Filmi "Da Vinci kood" avastseenis näitab prof Robert Langdon väikesi tükikesi piltidest ja palub publikul neid tõlgendada. Esimesena näeme pilti inimesest, kellel on valge rüü ning kapuuts, mis katab näo. "Vihkamine", "rassism", "Ku Klux Klan", hüütakse publiku seast. "Huvitav," lausub professor ja lisab, "Hispaanias ei oldaks teiega nõus, sest seal kannavad selliseid rõivaid preestrid." Samal ajal näeme, kuidas väike pilt läheb suuremaks ning me näeme preestreid väikeses rongkäigus. Järgmisena tehakse sarnaselt Poseidoni kolmikhargiga, mida publik seostab Saatanaga, ning Isise ja tema poja Horosega, mida publik seostab kristluse ja jumalaemaga.
Üks stseeni mõtetest on see, et sümbolite tähendus sõltub tihti kontekstist, sellest, kuidas neid tõlgendatakse, või sellest, milliseid eelarvamusi inimesed endaga kaasa toovad. Lääne kultuuriruumis seostub haakrist ehk svastika natsismiga ja omab seega väga negatiivset konnotatsiooni, idamaades aga, kust see sümbol pärit on, omab ta hoopis teistsugust tähendust. Kui aga sümbolite tähendus ei ole vaid see, mida meie nende kasutamisega taotlesime, siis võib ühel sümbolil olla mitmeid erinevaid ning teinekord vastandlikke tähendusi. Millised on aga selle tõsiasja mõjud meie igapäeva elule – kas sümbolite mitmetähenduslikkus paneb meile peale mingid eetilised kohustused? Neis küsimustes selgusele jõudmisel on ilmselt abiks vaadata mõnd juhtumit Eestist.
Augusti alguses valmis Eesti Toiduainetööstuse Liidu (ETL) tellimusel rapsiõli reklaam, kus on näha väikest seltskonda inimesi, kes on riietatud maani rüüdesse, neil on teravatipulised maskid ning nad on viimas läbi mingit religioosset rituaali. Järsku avatakse uks, pannakse tuli põlema ning nende keskele astub perenaine, kes neilt toidutegemiseks rapsiõli pudeli võtab. ETLi juht Sirje Potisepp ütles hiljem pressile, et "Inimesed ei tea, miks on kasulik tarbida rapsiõli ja mille poolest on see toiduaine tervislik. See on justkui hästi hoitud saladus. Läbi ajaloo on saladusi kõige paremini hoidnud ususektid, kellel olid omad vennaskonnad, rõivad ja riitused." Probleemseks osutus reklaami puhul aga see, et "õlisekti" liikmed sarnanesid väga Ku Klux Klani liikmetele.
Selle tõttu sattus reklaam ning selle tellinud ETL kriitika alla, mis on selge märk sellest, et meile tundub, et inimesed on vähemalt osaliselt vastutavad selle eest, kuidas nende poolt kasutatud sümboleid tõlgendatakse ja mõistetakse. Seda meelt paistab olevat ka ETL, kes ühelt poolt vabandas kõigi ees, kelle tundeid reklaam võis riivata, ning teiselt poolt selgitas reklaami tagamõtet. Antud juhul on sümbolite kasutamisega seoses võtnud ETL endale eetilise kohustuse vastutada tagajärgede eest ning seda on nad seni teinud. Kuid kas on veel midagi, mida nad oleksid pidanud tegema? Kas on veel mõni kohustus, mis meil lasub enne ühegi sümboli kasutamist? Mulle tundub, et jah.
Kindlasti on oluline vastutada ja vajadusel vabandada, kui öeldu või tehtu osutub solvavaks või eetiliselt kahtlaseks. Kuid palju olulisem tundub mulle selliste olukordade ennetamine. Kuid ei saa eeldada, et kõik mõistavad minu sümbolikasutust ühtmoodi, nii nagu ma seda taotlesin, ei saa minult eeldada, et ma kõiki võimalikke tõlgendusi ette aimaksin. See, et asjade toidukilesse pakkimine seostub kellelgi sellega, kuidas tema isa kunagi kassipoegi uputas, ei ole miski, mida oleks võimalik väga lihtsalt ette aimata ja seega ei saa selliste tõlgenduste eest keegi vastutav olla. Kuid näib, et kuni teatud piirini oleme suutelised teiste reaktsioone ette aimama, ning kuna me seda oleme, siis me ka peaksime.
Selles osas on illustratiivne üks teine juhtum Eesti meediast. Juuli lõpus kirjutas Kalle Muuli Twitteris "Häbitundeta võistluste korraldajad kutsuvad Eestisse jooksma dopingutarvitajast neegri", viidates mustanahalisele kergejõustiklasele Justin Gatlinile. Kui Muuli kriitikale vastama hakkas oli üks tema argumentidest, et Eesti Keele Instituut (EKI) on öelnud, et eesti keeles ei ole sõnal "neeger" solvavat tähendust. See tähendas, et Muuli oli enne sümboli kasutamist mõelnud võimalikele tõlgendustele ja tähendustele, kuid leidis, et ei ületa lubatud käitumise piire, sest eesti keele piirides pole ta end halvasti väljendanud. See, kas Gatlini rassiline kuuluvus antud juhul üldse oluliseks osutub ja kas Muuli oli EKI seisukohast õigesti aru saanud, on juba uued küsimused. Antud hetkel on oluline see, et Muuli tõenäoliselt vähemalt mõtles veidi hoolikamalt sellele, mis võib juhtuda.
