Olen õppinud kolmes erinevas ülikoolis ning kõigis neis on olnud erinev koolikultuur ja suhtumine tehnoloogiasse. Olen osalenud seminarides ja loengutes, kus suurem osa üliõpilasi ei osale aktiivselt, vaid kirjutavad, kuulavad, loevad arvuti- või mobiiliekraanilt midagi muud. Hiljuti üht UT massiloengut külastades märkasin üliõpilasi lausa filme vaatamas ning arvutimängudesse süvenemas. Samas olen õppinud välismaa ülikoolis, kus enamike seminaride eel tehti üliõpilastega kokkulepped ning ka kaasõppurid vaatasid loengu ajal internetis surfamisele väga viltu. Lisaks on ka üks Eesti ülikool oma loengutes arvutid keelanud.
Muidugi võib süvenematuse põhjuseks pidada igavat loengut või ebaprofessonaalselt korraldatud seminari, kuid sellest märku andmiseks on ka teisi viise. Valitud käitumine mõjutab koolikultuuri ning kujundab norme.
Enamikes Eesti ülikoolides pole üliõpilase eetikakoodeksit ning kokkulepete tegemine on jäetud iga õppejõu ülesandeks. Samas on näiteks Infotehnoloogia Kolledžil selline dokument olemas. Igal juhul oleks selliste koodeksite lahutamatuks osaks mõte, et üliõpilane peaks osalema õppetöös aktiivselt või vähemalt teiste õppetööd oma aktiivse/passiivse tegevusega mitte häirima.
Minul tekkisid antud teemale mõeldes järgmised küsimused:
Kas õppetöö ajal korra tagamine on õppejõu kohustus?
Kas ka TÜ õpilased vajaksid eetikakoodeksit?
Kas ülikool peab tegelema inimeste käitumise kujundamise ning väärtuskasvatusega?
Tehnika loengus ja seminaris
Arvan, et iga koostöö sujub paremini kui mängureeglites on eelnevalt kokku lepitud. Ka ülikooli õppetöös võiks mõned reeglid esimeste loengute/seminaride ajal kokku leppida. Olen märganud, et need õppejõud, kes soovivad üliõpilastega suhelda ja julgustavad neid kaasa mõtlema ja arutlema, teevad rohkem selliseid kokkuleppeid ja üliõpilased peavad neist üldjuhul kinni. Samas on ka õppejõude, kes saavad väga hästi aru, et üliõpilased ei kasuta arvutit konspekteerimiseks, vaid sõpradele kirjutamiseks, kuid ei lase end sellest häirida. Kui arvuti kasutamine pole otseselt õppetööks vajalik, siis minu arvates võiks õppejõud julgemalt paluda arvutid ära panna. Õppejõul on kindlasti seminarides lihtsam aru saada, millega tudeng tegeleb, kuid olen ka suures auditooriumis näinud, et õppejõud ei alusta enne loengut, kui kõik arvutid on laudadelt ära pandud. Üliõpilane on mugav ja kui keegi talle ei ütle, et selles loengus/seminaris pole mõtet arvutit välja võtta, sest see pole õppimiseks vajalik, siis võtab ta harjumusest arvuti välja ja kommenteerib Facebookis sõprade pilte rahulikult edasi. Samuti ei pruugi tudeng ise arugi saada, et loengu ajal filmi vaatamine näitab austuse puudumist ja võimalik, et ta on kunagi tänulik, et sai ülikoolis selgeks, et see pole sobiv käitumine, mitte ei pidanud ta oma esimesel töökohal ülemusele selgitama, miks ta koosoleku ajal otsustas filmi vaadata. Selles mõttes võiks ülikool tõesti tegeleda ka käitumise kujundamisega, mitte ainult teadmiste andmisega.
Nõustun eelneva kommenteerijaga
Tõesti taolisi olukordi kui üliõpilased tegelevad millegi muuga juhtub sagedamini suurte auditooriumitega loengutes. Taolistes loengutes on kerge massi sulanduda ning seetõttu pigem teha midagi meelepärasemat, kui loengut kuulata. Kindlasti on siin väga suur osa õppejõul. Esiteks tuleks õppejõul luua loeng, mis poleks vaid slaididelt maha lugemine vaid üliõpilasi kaasav, huvitav ning arendav 90 minutit. Teiseks tuleks kohe alguses teha üliõpilastega kokkulepped tehnika kasutamise osas – leian, et see on kõige efektiivsem. Kui üliõpilastega kohe selles osas kokku leppida, siis üldjuhul sellega ka arvestatakse. Sest ülikool on ikkagi koht, mida täiskasvanud inimene ise valib ning mille kasuks otsustab. Seega võiks eeldada üliõpilaste pühendumist igasse loengusse, praktikumi, seminari, mida tegelikkus tihti ei näita.
Birgit
Tehnika loengus ja seminaris
Olen samuti mõelnud, kuivõrd eetiline on loengutes arvutis kõrvaliste asjadega tegelemine. Põhitöökoha kõrvalt koolis käies tunnistan, et olen ka ise õppetöö ajal palgatööd teinud ja seda lihtsalt ajapuuduse tõttu, teisalt ka igava loengu pärast. See ei olnud vabandus vaid üks näide, mis väljendab tegelikult minu lugupidamatust loengupidaja vastu. Nutiseadmete kasumine on muutunud nii massiliseks ja loomulikuks elu osaks, et minu arvates on oluline iga õppeaine alguses rõhutada kuivõrd aktsepteeritud on arvuti kasutamine. Reeglites kokku leppimine on hea viis korra tagamiseks ja ka eelduseks, et nendest kinni peetakse. Kuidas seda reglementeeritakse, kas nagu on toodud eelnevas foorumis, et arvuti tuleb loengu alguses üldse ära panna või võib kasutada aga ei tohi häirida kaasõppijaid, on iga õppejõu enda valik. Leian, et korra tagamine on õppejõu kohustus, kui õppijad seda ise tagada ei suuda. Omaette küsimus on see, kuidas kord tagada - kas diskreetselt või käskivalt ja võib-olla sedasi õppijat solvaval viisil. Olen ise tihti seisnud eelneva küsimuse ees – kuidas seda teha. Mõneti olen leidnud lahenduse – ruumis ringi liikumine ja arvutis olijatele sõna andmine. Kas see aga on piisav lahendus ja viib arusaamisele, et õppija peaks oma arvuti kasutamise harjumust muutma. Küsimusele, kas TÜ üliõpilased vajaksid eetikakoodeksit, vastaksin, et kui see on lihtsalt üks formular kuskil ülikooli üldiste eeskirjade nimekirjas, siis kas see avaldaks soovitud mõju? Pigem peaks tehnoloogiliste vahendite kasutamine olema õppeeskirjas ära toodud ja nii ka õppijalt-õppijale suusõnaliselt edasi antav teave. Väärtuskasvatuse osas nõustun eeltooduga, et ülikool võiks tegeleda käitumismustrite muutmisega või vähemalt tähelepanu pööramisega. Oleme oma harjumustes tihti niivõrd kinni, et kõrvalise inimeses tähelepanekud või märkused võivad meile pikemas perspektiivis positiivset mõju avaldada. Hea näide oli eelnevas postituses töökohale edasi kantavad harjumused.
Lisa kommentaar