Äri on tegevus, mille eesmärk on kasumi tootmine ja selle suurendamine. Tootmise kasvu ja tehnika arengu ohud keskkonnale on jäätmed, saastus ning loodusvarade liiga kiire kasutamine.
Eetiliste otsuste tegemiseks on oluline selgitada:
Äritegevust saavad loodust säästvas suunas mõjutada tootja, planeerides tööprotsesse ja reklaamimist, ning tarbija oma valikutega. Keskkonnasõbralik ettevõte võtab keskkonnamõjusid arvesse igal äritegevuse etapil – nii toote/teenuse loomisel, turustamisel, kasutamisel kui ka hiljem jäätmete ladustamisel.
Tarbijale annavad keskkonnasäästlike tingimuste täitmisest nendel etappidel teada ökomärgistused. Rohelise mõtteviisi populaarsus on sellest teinud firmade mainekujunduse olulise osa. Maine parandamine keskkonnasäästlikkusele rõhumise abiga võib ahvatleda ka kuritarvitustele (näiteks võlts-ökomärgistuste kasutamine), kui ettevõte näeb eetilises hoiakus üksnes tarbija ligimeelitamise ja suurema kasumi teenimise võimalust.
SEADUSED
Jäätmeseadus
Kemikaaliseadus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Loomakaitseseadus
Pakendiseadus
Säästva arengu seadus
Tööstusheite seadus
MUUD REGULATSIOONID
Eesti Keskkonnastrateegia
Vaata ka www.riigiteataja.ee
ABB Eestis säästev areng
EcoMetali keskkonnapoliitika
Ecoprinti keskkonnapoliitika
Eesti Energia keskkonnapoliitika
Eesti Keemiatööstuste Liidu HOOLIME JA VASTUTAME programmi põhimõtted
Metsäliitto Eesti keskkonna- ja kvaliteedipoliitika
Silbeti kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika
SKANO keskkonnajuhtimine
SLO Eesti keskkonnapoliitika
OÜ Slops keskkonnapoliitika
Tallinna Sadama keskkonnaalased tegevuspõhimõtted
Tallinna Vesi: keskkonnaalased juhtpõhimõtted
Vivacolori keskkonnapoliitika
Osaühing ÜLE keskkonnapoliitika
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Eesti Maaülikool
EES-Ringlus
Eesti Keskonnajuhtimise Assotsiatsioon
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Taaskasutusorganisatsioon
Eesti Taastuvenergia Koda
Keskkonnainspektsioon
Keskkonnaministeerium
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (varasem Säästva Eesti Instituut)
Coalition of Environmentally Responsible Economies
International Centre for Trade and Sustainable Development
International Institute for Sustainable Development
United Nations Global Compact
World Association for Sustainable Development
Jäätmekäitlusettevõte otsustab rajada tehase, mis on riigis esimene omataoline ja hakkab teenindama ka naaberriike. Tegemist on olulise ja vajaliku jäätmekäitlusharuga. Asjaajamisel peetakse kinni seadustest, hangitakse tarvilikud load riiklikest instantsidest ja kohalikust omavalitsusest. Elanikele korraldatakse teabetund, kuhu tuleb kohale kümmekond inimest. Paar aastat kestnud ettevalmistuste ja investeeringute tulemusena hakkab tehas valmima. Siis aga hakkavad kohalikud elanikud protestima, kogutakse sadu allkirju ja tehakse kära meedias. Ettevõtte tehnoloogiat peetakse liiga uudseks ja vähe katsetatuks, kardetakse keskkonna saastamist ja ootamatuid õnnetusi, kaevatakse halvasti valitud asukoha üle. Tehas siiski käivitatakse ning varsti kerkivad esile probleemid ja rikked. Ettevõtte juhtkond leiab, et kehtestatud saastenormid on liiga ranged, ja taotleb nende muutmist.
Aruteluküsimused:
Sarnaseid juhtumeid tegelikust elust:
Rein Sikk. Miks küll mõned ärimehed on nii lollid? – Eesti Päevaleht, 08.05.2006.
Steriliseerimistehas Alliku külas
Juhtkiri: Tšernobõli sündroom. – Postimees, 24.03.2006.
Rein Sikk. Steriliseerimistehas tõi Alliku külla tuumahirmu. – Eesti Päevaleht, 04.05.2006.
Rein Sikk. 40 miljonit maksev steriliseerimistehas jäi tegevusloata. – Eesti Päevaleht, 30.11.2006.
Loomsete jäätmete käitlemise tehas Väike-Maarjas
Riigile kuuluv uus 100-miljoniline raipetehas laguneb. – Postimees, 05.04.2005.
Väike-Maarja „raipetehas“ soovib leebemaid reostuspiiranguid. – Postimees, 14.02.2006.
Haavapuitmassi tehas Kundas
Aivar Õepa, Kaire Uusen. Kunda tselluloositehast ähvardab mudauputus. – Postimees, 25.10.2006.
Tselluloositehas Tartus
Jaan Olmaru. Tartu lähistele Emajõe kaldale plaanitakse võimsat tselluloositehast. – Tartu Postimees, 27.01.2017.
Madis Hindre. Linnapea: tselluloositehas 100 000 elanikuga Tartu lähedusse ei sobi. – ERR uudisteportaal, 01.03.2018.
