Hea uus maailm | Eetikaveeb
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51014, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Hea uus maailm

Kiiresti arenev biotehnoloogia pakub mitmeid võimalusi, kuidas meie harjumuspärasest elukeskkonnast võiks saada hoopis teistsugune paik. Käesolevas alapeatükis käsitletakse küsimusi, mille on endaga kaasa toonud ideed, mis propageerivad maailma muutmist.

Tüvirakud ja kloonimine

Kloonimise kui meetodi eripära seisneb tema uudses tehnoloogias: somaatilise raku tuuma transplantatsioon (SCNT). Protseduuri käigus viiakse mitteaktiivse või eemaldatud tuumaga munarakku somaatilise raku tuum. Selle eesmärgiks on saada doonoriga identse geneetilise materjaliga isendeid.

Kloonimise eetilistest aspektidest kõneldes tuleb vahet teha, kas räägitakse (a) järglaste saamisest ehk reproduktiivsest kloonimisest või (b) kloonimisest biomeditsiiniliseks uurimistööks. Viimane tähendab embrüote kloonimist SCNT meetodil, nende eraldamist üksikuteks rakkudeks blastotsüsti faasis ning tüvirakkude isoleerimist. Embrüonaalsetel tüvirakkudel on võime areneda mis tahes liiki koeks, seetõttu on võetud kasutusele mõiste "terapeutiline kloonimine".

Reproduktiivse kloonimise poolt räägivad järgmised argumendid: õigus reproduktiivsele vabadusele, viljatuse probleemi lahendamine, raskete pärilike haiguste vältimine, vajalike kudede ja organite tagamine. Vastuargumendid on näiteks: õigus unikaalsele identiteedile, õigus avatud tulevikule, kloonitul tekkiv psühholoogiline stress, liiga suured riskid kloonitavale, inimelu väärtuse vähendamine, meditsiinivaldkonna ressursside ebaotstarbekas kasutamine, kloonimine pelgalt kommertslikel või ekspluateeritavatel eesmärkidel ning oht genofondile.

Terapeutilise kloonimise pooldajad lähtuvad eeldusest, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. Selle vastased on seisukohal, et ühegi kõrgema hüve nimel pole inimelu ekspluateerimine ja hävitamine õigustatud.

Nii tuleb tõdeda, et reproduktiivse kloonimise puhul seisneb peamine moraalne probleem autonoomse reproduktsiooni lubamises/mittelubamises, terapeutilise kloonimise puhul on selleks küsimus embrüo moraalsest staatusest ja inimväärikusest.

Eugeenika

Eugeenika mõiste võttis 1883. aastal kasutusele inglise teadlane Francis Galton. Kreeka keelest pärit termin, mis tähendab sünnilt head ja õiglast, tähistab teadust, mis peaks tegelema inimkonna paremaks muutmisega, eelistades sobivamaid inimesi vähem väärtuslike ees. Selle järgi on inimkonda võimalik paremaks muuta kahel teineteist täiendaval viisil: häid tunnusjooni paljundades ning soovimatuid hävitades. Niisiis saab rääkida positiivsest eugeenikast, mille eesmärk on soodustada ühiskondlikult heaks kiidetud tunnusjoontega inimeste paljunemist, ning negatiivsest eugeenikast, mille eesmärk on kindlustada, et sobimatud inimesed paljuneksid vähe või ei paljuneks üldse. Heade geenidega inimesi pidavat olema lihtne ära tunda nende intelligentsi ja hea iseloomu järgi, halbade geenidega inimeste leidmiseks hakati koostama ja uurima sugupuid.

Galtoni mõtteid mõjutas tugevasti Darwini teooria, mille kohaselt liigid arenevad tänu looduslikule valikule – ellu jäävad vaid tugevad ning liik tervikuna muutub paremaks. Galtoni idee kohaselt peaks inimkond valitsema eugeenika abil oma arengut ning mõjutama seda sobivas suunas. Kuid eugeenikat hakkasid mõjutama mitmed sotsiaalsed eelarvamused. Väideti, et eugeenika ja sugupuude uurimise abil on võimalik kindlaks teha, et nii kalduvused kuritegevuseks ja prostitutsiooniks kui ka vaimne puudulikkus tulenevad halbadest geenidest. Sotsiaalselt kiiduväärt geenid seostati Põhja-Euroopast pärit inimestega, lõuna ja ida poolt pärit inimeste geene peeti kehvemateks.

