Kuidas kohelda surnuid | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kuidas kohelda surnuid

21. September 2010 - 15:05 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Viimasel ajal on Eestis leitud põnevaid muistiseid nagu 1200 aastat vana ainulaadne massihaud Salmes, kus paatidesse on tõstetud hukkunud sõdalased koos relvadega, ja hilisrauaaegsed rikkalike hauapanustega matused Kukrusel. Viimaste seas oli jõuka naise eriti hästi säilinud matus, mis viidi tervikuna ERMi kaasa laboritingimustes uurimiseks, ning kaalutakse selle eksponeerimist muuseumis – mis ilmselt ei lange kokku matjate eesmärgiga.

Ammusurnud esivanemad on hiljuti ka teise kandi pealt tähelepanu äratanud, nimelt on vastakaid arvamusi tekitanud luteri kiriku hingekirjade ja muude dokumentide arhiveerimine mormoonide abiga. Toomas Paul on väljendanud muret, et kuna mormoonide eesmärk on surnuid ümber ristida, siis on nendele esivanemate andmete üleandmine aupakkumatu lahkunute veenete vastu.

Suurtest kivedest muistne matusepaik põllul

Neid kaht teemat seob küsimus: mida me võime teha surnutega?

Milline on surnu moraalne staatus?
Kas lahkunud sugupõlvede puhul peaksime järgima samasuguseid põhimõtteid nagu praegu elavate inimestega suheldes? Tänapäevane ilmalik-läänelik maailmavaade eeldab, et surnu ei ole võimeline tajuma, mida tema kehaga tehakse, ega sellest kasu ega kahju saama. Kas pole siis nii, et mida sa ei tea, see ei saa sulle haiget teha? Kas on üldse võimalik kahjustada surnud inimese huve, näiteks rikkuda autonoomiat ja privaatsust?
Nendele küsimustele vastamiseks võiks vahetada vaatepunkti ja rääkida mitte surnute huvidest, vaid elavate huvidest, mis ulatuvad sellesse aega, kui nad on juba surnud.

Surnu huvid
Muretsedes selle pärast, mis tehakse minu asjade, keha ja andmetega minu surma järel, ei muretse ma tingimata selle pärast, mis saab minust, vaid selle pärast, mis saab minu väga intiimsest omandist. Päris tavaline on, et inimene teeb korraldusi selle kohta, mida teha tema varandusega pärast surma. Samuti on tänapäeval iseenesestmõistetavaks saanud, et igal inimesel on õigus otsustada oma keha üle. Ja need otsused keha üle võivad samuti ulatuda aega pärast surma – võin otsustada, kuhu soovin ennast matta lasta, avaldada soovi, et mu keha põletataks, anda nõusoleku organidoonorluseks või annetada oma keha teadustööks. Üha keerulisem on lahendada küsimust, kuidas toimida lahkunust jäänud mittemateriaalsete jälgedega nagu näiteks kanded kõiksugustes registrites, isiklikud kirjad või ka info, mida võib lahkunu kohta saada lähedasi küsitledes.

Elav inimene võib olla õigustatult huvitatud sellest, mis saab tema privaatsusest, väärikusest, mainest, saavutustest ja lähedastest pärast tema enda surma. Geoffrey Scarre’i kohaselt on ühiskonna huvides arukas toimida nii, nagu inimese huvid ei lõppeks tema surmaga: kui hakkame murdma lubadusi, mille andsime inimestele, kes nüüd on surnud, võime jõuda sinnani, et suhtume hooletult lubaduste pidamisse üldse.

Nõusolek säilmete uurimiseks
Peamine kohustus, mis tuleneb asjaosalise huvide austamisest, on nõusoleku taotlemine, mis näiteks meditsiinis on muutunud tavapäraseks. Kas selles osas on mingi vahe praeguse surija, sada aastat tagasi surnu ja tuhat aastat tagasi surnu vahel? Kui palju aega peab mööduma, et uurijad võiksid ise otsustada, mida lahkunu säilmete või andmetega teha? Kui tuhat aastat tagasi polnud inimesel võimalik anda informeeritud nõusolekut oma keha lahkamiseks ja eksponeerimiseks, kas annab see uurijatele õiguse otsus ise langetada? Vanad egiptlased ja varakristlased andsid selgelt märku, et nad on selle vastu, et nende haudu või kehasid avalikult uuritaks, mitmetel muudel juhtudel võib seda hauapanuste ja muude materjalide põhjal järeldada. Aga kui palju me teaksime toonaste inimeste soovidest arheoloogide varasema uurimistööta?

