Foorumid:
Kallid kolleegid, kas olete mõelnud, et valisite õiget teed, kui läksite pedagoogikasse? Kas kavatsete pühendada kogu oma elu koolile ja võõrastele lastele või unistate, et puhub kunagi wind of change ning saab alustada puhtalt lehelt? Ja mis see uus leht on?
Mina olen just selline "juhtum", kes enne toimetas teistel radadel ja seejärel puhus muutuste tuul ning sattusin pedagoogikasse. Seetõttu on mul olemas võrdlusmoment ning julgen väita, et oma praeguse tööga hariduse vallas olen väga rahul. Kavatsen jätkata. Minule pakub pedagoogika küll pigem positiivseid emotsioone.
Õpetaja kutse on kutsumus või diagnoos?
Tere!
Läksin kohe peale keskhariduse omandamist ülikooli pedagoogikat õppima. Töötasin bakalaureuse ajal koolis õpetajana ja nüüd toimetan õpetajana lasteaias ja ühtlasi õpin magistratuuris ka haridusasutust juhtima.
Alguses ei olnud ma kindel, kas see valdkond on minu jaoks, kuid nüüd tean, et õpetamine ja haridusmaastiku arendamine ongi minu kutsumus.
Mina toetan seda mõtteviisi, et õpetajaks mitte ainult ei õpita, vaid selleks tuleb eelkõige sündida. On oluline oma eeldused avastada ja neid arendada. Meie päralt ongi "meie" tulevik.
Lisa kommentaar