Väärtusprogrammi jätkuprogramm
Programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ eesmärk on toetada ühise väärtusruumi kujunemist Eestis ning aidata kaasa selliste hoiakute kujunemisele, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka toimimise aluseks.
Programmi fookuses on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sõnastatud alusväärtused, mis jagunevad üldinimlikeks väärtusteks (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikeks väärtusteks (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). Programm toetab põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendumist, Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ning mitmete teiste riiklike strateegiate ja arengukavade elluviimist.
Programmi peatähelepanu on laste ja noorte väärtuskasvatusel, et aidata kaasa nende kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad end täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Süsteemne väärtuskasvatus eeldab laiemat kokkulepet: mis on hariduse eesmärgid ja millist ühiskonda soovime kujundada. Seega pannakse programmis suurt rõhku avalikule diskussioonile ühiskonna väärtuste ja hariduse eesmärkide üle. Taotlus on muuta hariduse küsimused kogu ühiskonna asjaks, mis haarab erinevate toetavate tegevuste kaudu nii avalikku-, era- kui ka kolmandat sektorit.
Väärtustega seoses on üks suuri proovikive lõhe deklaratsioonide ja tegelikkuse vahel – sõnade ja tegude lahknevus. Seetõttu on programmi eesmärk innustada igaüht oma väärtuste üle pidevalt ja igapäevase eluga seostatult järele mõtlema, oma tegude ja tegutsemisaluste üle mõtisklema ning vastavalt oma väärtustele tegutsema. Programmi raames läbiviidavad tegevused arendavad väärtustealast diskussiooni ning tõstavad teadlikkust enese väärtushoiakute osas.
Pluralistlikus ühiskonnas võib igaüks ise oma väärtuste üle otsustada. Samas on meie eelistustel teatav ühisosa, mille alusel jõuda kokkulepeteni (need väljenduvad nii Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis kui ka Euroopa Liidu alusdokumentides). Raske on leida inimest, kelle arvates ei tohiks noortes soodustada näiteks hoolivust, vastutustundlikkust, iseseisvust või ausust. Väärtusalased eriarvamused puudutavad sageli pigem väärtusvalikuid konkreetses situatsioonis, kus pole võimalik kõiki ilusaid printsiipe samaaegselt järgida. Erimeelsuste ühine läbimõtlemine ja lahtirääkimine annab igale väärtuste loetelule sügavama sisu ja praktilise tähenduse.
Väärtuskasvatus lasteaias ja koolis ei tähenda vaid väärtuste märkamist ja nende üle arutlemist. Vaja on luua selline arengukeskkond, mis kannaks endas kokkulepitud väärtusi ja toetaks noorte isiksuste terviklikku arengut. Laste ja noorte väärtushinnanguid ja -hoiakuid mõjutavad nii suhtlemistavades, õppemeetodites, tagasisides, reeglites, tunnivälistes ettevõtmistes, traditsioonides ja rituaalides kui ka füüsilises keskkonnas avalduvad väärtused. See teeb vajalikuks haridusasutuse süsteemse väärtusarenduse, millesse on lisaks töötajatele ja lastele-noortele kaasatud ka lastevanemad.
Programmi tekst on kättesaadav: väärtusprogrammi jätkuprogramm 2015-2020
Pilt: Image courtesy of David Castillo Dominici at FreeDigitalPhotos.net
Kokkuvõte 2009-2013 aasta programmist
Väärtusprogrammi esimese perioodi kõik eesmärgid on edukalt täidetud. Programm andis raamid, milles sõnastada hariduse strateegilised eesmärgid ning liikuda nende elluviimise suunas;
- väärtused ja väärtuskasvatus integreeriti põhikooli- ja gümnaasiumi riiklikesse õppekavadesse,
- uue õpikäsitluse juurutamise vajadus sõnastati Elukestva õppe strateegia 2020 esimese väljakutsena,
- töötati välja väärtuskasvatuse metoodikad ja metoodilised vahendid (Õpetajate ja õpilaste väärtusmängud),
- algatati Hea kooli ja Hea lasteaia mudeli loomine,
- korraldati arvukalt väärtuskasvatuse alaseid täiendkoolitusi, konverentse ja konkursse õpetajatele, koolidele ja lasteaedadele,
- aastase täiendkoolitusprogrammi kaudu valmistati ette 25 väärtuskasvatuse täiendkoolitajat.
Avalikkuse laialdaseks kaasamiseks tehti koostööd paljude siht- ja sidusgruppidega, lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile ka Vabariigi Presidendi kantselei ja mõttekojaga, Justiits-, Kultuuri-, Sotsiaal-, ja Välisministeeriumiga, Eesti Koostöö Koguga, Andmekaitse Inspektsiooniga, Swedbankiga, Avatud Eesti Fondi, Eesti Rahva Muuseumi, Lastekaitse Liidu, Koolijuhtide Liidu, Õpetajate Liidu, Õpilasomavalitsuste Liiduga, jpt; väärtusprogrammi taristuna arendati välja eetikavaramu (www.eetika.ee) ja ning õhutati diskussiooni väärtuste ja väärtuskasvatuse üle nii meedias kui ka raamatute, seminaride, konverentside (nt konverentside sarjad „Ühiseid väärtusi otsides“, „Väärtuskasvatus“), presidendi esseevõistluste ja presidendi kärajate korraldamise kaudu.
Loe ka:
Riikliku jätkuprogrammi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2015-2020" lühikokkuvõte