Siinkohal välja pakutud kriteerium – püüda ette aimata teiste inimeste võimalikke tõlgendusi ja selle alusel moraalse süü määramine (inimene on moraalselt süüdi niivõrd, kuivõrd ta ei suutnud arvesse võtta tõlgendusi, mida oli mõistuse piires võimalik ette aimata) – võib tunduda liialt üldsõnaline ja seega praktikas suhteliselt kasutu. Ma leian aga, et nende rakendamine praktikasse on nimelt sedavõrd olulisem, sest just praktikas saame me täpsemalt välja töötada, millised tõlgendusi ja tähenduste omistamisi on ja ei ole võimalik mõistuse piires ette aimata.
Autor: Mats Volberg
Vaata lisaks:
Eetikaveebis: reklaamieetika
Toiduliit: rapsiõli kampaania ei ole rassistlik!
Rapsiõli reklaam muutub rassismisüüdistuste tõttu
Toiduliit muudab rapsiõli reklaami neutraalsemaks
Rapsiõli reklaami tootnud agentuur: see pole KKK
Kas PR ämber by Toiduliit?
Eesti Keele Instituut: sõnal "neeger" ei ole solvavat tähendust
Kirjastus pidi sõna "neeger" ära muutma
Josepha Frier: sõnal "neeger" on negatiivne tähendus
Lugejate meelest ei ole sõna "neeger" eesti keeles solvav
Foto allikas: www.sxc.hu
Muide üks hea näide vastutustundlikust sümbolite kasutamisest tuleb Carlsbergi õlletehase muuseumist.
Nimelt oli varasemal ajal ühe õlle logoks svastika (algses Aasia tähenduses) ning muuseumis on seletav märkus juurde lisatud, et see pole mingi natside svastika.
Mida tähendab vastutustundlik sümbolite kasutamine? Ainult loll kardab mingeid sümboleid ja vajab selgitust juurde, et jumala eest, see pole natsivärk, uskuge mind. Svastika on svastika, ükskõik, kes seda kasutab. Ühtki sümbolit ei saa rikkuda ega parandada selle kasutaja.
\"Mida tähendab vastutustundlik sümbolite kasutamine? Ainult loll kardab mingeid sümboleid ja vajab selgitust juurde, et jumala eest, see pole natsivärk, uskuge mind. Svastika on svastika, ükskõik, kes seda kasutab. Ühtki sümbolit ei saa rikkuda ega parandada selle kasutaja.\"
Julgen arvata, et saab küll. On ikka vahe kas svastika on mõnel muinasviikingi kilbil või Hitleri õlavarrel.
Ja sümbolitega laiama ei tasu kindlasti hakata :)
Svastika on selles mõttes hea näide, et enamus inimesi tõesti jätkuvalt ei tea selle kaugemat ajalugu ja tähendust enne natside poolt kasutuselevõttu. Ja seda on küll võimalik mõistuse piires etteaimata, et paljud seda ei tea.
Ilmselt on võimalik ka ette aimata, et valged teravatipulised ja näguvarjavad mütsid seostuvad rassivaenuga. Ma ei usu küll, et selle reklaami loojad seda ette ei aimanud. Pigem oli see teadlik käik, et saada rohkem tähelepanu - ma tõesti ei mäleta mingit teist puhku, kus nii palju rapsiõlist oleks räägitud. Kas osade inimeste solvumisega/haavumisega riskimine tähelepanu nimel paneb selel reklaami loojatele moraalse süü? Võib-olla. Aga ma võin haavuda ka selle peale, kui mingis reklaamis kujutatakse naisi totaalsete otudena...
Haakrist on õnne ja jõu sümbol. Oli seda viikingi ajal ja oli seda Hitleri tõlgenduses. Mingi ideoloogia ega sümbol ei saa teha tegusid ja seetõttu ei saa olla ka mingit suhtumist ideoloogiasse või sümbolisse kui sellisesse. Ja ei ole vaja ka selgitusi.
Sarnasel teemal võiks lugeda ka Indrek Reilandi artiklit Novaatoris: http://www.novaator.ee/ET/inimene/keskmine_sorm_ja_tibla/
Vaidleks ka Viktorile vastu. Sümboli kasutaja saab mõjutada seda, kuidas sümbolit edaspidi tajutakse. Võtame kas või sellise lihtlabase sümboli nagu rist, mis meie ja üldse lääne ühiskonna kultuuris on tegelikult ju üsna neutraalne või seostub pigem heaga. Samas on selle sümboli taga üsna palju ajaloolisi õudusi nagu ristisõjad, Hispaania inkvisitsioon, \\\"nõidade\\\" põletamine jne. Teiselt poolt aga seisab selle taga Jeesuse armastus (kui nii võib öelda) misjonäride näol, kes kuulutasid jumala sõna rahuga ning pakkusid ühiskonna nõrgematele pooltele (vaestele, lastele, naistele) abi ja kaitset. Just nende viimaste nö sümboli kasutajate tõttu seostub meie kultuuri ruumis rist pigem misjonäride ja headuse kui inkvisitsiooni ja inimeste põletamisega.
Mis puutub sõnasse \\\"neeger\\\", siis leian, et kuigi EKI järgi tõesti eesti keeles puudub sellel negatiivne konnotatsioon, siis selle inimese jaoks, kellele see suunati, seostus see sõna millegi negatiiivsega. Sõna kasutamisel, tuleks lähtuda eelkõige sellest, kelle suhtes seda kasutakse.
Tõesti, sümboleid peaks kasutama ettevaatuse ja vastutustundega. Tuleb arvestada konteksti, milles neid kasutatakse ning vastuvõtjaid, kellele need on suunatud.
Lisa kommentaar