Kelle huvid on veel mängus?
Vermillioni kokkulepe, mis sõnastab arheoloogide põhimõtted inimsäilmete kohtlemiseks, ütleb, et austust tuleb üles näidata nii säilmete, surnu soovide, tema kogukonna või järeltulijate kui ka teadusliku uurimishuvi vastu. Tarvidusest kõikide osapoolte soove austada tekib hulganisti võimalikke põrkumiskohti, eriti kui lisada siia tänapäevased majandushuvid. Kogukonna iidne matmispaik võib ette jääda kavandatavale teetrassile. Kui muuseumis eksponeeritakse hauast leitud rikkalikke panuseid, mida matjad ja lahkunu pidasid vajalikuks eluks teispoolsuses, vastanduvad teadmishimuliste soovid surnu ja tema kogukonna omadele.

Mida tähendab austus?
Arheoloogide eetiliste põhimõtete seas on olulisel kohal austus eelpool nimetatud huvipoolte vastu. Vähim võimalik austuse näitamine on see, kui säilmeid ei kohelda jäätmete või rekvisiitidena. Nõudlikumalt võiks öelda, et austus tähendab ka hoidumist asjatust häirimisest ning uurimise lõppedes kõikide säilmete (välja arvatud teaduse jaoks kõige olulisemad) taastamist või ümbermatmist (Scarre 2006). Ent mõnes kultuuris on säilmete mis tahes häirimine lugupidamatu; see välistaks arheoloogilise uurimistöö ja takistaks mitmesuguseid ehitustöid.

Huvide põrkumise taga on tihtipeale tõekspidamiste vastuolu. Paljud inimeste jaoks tähendab surm üleminekut, mitte lakkamist. Samuti on usutud varem ja mitmel pool usutakse siiani, et säilmete kohtlemisviis saab avaldada surnutele head või halba mõju – sellest tunnistavad matustel kaasa pandud väärisesemed. Ent enamik Lääne arheolooge, teadlasi ja muuseumitöötajaid usub, et surm on kas lakkamine või vähemalt lõppeb inimese võime saada kahju või kasu millestki, mida tehakse tema füüsilise kehaga. Sarnaselt on neid, kes usuvad, et ristimine on tegelik ja tõsine toiming, ja neid, kes peavad seda "tühiseks tembuks". Austusena võib mõista seda, et igal osapoolel lastakse jääda truuks oma tõekspidamistele ning elada ja surra nendele vastavalt.

T. M. Wilkinson soovitab, et tuleks järgida sümmeetria põhimõtet: kui te arvate, et elavate teatud huvi tuleks kaitsta teatud moel, siis tuleks surnute samasugust huvi kohelda samal viisil.

Kuidas siis võiks selles valguses toimida Kukruse kadunukesega? Mida arvata luterlaste murest hingekirjade pärast?

Allikad
Geoffrey Scarre. Can Archaeology Harm the Dead? – The Ethics of Archaeology. Ed by Chris Scarre and Geoffrey Scarre. Cambridge University Press, 2006, lk 181-198.

Thomas M. Wilkinson. Last Rights: the Ethics of Research on the Dead. – Journal of Applied Philosophy, 19:1, 2002.

The Vermillion Accord on Human Remains. World Archaeological Congress

Arheoloogi eetilised põhimõtted

Autor: Laura Lilles

Meedias
Nils Niitra. Mormoonid teevad luterlased murelikuks. – Postimees, 08.09.2010

Priit Pirsko. Arhiivid ja esivanemate hinged. – Eesti Päevaleht, 01.09.2010

Toomas Paul. Surnud hingede müük. – Eesti Päevaleht, 01.09.2010

Jüri Saar. Maarja kalmistu andis välja üle saja luustiku. – Tartu Postimees, 02.09.2010

Matusepaigast leitu tõotab arheoloogidele uut teadmist. – Tartu Postimees, 25.03.2010

Jüri Saar. Jõukas kadunuke sõitis kirstus ERMi uuringule. – Tartu Postimees, 26.03.2010

Salme muinaslaevast on leitud 26 inimese luud. – Postimees, 06.09.2010

Risto Berendson. Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule. – Postimees, 12.08.2010

Eetikaveebis
Teaduseetika
Religioon ja eetika

Foto allikas: www.sxc.hu

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Kui rääkida juba surnud inimeste ja veel elavate inimeste huvidest, siis miks mitte mängu tuua ka veel sündimata inimeste huvid. Kui me võtame vastu ranged reeglid surnute kohtlemiseks, siis mis saab tuleviku arheoloogiest ning tavainimestest, kes sooviksid saada teavet meie aja kohta?

