Foorumid:
Õpetajal on tugev usk (ükskõik mis reliigias ta seisneb). Ta käitub, suhtleb, riietub vastavalt oma seisule, et ümbritsevad inimesed kohe näevad tema positsiooni. Ta pidevalt otsib võimalusi vestelda kolleegidega elu tähendusest. Püüab ka tundides õpetada lapsi oma süsteemi. Paljudele koolirahvale see tundub naljakas, mõned aga on suht agressivsed. Situatsioon kipub samaks jääma. Mis teha?
See sarnaneb ju ajupesule! Leian, et igasugune survestamine (kas usu või mingis muus valdkonnas) peaks olema nii koolis kui ka mujal välistatud. Selle kooli direktor peaks tõsiselt vestlema selle õpetajaga ning laste survestamie ära keelama. Kollegid (õpetajad) ehk suudavad ise enda eest seista ning konkreetselt keelduma sellistest kõnelustest. Vestlus sellise fanaatikuga võib olla väga ohtlik - kui kasvõi natukene huvi tunda, siis hakkab aktiivne selgitustöö peale. Peab kohe alguses konkreetselt ja viisakalt keelduma.
Mul ei ole midagi erinevate usundite vastu - on hea, kui inimene austab oma religiooni ja see mitmekesistab ka meie elu, kuid kui see uskuine väljub "normaalsuse" piiridest ja algab oma usu teistele peale surumine, siis ei ole küll olukord enam normaalne.
Oma vaadete pealesurumine õpetajana meie ühiskonnas ei ole eetiline. Õpetaja peaks mitmekesistama õpilaste teadmisi, rääkima erinevatest religioonidest, usulahkudest või ka näiteks poliitilistest vaadetest, kuid kindlasti mitte enda vaateid tähtsustama. Õpetaja peaks jääma neutraalseks.
Arvan samuti eelkõnelejaga, et tolle õpetajaga peaks koolijuht tõsisema jutupidamise korraldama.
Õpetaja peaks suutma olla n-ö toa keskel, kes näeb erinevaid toa nurki, mitte ise istuma ühes kindlas nurgas.
Lisa kommentaar