Praktikas tehti positiivse eugeenika jaoks väga vähe. Negatiivse eugeenika huvides nõuti, et sotsiaalselt sobimatud inimesed ei tohiks üldse järglasi saada, seetõttu soovitati steriliseerimist (mida mitmel pool ka sunniviisiliselt läbi viidi). "Kehvade geenidega" inimeste eemal hoidmiseks võeti vastu immigratsiooni tõkestavaid seadusi (nt USA Immigration Act 1924).

Samal ajal leidus mitmeid teadlasi, kes eugeenikat kritiseerisid ning väitsid, et sotsiaalsed probleemid tulenevad pigem puudulikust sotsiaalsest keskkonnast (vaesus, kirjaoskamatus) kui halbadest geenidest ning et rassilised ja etnilised erinevused on kultuurilised, mitte bioloogilised. Õigupoolest oligi eugeenika 1930. aastateks enamikus riikides sotsiaalselt ja poliitiliselt olulise positsiooni kaotanud. Erandiks oli Saksamaa, kus eugeenika kõrgperiood oli just natsirežiimi ajal. Sajad tuhanded inimesed steriliseeriti ning isegi teadlased ei hakanud vastu aktsioonidele, mille käigus saadeti gaasikambrisse miljonid geneetiliselt sobimatud inimesed. Rassihügieeni tagamine oli ülioluline eesmärk. Pärast Teist maailmasõda ja holokausti muutus eugeenika kuvand täielikult. Sellest sai halva kuulsusega mõiste, mida eriti kasutada ei tahetud.

Sellegipoolest avaldavad eugeenikute ideed mõju ka tänapäeval. Tuleb ette positiivse eugeenika juhtumeid, kus toetatakse mõtet, et teatud omadustega inimesed peaksid rohkem lapsi saama, näiteks spermadoonoritena eelistatakse teatud omadustega mehi. Negatiivse eugeenika näiteks sobib geneetiline skriinimine, mis on välja kasvanud üldistest tervisliku olukorra uuringutest. Selle käigus uuritakse looteid, et teada saada, millised haigused võivad olla päritud. Uued tehnoloogiad võimaldavad teada saada, milline loode on terve ning millisel esineb puudusi. Hoides ära väärarenguga laste sünni, tegeletakse geenifondi puhastamisega, mis on võrreldav rassihügieeniga. Siit kasvab välja oluline küsimus: kellel on õigus otsustada, millisel lootel on õigus elule. Selles küsimuses liitub eugeenika-alane arutelu üldise elu lõppu ja algust käsitleva probleemistikuga. Kuna biotehnoloogia arengut ei saa täpselt ette ennustada, pole ka selge, milliseid puudusi tohiks üldse puueteks nimetada. Kui suur normist kõrvale kaldumine on piisavalt tõsine, et mõjutada tulevikus inimese elukvaliteeti? On mõistetav, et igaüks igatseb terveid lapsi, kuid mida tähendab õigupoolest mõiste "terve"? Kuigi sageli peetakse näiteks abordi ja laste sünnitamisega seotud küsimusi absoluutselt isiklikeks, võib siiski väita, et inimese otsuseid mõjutab sotsiaalne muster, nt ühiskonnas kiiduväärseks peetavad väärtused. Seepärast ei saa eugeenikast rääkides minna mööda väärtusküsimustest.

