näitejuhtumid
1. Millal võiks lubada reproduktiivset kloonimist?
- Paar, kus mees on viljatu. Paar soovib endale last, kes oleks mõlema partneriga geneetiliselt suguluses. Nad ei otsusta doonori kasuks, vaid eelistavad mehe kloonimist, teades, et temalt saadaks 46 kromosoomi ning mitokondriline DNA pärineks munaraku loovutanud naiselt. Kuigi sellisel juhul oleksid mehe geenid enamuses, tunneksid siiski mõlemad vanemad, et on lapse geenidesse panustanud.
- Paar, kus kumbki partneritest ei oma elujõulisi sugurakke, kuigi naine võiks rasestuda. Lapse saamiseks on võimalus kasutada doonorilt saadud embrüot või munarakku, mis on emmast-kummast partnerist kloonitud. Ka see paar selgitab, et soovib last, kes oleks geneetiliselt ühe partneriga sugulane. Naine jääks sellisel juhul rahule teadmisega, et selles protsessis ei osaleks mitte ainult tema emakas, ka lapse toitumine enne ja pärast sündi toimuks tema kaudu.
- Üksinda elav naine soovib endale last. Ta eelistab, et kasutataks ainult tema enda DNA-d, selle asemel et võtta 50% kelleltki võõralt.
- Paar abiellus, kui mõlemad olid veidi üle neljakümne. Hoolimata mõningatest probleemidest said naid lõpuks tütre. Kui laps oli kahene, sattus kogu perekond autoõnnetusse, kus mees suri kohe, laps järgmisel päeval haiglas ning naine sai raskelt vigastada. Naine soovib, et arstid hoiaksid alles mõned tütre rakud, et tal oleks ühel päeval võimalik kloonimise teel taas emaks saada ning seeläbi tunda geneetilist seost oma kadunud mehe ja lapsega.
Küsimused:
-
- Millistel eeltoodud juhtudel võiks teie arvates üldse kõne alla tulla reproduktiivse kloonimise lubamine? Miks?
- Millistel eeltoodud juhtumitel peaks aga reproduktiivne kloonimine kindlasti keelatud olema? Miks?
- Missuguseid konfliktseid väärtusi saab eeltoodud näitejuhtumite puhul välja tuua? Kuidas soovitaksite neid väärtuskonflikte lahendada? Milline võiks olla kõrgeim väärtus? Miks?
Allikad:
Davis, D. S. Genetic Dilemmas. Reproductive technology, parental choices and childern’s futures. New York: Routledge, 2001, lk 107
Harris, J. Clones, genes and human rights. – J. Burley (ed.) The genetic revolution and human rights. Oxford: Oxford University Press 1999, lk 86-87
2. Kas kurtuse geeniga embrüol on õigus elule?
Kurtidest abielupaar soovib saada teise lapse. Nad tahavad, et laps oleks kurt nagu nad ise ja nende esimene lapski. Kuna naine on üle neljakümne aasta vana, võib ta rasestumiseks vajada kunstlikku viljastamist. Kunstlik viljastamine toimuks väljaspool emakat ning see annab arstidele võimaluse embrüot enne emakasse siirdamist diagnoosida. Kurtuse geeniga embrüoid pole aga lubatud kunstlikuks viljastamiseks kasutada, seega poleks abielupaaril sel viisil kurti last võimalik saada. Paar üritab endiselt last saada loomulikul moel. Nad oleksid õnnelikud ka siis, kui nende teine laps on kuulja, kuid neile ei meeldi tõsiasi, et neil pole võimalik valida kurtuse geeniga embrüot, kui nad peaksid viljastamiseks arstide abi vajama.
Esitatud näitejuhtumi kohta võib esitada mitmeid küsimusi.
- Kas või millistel tingimustel on vanematel õigus valida oma tulevase lapse omadusi? Kui eeldada, et vanematel on õigus otsustada abordi kasuks, kui raseduse algstaadiumis tehtud geneetilise skriinimise käigus selgub, et sündiv laps on tõenäoliselt kurt, siis kas vanematel võiks sel juhul olla õigus otsustada ka kurtuse geeniga embrüo kasuks, kui nad tõepoolest soovivad kurti last?
- Kuna kurtidel on tänapäeva ühiskonnas samad õigused ja ilmselt pea samaväärsed elutingimused kui kuuljatel, siis kas sel juhul võib kurtuse geeniga embrüote väljapraakimist üldse pidada puudujääkide raviks või peaks seda pidama geenifondi parendamiseks? Mida ütleb eugeenika, mille käigus kurtidel lastel sündida ei lasta, ühiskonna üldiste väärtuste kohta? Kas väited, nagu alavääristaksid sellised trendid kurte inimesi, on õigustatud?
Vaata veel näitejuhtumeid:
12.01.2009 Samm lähemale disainbeebidele - Tarbija24
04.06.2008 Arko Olesk: saba ja sarvedega tulevikulapsed. - Postimees
06.09.2007 Briti teadlased said loa hübriidembrüotele. -Postimees
12.11.2007 Teadlased lõid primaadi kloonitud embrüo
A lesbian US couple, both of whom are deaf, have deliberately chosen to try to have a deaf child – BBC, Radio 4 10.04.2002