näitejuhtumid ja õppematerjalid
Laenudele tuginev ühiskond
Soodsad laenutingimused ja laenupakkumiste agressiivne reklaamimine loovad ohu, et inimesed võtavad laenu liiga kergekäeliselt ja võivad hiljem rahalistesse raskustesse sattuda. Laen ei ole ainult panga ja kodusoetajate pärusmaa. Tarbimislaenu annavad postimüügikaubamajad, kauplused, SMS-laenusid pakkuvad ettevõtted. Reklaam ja pakkumised võivad laenamise mõjudest mitteteadlikke inimesi meelitada riskantsetele otsustele ka siis, kui laenuandja infot otseselt ei varja. Riski võib suurendada usaldus panga vastu: kui mind juba maksejõuliseks arvati, ju ma siis saan hakkama. Teisest küljest, väikese sissetulekuga inimesele võib laen olla ainus võimalus soetada eluase või ennast muul moel hädast välja aidata. Siiski propageeritakse soodsa laenuga võlgu elamist ja tarbimisele orienteeritud eluviisi. Nii Eesti Pank kui ka rahandusministeerium on hoiatanud nende suundumuste mõjude eest ühiskonnale.
- Mida saaksid laenuandjad riskide maandamiseks ette võtta? Kas nad peaksid seda tegema?
- Kas ettevõte peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, kui ta ise oma klientidega suheldes on aus, ei varja olulist ega riku ühtki seadust?
- Eesti Panga asepresident on laenamisel ettevaatusele manitsedes öelnud, et nende manitsuste eesmärk "ei ole kelleltki raha ära võtta, vaid aidata ära hoida nii inimeste kui ka riigi sotsiaalseid vapustusi" (vt Andres Suti artiklit). Kuidas saaksid ettevõtted sellesama eesmärgi saavutamisse panustada?
- Kuidas on vastutus laenuandja ja -võtja vahel jagatud? Milliste argumentidega võiks põhjendada kummagi poole vastutust?
Kommentaare ja artikleid laenude teemal:
Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar. 13.12.2006.
Ettevõtete ja majapidamiste finantskäitumine ja riskid. - Finantsstabiilsuse ülevaade, 11/2006.
Lauri Linnamäe. Euroliit seab reeglid laenureklaamidele. - Postimees, 15.01.2007.
Jana Kask. Säästmine päästab! 21.06.2006.
Sven Meimer. Laenuspiraalis peab hoogu maha võtma. – Postimees, 16.12.2005.
Andres Sutt. Laenamise kunst. – Postimees, 17.12.2003.
Vaata ka: reklaamieetika
Laste tervis ja mõjutamine
Üheks näiteks ettevõtte hoolest inimeste heaolu ja tervise suhtes on aktsiaselts Coca-Cola otsus lõpetada Eestis karboniseeritud karastusjookide müük koolides, kus õpivad alla 12-aastased lapsed. Otsus tugineb Euroopa Karastusjookide Assotsiatsiooni Liidu käitumiskoodeksile, mis keelab laste otsese mõjutamise ja äritegevuse koolides, seades eesmärgiks tervislike eluviiside propageerimise.
Unesda Soft Drinks Europe: Responsibility and Sustainability
Vaata ka: Kristiina Vaarik. Coca-Cola joogid kaovad koolipuhvetitest. – Sakala, 12.09.2006.
Rohkem ärieetika näitejuhtumeid leiate Markkula Center for Applied Ethics kodulehelt (inglise keeles)
Vaata veel näitejuhtumeid:
19.01.2009 Tehnika ohud ja keelamine
25.04.2008 Kvaliteetinimene, kvaliteetlaen
25.10.2007 Ökomärgi eeltingimuseks õiglane kaubandus
23.11.2007 Viis Eesti mainekat suurettevõtet asutasid HIV-vastase ühisrinde (EPL)
26.11.2007 Lapstööjõu kasutamist kahtlustav Marimekko katkestas äri Kreenholmiga (Postimees)/ 27.11.2007 Kreenholm reageeris soomlaste kahtlusele kärmelt (Postimees)
30.11.2007 Margit Keller: Usbeki lastest ja tarbija moraalist (EPL)
ÕPPEMATERJALID
Reede, T. Ettevõtte sotsiaalne vastutus: õppematerjal. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2005.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi infopank
Foto: www.sxc.hu