Kodutus Eestis - uppuja päästmine on uppuja enda asi? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kodutus Eestis - uppuja päästmine on uppuja enda asi?

29. Oktoober 2010 - 10:21 -- Mari-Liisa Parder
Foorumid: 

2010. aasta on on Euroopas kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Sellega seoses tõstatatigi eelmisel nädalal European Anti-Poverty Network (EAPN) Eesti MTÜ poolt kodutuse teema Eestis. Kärt Mere rääkis meedia vahendusel mitu kodutuks jäänud inimeste lugu ning kõige rohkem vastukaja kogusidki nendest koduta poisi (kes ei mahu koju) ja koduta naise (kelle pere sai surma) lood.

Mõlema loo puhul jookseb kommentaaridest läbi mitu üldistavat joont: esiteks see, et tegemist on väljamõeldud lugudega ning selliseid asju sellisel kujul juhtunud ei ole. Teine on kurbus ja kaastunne asjaosaliste suhtes. Kolmas hukkamõist - miks asjaosaline iseenda abistamiseks midagi ei tee?! Erinevaid emotsioone jookseb nendest paarisajast kommentaarist läbi veelgi, kuid kodutuse ja vaesuse seisukohalt on märkimisväärsed eitav seisukoht ja hukkamõistev seisukoht.

Esitatud seisukohad illustreerivad minu arvates teatud määral ühiskonna suhtumist kodututesse (ja vaestesse üldisemalt). Ühelt poolt võib öelda, et kommentaarium ei esita kogu Eesti ühiskonna seisukohta, teiselt poolt olen ka väljaspool kommentaariumi sarnase suhtumisega kokku puutunud. Suhtumisega, mille järgi ei ole kodutus Eestis probleemiks, ning suhtumisega, mille järgi on kodutu ise süüdi, sest ta ei tee enda abistamiseks mitte midagi.

Nimetatud müüte kodutuse kohta ringleb Eesti ühiskonnas veelgi - peamisteks on arvamused, et "kodutud on allakäinud, laisad, joodikud ja kriminaalid; nad ei pea töökohta, ei tahagi töötada, on tegelikult pudeleid korjates rikastunud; mõnele meeldibki silla all elada, nad ei ole normaalseks eluks võimelised," nagu kirjutab Kärt Mere Postimehele artiklis.

Igapäevases sotsiaaltöö praktikas jagunevad kodutud aga peamiselt kahte gruppi:
1) süütud kannatajad, kes väärivad abi - näiteks naised, kes kannatavad perevägivalda või selle artikli alguses mainitud naine, kelle pere sai surma, ning poiss, kes enam koju ei mahtunud
2) nn lootusetud juhtumid - keda peamiselt nähakse kodutuse sünonüümina, sh alkohoolikud ja narkomaanid.

Siin artiklis keskendume peamiselt süütutele kannatajatele, kelle hääl kodutute kohta käivate müütide seast kuulda ei ole.

Olukorras, kus Eestis on 2010. aasta II kvartali seisuga 18,6% tööealisest elanikkonnast töötud (tõsi, see number on langenud 1,2% võrreldes I kvartali seisuga) ning kus suhtelise vaesuse määr oli 2008. aasta seisuga 19,7%, ei vii ei silmade kinni pigitamine, hukkamõist ega müütidest kinnihoidmine meid edasi. Pigem on praeguses Eesti ühiskonnas kõrgendatud risk vaesusesse langeda ning kodutuks muutuda.

Kes aga vastutab Eestis elavate kodutute eest? Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor Margo Kikase hinnangul ei peeta kodutust Eestis prioriteetseks probleemiks, sest nimetatud probleemiga tegelemisel ei võideta avalikku sümpaatiat, samuti ei saa probleemiga tegelemisel loota avalikkuse toetusele. Ühiskondlik suhtumine ei soosi seega probleemiga tegelemist.

