Väärtusprogrammi jätkuprogramm

Programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ eesmärk on toetada ühise väärtusruumi kujunemist Eestis ning aidata kaasa selliste hoiakute kujunemisele, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka toimimise aluseks.

Programmi fookuses on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sõnastatud alusväärtused, mis jagunevad üldinimlikeks väärtusteks (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikeks väärtusteks (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). Programm toetab põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendumist, Eesti haridusvisiooni ja -strateegia 2035 ning mitmete teiste riiklike strateegiate ja arengukavade elluviimist.

Programmi peatähelepanu on laste ja noorte väärtuskasvatusel, et aidata kaasa nende kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad end täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Süsteemne väärtuskasvatus eeldab laiemat kokkulepet: mis on hariduse eesmärgid ja millist ühiskonda soovime kujundada. Seega pannakse programmis suurt rõhku  avalikule diskussioonile ühiskonna väärtuste ja hariduse eesmärkide üle. Taotlus on muuta hariduse küsimused kogu ühiskonna asjaks, mis haarab erinevate toetavate tegevuste kaudu nii avalikku-, era- kui ka kolmandat sektorit.

Väärtustega seoses on üks suuri proovikive lõhe deklaratsioonide ja tegelikkuse vahel – sõnade ja tegude lahknevus. Seetõttu on programmi eesmärk innustada igaüht oma väärtuste üle pidevalt ja igapäevase eluga seostatult järele mõtlema, oma tegude ja tegutsemisaluste üle mõtisklema ning vastavalt oma väärtustele tegutsema. Programmi raames läbiviidavad tegevused arendavad väärtustealast diskussiooni ning tõstavad teadlikkust enese väärtushoiakute osas.

Pluralistlikus ühiskonnas võib igaüks ise oma väärtuste üle otsustada. Samas on meie eelistustel teatav ühisosa, mille alusel jõuda kokkulepeteni (need väljenduvad nii Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis kui ka Euroopa Liidu alusdokumentides). Raske on leida inimest, kelle arvates ei tohiks noortes soodustada näiteks hoolivust, vastutustundlikkust, iseseisvust või ausust. Väärtusalased eriarvamused puudutavad sageli pigem väärtusvalikuid konkreetses situatsioonis, kus pole võimalik kõiki ilusaid printsiipe samaaegselt järgida. Erimeelsuste ühine läbimõtlemine ja lahtirääkimine annab igale väärtuste loetelule sügavama sisu ja praktilise tähenduse.

Väärtuskasvatus lasteaias ja koolis ei tähenda vaid väärtuste märkamist ja nende üle arutlemist. Vaja on luua selline arengukeskkond, mis kannaks endas kokkulepitud väärtusi ja toetaks noorte isiksuste terviklikku arengut. Laste ja noorte väärtushinnanguid ja -hoiakuid mõjutavad nii suhtlemistavades, õppemeetodites, tagasisides, reeglites, tunnivälistes ettevõtmistes, traditsioonides ja rituaalides kui ka füüsilises keskkonnas avalduvad väärtused. See teeb vajalikuks haridusasutuse süsteemse väärtusarenduse, millesse on lisaks töötajatele ja lastele-noortele kaasatud ka lastevanemad.

Päisepilt: Õnne Allaje, Tartu Ülikooli eetikakeskus