näitejuhtum ja õppematerjalid
Siseringi tehingud
Suurfirma oli sattunud raskustesse ja vajas jaluletõusmiseks laenu. Pankade jaoks oleks sellise rahalise seisu juures laenu andmine tähendanud liiga suure riski võtmist. Ent pangajuht A surus soodsa laenu oma pangas läbi. Riskantne rahamahutus leidis õnneliku lõpu – suurfirma sai raskustest üle ja pank ei kandnud kahju. Aastaid hiljem ilmnes, et pangajuht A on sümboolse hinnaga omandanud osaluse nimetatud suurfirmas, olles eeldatavasti juba varem, võib-olla koguni laenu andmise ajal, selle varjatud suuromanik.
Selles juhtumis võib leida märke huvide konfliktist ja mitmest eetiliselt taunitavast toimimisviisist, nagu ametiseisundi kuritarvitamine, siseinfo kasutamine, pangaosanike petmine, altkäemaks.
- Milles seisneb siin huvide konflikt?
- Kas panga omanikke peteti? Kui jah, siis kuidas?
- Milliseid probleeme võiks veel välja tuua?
Hanschmidti hõlma ei hakka keegi?- Eesti Päevaleht, 29.08.2005.
Pankuri minek laevafirmasse vallandas skandaali.– Postimees, 30.08.2005.
Hindrek Riikoja. Ettevõtjad taunivad ühispankur Ain Hanschmidti tehinguid. – Postimees, 30.08.2005.
Ajaleht: Hanschmidtil seaduserikkumise kahtlus. - Eesti Päevaleht, 31.08.2005.
Juhtkiri: Vastuseta küsimused. – Postimees, 03.09.2005.
Aivar Reinap. Ühispanga endise juhi Ain Hanschmidti määrdunud miljonid. – Postimees, 03.09.2005.
Hindrek Riikoja. Juristid: Hanschmidt tegutses ebaeetiliselt. – Postimees, 12.09.2005.
Toivo Tänavsuu. Trink: hägustel aegadel oli äris kõik võimalik. - Eesti Päevaleht, 24.09.2005.
Vaata veel näitejuhtumeid:
Rohkem ärieetika näitejuhtumeid leiate Markkula Center for Applied Ethics kodulehelt (inglise keeles)
ÕPPEMATERJALID
Machan, T. R. What is Morally Right With Insider Trading? - Public Affairs Quarterly, Vol. 10, April1996, pp.135-142.