Väärtusküsimused
Arutlused bioloogilise või meditsiinilise uurimistöö ja biotehnoloogia eetika üle puudutavad kindlasti väärtusküsimusi, ka siis, kui arutlus ei juhindu printsiipidest, vaid näiteks konkreetsetest juhtumitest ja tagajärgedest.
Väärtused aitavad sõnastada hüvesid, mille saavutamise poole püüeldakse, kuid nii väärtused kui ka nende kohta kasutatav terminoloogia on muutlikud ja raskesti haaratavad. Katsed luua kõikehõlmavaid väärtuste skeeme ei ole saavutanud tulemusi, mis kõiki rahuldaks, ent aitavad suurendada teadlikkust väärtustest ning ärgitada arutlusi inimese heaolu üle. Sellised ühisosa otsingud on viinud mitmetes riikides heaks kiidetud konventsioonide (nt Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon) ja deklaratsioonide (nt Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioon) väljatöötamiseni.
Bioeetikas saab väärtusi liigitada mitmel moel. Neid on jagatud nt feminiinseteks (hool, kogukond, vastutus, kiindumussuhted, kollektiivsus, konsensus) ja maskuliinseteks (autonoomia, enesemääramine, õiglus, ratsionaalsus, individuaalsus, objektiivsus, erapooletus), religioosseteks ja sekulaarseteks, läänelikeks ja traditsioonilisteks. Laialt tunnustatakse Beauchampi ja Childressi nelja põhiprintsiipi*: autonoomia, mittekahjustamine, heategemine, õiglus.
Kuna ei saa eristada moraalseid väärtusi, mis kehtiksid üksnes meditsiinis või biotehnoloogias, lähtutakse väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel sageli inimõigustest. Peale selle võetakse kõikide väärtuste legitimeerimise aluseks inimväärikuse mõiste, et määratleda viise, kuidas inimesi peaks kohtlema. Inimväärikust mõistetakse tänapäeval egalitaarselt kui kõikide inimolendite ühisosa, mis paneb aluse nende tähenduslikkusele või väärtuslikkusele.
Palju diskussioone on põhjustanud elu pühaduse küsimus. Elu pühaduse kontseptsioon sisaldab arusaama, et igasugusel inimelul on kaasasündinud väärikus, väärtus ja pühadus, mis eristavad inimest muudest olenditest maailmas ja kohustavad elu kaitsma. Selle kontseptsiooni juuri võib leida nii religioonis (katoliku kirik on visamaid elu pühaduse eest võitlejaid) kui ka filosoofias (nt Kanti kategooriline imperatiiv). Elu pühaduse vastased seavad kahtluse alla, kas liigikuuluvus saab põhjendada inimesele erilise väärtuse omistamist. Samuti süüdistatakse elu pühaduse kaitsjaid meditsiinilises vitalismis – eluspüsimise säilitamises iga hinna eest – ning seatakse elu pühaduse vastukaaluks elukvaliteet kui eetiline kriteerium.
Väärtuste ja printiipide sõnastamise juures kerkib esile teisigi probleeme: ühisosa leidmisel on oht taandada standardid madalaimale ühisnimetajale või tekitada illusioon, et konsensus on juba saavutatud; võimalikult üldised ja universaalsed väärtused on ebamäärased, neid võib mitmeti tõlgendada ja nende ulatus on ebaselge – vastuolud ilmnevad väärtuste rakendamisel, erinevate väärtuste konflikti sattumisel ja erandite käsitlemisel. Tekib küsimus, kuivõrd tuleks lähtuda ekspertide hinnangutest ja kuivõrd arvestada ühiskonna tavamoraalis levinud seisukohti. Teadlaste ja komiteede väljatöötatud printsiipe süüdistatakse nii teemavalikul kui ka väärtuste edendamisel liigses läänekesksuses. Bioeetika probleemid on paratamatult globaalsed ning selleks, et tuvastada inimestevaheliste suhete universaalselt tunnustatavaid printsiipe, tuleks standardite kujundamisel arvestada võrdsetel alustel kõikide kultuuride uskumusi. Lootust, et väärtustes on võimalik kokku leppida, annab asjaolu, et kõikidel inimestel on samad põhivajadused, samasugused kannatused ja haigused, ühtviisi ollakse samade evolutsioonijõudude poolt kujundatud sotsiaalsed olendid**.
*vt Beauchamp, T.L; Childress, J.F. Principles of Biomedical Ethics. Oxford: Oxford University Press, 2001
**Rachels, J. Ethical Theory and Bioethics. - Kuhse, H; Singer, P. (eds). A Companion to Bioethics. Wiley-Blackwell, 2001, pp. 15-23
Loe väärtuste kohta rohkem Mis on moraalifilosoofia?
Vaata ka: globaalne eetika, keskkonnaeetika, meditsiinieetika, religioon ja eetika, teaduseetika
Foto: www.sxc.hu