Samuti jääb hüüdja hääleks kõrbes kodutute enda arvamus - vaesusküsimustega tegeleva MTÜ EAPN juhi Kärt Mere hinnangul ei kuulda kodutute häält ühiskonnas, sest nad ei ole organiseerunud ja neil puudub esinduskogu.

Üheks suuremaks probleemiks kodututega seoses on tugivõrgustiku puudumine - kui puuduvad perekond ja sõbrad, on kodutuks jäänul eriti raske oma olukorrast välja rabeleda. Neil puudub jõud ja motivatsioon oma olukorrast väljumiseks, sest elu poolt neile esitatud väljakutsed on nii füüsiliselt kui eriti psühholoogiliselt laostavad olnud.

Kui aga vaadata Eesti Põhiseadust ja Sotsiaalhoolekande seadust (1995!), saame teada, et Eesti Põhiseaduse §28 järgi "on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral". Sotsiaalhoolekande seaduse § 281 järgi "Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ... kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras". Vältimatut sotsiaalabi osutavad kohalikud omavalitsusest või nende volitatud asutused.

Kes siis ikkagi peaks kodututele abikäe ulatama? Kuigi seaduse järgi peaks seda kohalik omavalitsus (või tema poolt volitatud asutus) tegema, ei paista see süsteem praegu väga hästi toimivat, sest kõik takerdub raha (või õigemini selle puudumise taha).

Milline roll peaks olema sõpradel, tuttavatel, inimestel ja ühiskonnal üldisemalt? Kas uppuja päästmine on antud kontekstis uppuja enda asi?

Autor: Mari-Liisa Parder

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Minus tekitab mõtteid eelkõige süüteema selles arutelus. \"süüdi\" ja \"süütu\" on väga kahtlased mõisted. Kas süütu kannataja on see, kes ei vastuta selle olukorra eest, kuhu ta on jõudnud? Kas siis on olemas süütuid kannatajaid? Ja kas süüdi on see, kes vastutab? \"Süüdlased\" on siis mingis mõttes kõige adekvaatsemad inimesed.
Kuidas süüküsimus üldse on aitamisega seotud - nagu see vist on nende jaoks, kes kodutuid selle pärast halvustavad. Küllap vist selle kaudu, et sageli aitaja (otsene või kaudne) tahab kohe näha, et tema teol on tulemus, et abisaajale on pakutav abi vastuvõetav, et abistaja ise järelikult \"teeb õigesti\". Aga võta näpust, kodutu elab ikka omal viisil edasi! Siis on ta ise süüdi, et ei taha seda abi, mis on ju nii hästi mõeldud. Polegi mõtet abistada.
Nüüd muidugi näägutan mina ise samamoodi abistajate kallal. Pigem tahaksin küsida: kas see, et inimene on ise oma olukorra eest vastutav (mida ta kindlasti mingilgi määral on), tähendab, et ta on kuidagi vähem abi väärt? Mida muudab abistaja jaoks see, et abistatav on \"süüdi\"? Ja kas abistaja võib nõuda, et vastutav osapool peab võtma vastu igasuguse abi mis tahes tingimustel?

Sisestas Mats (verifitseerimata),

See lugu on muidugi hoopis teisest kontekstist, kuid illustreerib minu mõtet hästi. 3-4 aastat tagasi tahtis üks noor neiu abielluda, kuid paraku ei saanud ta endale kleidi ostmist lubada. Seega tegidki tema head sõbrad talle oma ajaveebide abiga kleidiraha kogumiskampaania. 10 000 krooni saadi kokku.

Veel meenub üks lugu, kuidas ühel perel põles maja maha ning jällegi tulid sõbrad oma ajaveebidega appi ning kogusid üleskutse käigus hulgaliselt igasugust vara kannatanutele.