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Minu jaoks on huvitav ikkagi aja küsimus. Kui palju aega peab mööduma, et laipa võib välja kaevata, uurida ja eksponeerida? Värskeid laipu muidugi kaevatakse välja ja uuritakse ka kohtuliku uurimise jaoks.
Aga kui arvestada siis nende inimeste huvi, kes tahavad rohkem teada saada: kas 10 aastat tagasi surnu võib teadmishimu rahuldamiseks välja kaevata ja muuseumi panna? Aga 60 aastat tagasi surnu? Näiteks mõne põneva holokaustiohvri? 800-aastase laibaga võib justkui juba mõndagi. Kas neil on mingi vahe?

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Ma ei usu et see on otseselt aja küsimus, pigem seose tugevus olevikuga. Kas me teame, kes ta järglased on? Kas tema järglased teavad sellest maetust, mida nad arvavad jne.

\"Suvaline\" 800-aastat vana talupoeg üleskaevata poleks justkui midagi kui võrrelda seda näiteks mõne 800-aastat vana kuninga või paavsti surnukehaga.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

kui keskenduda seosele olevikuga, siis arvestame ikagi vaid järglaste huve, aga mitte selle kunagi elanud inimese enda huve. Need ei tohiks ju ajaga enam muutuda, arvestades, et ta on surnud?
Ma ei saa hästi aru, miks üleskaevamise juures peaks olema vahe kuningal ja \"suvalisel\" talumehel. Kuningas on huvitavam?

Sisestas k (verifitseerimata),

Olenemata sellest, kas surmas nähakse üleminekut või lõppu, tuleb surnutesse suhtuda austuse ning väärikusega – nii nagu elavad soovivad, et neid endid koheldaks (pärast nende lahkumist). Kuigi meie kauged esivanemad ei osanudki mõelda sellele, et keegi näiteks teetööde käigus nende säilmetele satub, need välja kaevab, puhastab ning pärast ehk hoopis hoidlariiulile või näitusevitriini asetab, ei tähenda see automaatselt seda, et nõnda toimivad arheoloogid käituksid ebaeetiliselt. Artiklis väidetakse, et enamik Lääne arheolooge, teadlasi ja muuseumitöötajaid usub, et surmaga lõppeb inimese võime saada kahju (ja vastavalt ka kasu) millestki, mis saab osaks tema füüsilisele kehale. See jätab eksliku mulje, nagu oleks neil ükskõik, mida kaevamiste käigus leitud säilmetega tehakse, vabastades nad nõnda justkui kohustusest kohelda aastasadade eest lahkunuid samamoodi nagu nad kohtleksid näiteks oma otseste esivanemate maiseid jäänuseid. Miks peaks professionaalsetelt arheoloogidelt, kes oma eetikakoodeksis sisalduvaid põhimõtteid järgivad, seda eeldama, või neid selles kahtlustama? Usutavasti ei langetata lahkunute säilmete eksponeerimise otsust järelemõtlematult ja hoolimatult, suhtudes inimjäänustesse siiski “erilise tähelepanu ja austusega” (http://www.arheo.ut.ee/eesti-arheoloogide-eetikakoodeks). Küsimus on ka viisis, kuidas säilmed näitusel välja pannakse ning mida sellega taotletakse. Otsus, kas ning kuidas seda teha, on üldjuhul kaalutletud. Eesmärgiks ei ole isikliku (teadusliku) uudishimu (või ka tunnustusvajaduse) rahuldamine ning lahkunute säilmeid eksponeerivate näitustega sensatsiooni tekitades külastajaarvude suurendamine. Rõhk on esmajoones siiski külastaja harimisel, seda ka maise elu hapruse meeldetuletamise kaudu. Arheoloogide ja muuseumitöötajate eetilistes põhimõtetes kahtlemise asemel võiks kritiseerida pigem asjatundmatuid ning hoolimatuid detektoriste, kes aardeid otsides kalmeid lõhuvad ning lahkunute rahu rikuvad. Vt nt Anna Hintsi dokumentaalfilmi “Lihast ja luust” (2013) (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16461/)

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
4 + 4 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.