Tartusse planeeritav tselluloositehas on hoopis keskkonnale kasulik – loe projekti eestvedaja kõnet (lisatud video). – Lõuna-eestlane, 07.03.2018.
Kristjan Pruul. Tselluloositehas sai tõreda vastuvõtu. – Äripäev, 08.03.2018.
Emajõe kaitsjad korraldavad tselluloositehase vastu inimketi. – Tartu Postimees, 09.04.2018.
Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamiseks koguti ligi 10 000 allkirja. – Tartu Postimees, 30.10.2018.
Andres Einmann, Sander Punamäe. Tartlased said oma tahtmise, valitsus otsustas tselluloositehase eriplaneeringu lõpetada. – Postimees, 08.11.2018.
Vaata ka: Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadus
Veel näitejuhtumeid
25.10.2007 Ökomärgi eeltingimuseks õiglane kaubandus
Hawken, P. Looduskapitalism: uue tööstusrevolutsiooni algus. Tõlkinud M. Dreving. Tallinn: Tänapäev, 2003.
Kaber, T.-K.; Lepp, R. (toim).Vastutustundlik ettevõtlus Eestis: näidete kogumik. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, 2012.
Mardiste, P (toim.). Globaliseerumine, suurkorporatsioonid ja keskkond. Tallinn: Eesti Roheline Liikumine, 2001.
Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas? Tallinn: Kutsehariduse seirekeskus, 2010. (Kui link ei avane, saad raamatu alla laadida DIGARist)
Oja, A. Keskkonnamärk tootel kui suhtlemisvahend tootja ja tarbijate vahel. - Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. A.Oja (koost.). Tallinn: Säästva Eesti Instituut, 2003, lk 133-138.
Strandberg, M. Ökoloogiliste tehnoloogiate põld saab küntud. - Saldo, nr 2, 2001, lk 8-11.
Strandberg, M; Brown, L. Naftasõjad asenduvad veesõdadega. - Luup, nr 5, 1999, lk 8-9.
Tafel, K; Viia, A. Eestis tegutsevate ettevõtete valmisolekust ökomärgistada oma tooteid/teenuseid. - Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. A.Oja (koost.). Tallinn: Säästva Eesti Instituut, 2003, lk 121-127.
Tafel, K; Viia, A. Kas ökomärk võiks olla Eesti märk - teadliku tarbija võim ja võimalus Eestis. - Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. A.Oja (koost.). Tallinn: Säästva Eesti Instituut, 2003, lk 138-146.
Vesilind, P.A; Heine, L; Hendry, J. The moral challenge of green technology. - Trames, No. 1, Vol. 10, 2006, lk 22-31.
Samel, J. Keskkonnasäästlikkuse idee vastuvõtt Eesti ettevõtluses Rohelise Energia näitel. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, 2003.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
Bleischwitz, R; Hennicke, P (eds.). Eco-efficiency, regulation and sustainable business: towards a governance structure for sustainable development. Cheltenham: Edward Elgar, 2004.
Burnes, B.; Todnem, R. Organizational change, leadership and ethics: leading organizations toward sustainability. New York: Routledge, 2013
Gunningham, N. (ed). Corporate Environmental Responsibility. Ashgate, 2009.
Curtin, T. Managing Green Issues. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2006.
DesJardins, J. Business, Ethics, and the Environment: Imagining a Sustainable Future. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2007.
Gandhi, V.P. The IMF and the environment. Washington, D.C: International Monetary Fund, 1998.
Håkansson, H; Waluszewski, A. Managing technological development: IKEA, the environment and technology. London: Routledge, 2005.
Irland, L.C. (ed). Ethics in Forestry. Portland: Timber Press, 2003.
Larsson, J. Four essays on technology, productivity and environment. Göteborg: Göteborg University, School of Business, Economics and Law, Department of Economics, 2006.
Ledgerwood, G; Broadhurst, A. Environment Ethics and the Corporation. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2000.
Newton, L.H. Business Ethics and the Natural Environment. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2004.
Preuss, L. The Green Multiplier: A Study of Environmental Protection and the Supply Chain. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005.
Sagoff, M. Price, principle, and the environment. Cambridge: Cambridge University Press, 2004.
AJAKIRJAD
Australian Journal of Sustainable Business and Society
Corporate Social Responsibility and Environmental Management
Green Money
Journal of Cleaner Production
Journal of Environmental Economics and Management
Sustainable Business Magazine
Sustainable Production and Consumption
World Journal of Entrepreneurship, Management and Sustainable Development
INFOVÄRAVAD
Bioneer
Roheline Energia
Energiasäästu portaal
Euroopa väikeettevõtete portaal: keskkond ja äritegevus
Business and Sustainable Development: Säästva arengu põhimõtete rakendamise strateegiad ettevõtetele
Climate Counts
OECD: Sustainable Development: OECD informatsioon ja materjalid säästva arengu kohta
Peterson Institute for International Economics: Globalization and Environment: Rahvusvahelise Majanduse Instituudi materjalid globaliseerumise ja keskkonna kohta
Sustainable Business.com
Vaata ka: keskkonnaeetika, bioeetika
Päisefoto: kasutaja Foto-Raba, pildipangast pixabay.com