli maine kahjustamine jms).

Mis saab edasi?
Peale käesoleva käsiraamatu läbilugemist peaksid hoolekogu liikmed koostama hoolekogu tööplaani (sh eraldi informeerimine, arutelu, koolitus, otsustamine) või täiendama kehtivat tööplaani. Oluline on hoolekogu enesemääramine: milliseid rolle hoolekogu täidab ja millised on selle tegutsemispõhimõtted (nt osalus, osadus, täienduvus, jätkusuutlikkus). Tähtis on ka huvigruppide informeerimine sellest ning kooskõlastamine pidajaga.

Tööplaani tuleb võtta arengukava täiendamine, hoolekogu kodukord, lapsevanemate kaasamine ja teised teemad, vastavalt konkreetse kooli vajadustele. Läbi tuleb mõelda ja kokku leppida hoolekoguliikmete tööjaotus ja moodustada töörühmad.
Direktor peaks mõtlema, kuidas korraldada paremini koostööd hoolekoguga. Koolipidaja peaks kõigepealt üle kontrollima, mis on kirjas kooli hoolekogu moodustamise ja töökorras. Õpetajad, lapsevanemad ja õpilased peaksid mõtlema, kuidas võimestada hoolekogu tegevust (aidata, teha koostööd, informeerida jne).

Küsimused eri osapooltele:

• Mida saab direktor teha, et hoolekogu tegevus oleks tulemuslik?
• Kuidas saab õpetaja kaasa aidata hoolekogu tegevusele?
• Millised on lapsevanemate ja õpilaste põhjendatud ootused hoolekogule?
• Mille alusel saab otsustada, et hoolekogu tegutseb hästi? Hoolekogu loob kõigile sobivad tingimused ja võimestab nende tegevust. Õpilased ja õpetajad on õnnelikud. Arvestatakse asjaosaliste võimalusi, ei ole ebarealistlikke ootusi. Hoolekogu või koolipere liikmed ei põle läbi. Aruteludes osalevad kõik asjast huvitatud isikud. Hoolekogu ei taotle võimu ega tähelepanu. Hoolekogu liikmed on teadvustanud endale, et võidab kool, kuid kaotuses on süüdi hoolekogu.

Artikkel on osa "Hea kooli käsiraamatust". Lugeda ja kommenteerida saate ka käsiraamatu teisi peatükke.

Tagasi algusesse

««Eelmine: Heas koolis on kõigil kuuluvustunne                  Järgmine: Huvijuhil on hea võimalus olla vahendaja ja toetaja»»