Parendamine ja disainerbeebid

Oluline geenieetika teema on geeniteraapia. See on raviviis, mis kujutab endast vajaliku geeni siirdamist organismi struktuuri, et kõrvaldada või leevendada haigussümptomite avaldumist. Eetikud küsivad, millistel tingimustel võiks geeniteraapia olla lubatud. Kui tehniliselt on võimalik somaatiline (patsiendi ravimiseks siirdatakse geneetilise puudega patsiendi keharakkudesse geene) ja sugurakkude teraapia (geenid siirdatakse patsiendi sugurakkudesse või sügooti, et muuta tema järglaste genotüüpi), siis kas eetilisest vaatenurgast võiksid või peaksid need mõlemad olema lubatud? Milliseid argumente on võimalik tuua ühe või teise variandi kasuks? Kus lõpeb inimese (pärilike omaduste) ravi ja kus algab parendamine ehk inimesele iseloomulike tunnuste paremaks muutmine?

Inimese parendamise teemadel peab kõigepealt küsima, mida üldse parendamiseks pidada, kuidas ravil ja inimlike omaduste paremaks muutmisel vahet teha. Teisisõnu, mis on hädavajalik ning kust jookseb vajatavuse piir.

Loomulikult võib esitatud küsimustele vastata mitmel moel. Üheks võimaluseks on eeldada, et ravi on mõeldud haiguste ja puudujääkide leevendamiseks, parendamine aga tervislike ja toimivate süsteemide tõhustamiseks. Kui haigust ei saa diagnoosida, on järelikult tegemist parendamisega. Meditsiiniline sekkumine on traditsiooniliselt õigustatud vaid haiguste puhul. Sellist argumenti kasutatakse vahel ka ilukirurgia õigustamiseks – ilukirurgid väidavad, et nad ei rahulda mitte patsiendi kapriise, tulles vastu kliendi esteetilistele maitse-eelistustele, vaid ravivad diagnoositud psühholoogilisi probleeme. Teise lähenemisviisi järgi püütakse legitiimsed meditsiiniteenused eristada luksusteenustest, mis tähendab, et lubatud on kõik, mis on tehtud selleks, et inimene saaks elada normaalset elu vastavalt oma vanusele, soole, andekusele ja oskustele, ülejäänu on luksus, mida moraalselt põhjendada pole võimalik. Kolmas lähenemisviis väidab, et kõik sõltub meediku ja patsiendi kokkuleppest – kui meediku tegevus aitab edendada head elu, on see lubatud. See lähenemine on tihedalt seotud patsiendi arusaamadega sellest, milline on hea elu, mida meditsiiniline sekkumine peab aitama edendada.

Kui me suudaksime ka otsustada, milline väljatoodud lähenemine on kõige sobivam, ei oleks kõik parendamisega seotud eetilised küsimused veel sugugi ammendatud. Parendamist võib vaadelda kui sotsiaalse petmise vormi, mis on seotud ausa mängu mõistega.

See, et inimese omadusi on võimalik meditsiinilisel teel parendada, muudab mitmed enese arendamisega seotud tegevused, mida ühiskonnas praegu veel kiiduväärseks peetakse, vähem väärtuslikuks. Tähtis pole ainult tulemus, vaid ka protsess. Kui nirvaanasse oleks võimalik jõuda operatsiooni abil, kas selle mõte ei läheks siis kaotsi?

Kuid sotsiaalses elus ei mängi rolli üksnes need oskused, mida on võimalik vaeva nähes arendada. Inimese sotsiaalse staatuse kujunemisel võib sageli olla oma osa ka näiteks nahavärvil või kehakujul. Siinkohal on oluline taaskord välja tuua seos väärtusküsimustega. Kas muutuma peab üksikisik, võttes omaks ühiskonnas käibivad väärtused, või terve ühiskond, st väärtused? Milliseid väärtusi edendab disainerbeebide ehk soovi järgi kujundatud laste sündimine?

Niisiis tuleks parendamise eetilisust vaagides arvesse võtta inimese arenguga seonduvaid küsimusi, et mitte mööda vaadata mitmetest eetilistest probleemidest, millega ravi ja parendamist eristades ei arvestata.

Vaata ka: teaduseetika

Pildi päritolu: http://foobarph.wordpress.com