Point: FB ja teised sotsiaalsedvõrgustikud võivad olla küll tohutud ajasöödikud ning segada korralikku töötegemist, kuid samas on need suurepärased võimalused vajalikul hetkel paljude inimesteni jõuda ja veidi abi saada.

Olen kindel, et Eestis on inimesi, kes aitaks rohkem ja tihedamini, kui nad teaksid kuidas ning kui neile seda pidevalt meelde tuletada. Seega vahest tulevikus läheb paremaks?

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Minul tekib hoopis kolmas mõte ja küsimus selles vallas - üks asi on süüdi olemise küsimus, teine abistamise küsimus. Kolmas punkt on aga see, kuidas abistada inimest, kes abi ei taha? Või isegi täpsemalt öelduna - seda ei küsi?
Inimese loogika on üldises plaanis ikkagi selline, et alguses ei julgeta küsida, sest piinlik on, siis ei julgeta küsida, sest ennem ei küsitud ja nii see nõiaring kerkib...
Ja kui pakkuda, siis tõrjutakse tagasi ja loodetakse oma võimalustele. Kuni enam ei ole ei pakkujaid ega võimalusi.
Mitte, et ma nüüd tahaks abivajajatele moraali lugeda - aga kuidas jõuda sinna, et julgetaks nii küsida kui abistada?
Matsi toodud näited on sellest vallast, kui julgeti pakkuda ja julgeti ka võtta, niiet ka mina olen tuleviku osas positiivne. Aga sinna tuleb ka kuidagi jõuda.

Sisestas Mikk (verifitseerimata),

Mul on hoopis selline küsimus: kui palju Eestis kodutuid on? Kui suur see probleem on?

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Täpsed andmed mul hetkel kodutute kohta puuduvad, kuid siin on viiteid olnud, et Tallinnas me räägime kuni 1000 inimesest, Tartus 300-st ja Pärnus 100-st. Kui täpsemad viited leian, siis lisan siia kindlasti.

Kas aga kodutute arv on probleemi suurusega seotud? Kuidas mõjutab kodutute arv ühiskonna suhtumist kodututesse?

Sisestas Kristiina (verifitseerimata),

Artiklis on välja toodud väga hea punkt, et vaesed ja kodutud ei ole organiseerunud, neil ei ole oma esindajaid. Kuid siinkohal tuleb mängu puhas inimlik uhkus. Nimelt kui raske on tunnistada, et "jah, mina olen vaene, ma vajan abi toimetulekuks." Väga paljudel on raske tunnistada ka oma väiksemaid probleeme ja altminekuid, mis nende ebaedukust näitavad, rääkimata sellest, et ollakse elus läbikukkunud. Abi küsimine nõuab suurt julgust.

See on omakorda seotud ühiskonnas valitseva seisukohaga, et vaesus ja kodutus on tabu ning tõelist edukust näitab vaid varanduse suurus. Meedias näeme seda igapäevaselt ja kinnitame seeläbi uuesti ja uuesti kuvandit edukast inimesest. Ja kes ei tahaks olla edukas? Kes tahab tunnistada, et ta ei ole ühiskonna standardite järgi täisväärtuslik? Võib-olla on siin tegu ka eestlasliku kanguse ja jonniga, et ükskõik kuidas, kuid peab ise hakkama saama, peab tugev olema, mitte mingil juhul abi küsida või välja näidata, et abi oleks tarvis. Kuid just seda tulekski teha, et ühiskond saaks aru, et on ka neid inimesi, kes abi vajavad ja kelle elu see tõesti aitaks tagasi rööpasse viia. Praegu on ühiskond ning koos sellega abivajajad ise pea liiva alla peitnud, et probleemile mitte silma vaadata. Seega tähelepanek, et abivajajad ei ole organiseerunud on vägagi asjakohane ning selles osas peaks samme ette võtma. Esimese sammuna on vaja inimesed endale ja ühiskonnale tunnistama panna, et nad abi vajavad ja soovivad.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
6 + 3 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.