Laste suhtumine "teistsugustesse" | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Laste suhtumine "teistsugustesse"

1. Juuni 2010 - 11:05 -- Anonüümne

Kui anda lastele mõtlemiseks-arutamiseks konkreetne situatsioon, jõuavad nad lõpuks ise õiglasele tulemusele. "Teistsuguste" üle paneb koolilapsi mõtlema "õhupalli-mäng": õhupall kaotab mere kohal kõrgust ja võib-olla on gondlis olijate päästmiseks vaja üks neist ohverdada. Seltskonna koosseis valitakse vastavalt kohalikele oludele: nt valge heteromees, tumedanahaline immigrant, moslem, kristlane, homo, mustlane, haige laps, naine, puudega inimene, eakas inimene, töötu jne. Otsus peab olema põhjendatud ning nõuab järelemõtlemist ja arutamist, oluline pole mitte lõpptulemus, vaid protsess ja mängujuht lapsi suunata ei tohi. Päris huvitav, millistele järeldustele lapsed jõuavad. Miks mitte ka täiskasvanud.

Meie kandis on õnnestunud luua hea suhtumine arengupeetusega inimestesse, keda sarnaselt "pededega" on austatud mitmete halvustavate nimetustega ja peetud alaväärseteks. Meil aitavad nad puid laduda, muru niita jms, see on neile 3000-kroonise pensioni kõrval lisateenistus. Kui nendega suhelda, kaovad eelarvamused. Lapsed peavad neid sama lahedateks tüüpideks nagu "Heartbeat’i" David Stockwelli ja ei ütle nende kohta "idikas". Tegelikult on "normaalsetel" inimestel siirastelt ja heatahtlikelt arengupeetusega kaasinimestelt üht-teist õppida. Mida rohkem ja avatumate silmadega oskame maailma vaadata ja erinevate inimestega suhelda, seda rohkem mõistame, et kõigil on õigus oma kohale päikese all.

Koolilastel on "pede" hetkel lendsõna, aga mitte ainult (või isegi pigem mitte) halvustavas tähenduses - enda ja sõprade puhul tähistab see "lahedat tüüpi" ja on täielikult minetanud algse tähenduse, st pole vaja peljata, et lapsed on homopropaganda õnge läinud. Ei tasu demoniseerida ei homo- ega muid teemasid, tähtis on säilitada inimlikkus, õigus ja oskus omada oma tõekspidamisi, mis on sama õiged kui kellegi teise omad.

Sisestas Koit (verifitseerimata),

hm, aga mis siis ikkagi teha kui lapsed jõuavad üksmeelselt järeldusele, et viskame puudega inimese gondlist välja, selliseid pole niikuinii vaja?

Sisestas Kersti (verifitseerimata),

Õhupallimäng pole mitte kõrvaltvaatajate arutelu, vaid rollimäng. Rollimängus on raskem langetada otsust à la "selliseid pole niikuinii vaja", kui tegemist on oma kaaslasega (sõbraga, pinginaabriga, ...). Iga osaleja ja tema toetajad oskavad arvatavasti (loodetavasti) põhjendada, miks ta pole vähem vajalik ning austust, armastust ja hoolt vääriv inimene kui kõik teised. Seda mängu ei saa alustada tühjalt kohalt, eelnema peavad arutelud (hea oleks, kui konkreetsete näidete varal), mille tulemusel oleks hea jõuda arusaamale, et ühtegi inimest ei saa pidada teistest halvemaks/paremaks pelgalt mingi tunnuse või kuuluvuse põhjal. Idee pole ju selles, et keegi välja visata, vaid suunata osalejad mõtlema, küsimusi püstitama ja vastuseid leidma. Meie ühiskonnas elavad mitmed rühmad isoleeritult - nn normaalsetel inimestel pole nendega kokkupuudet ja nii tekivad eelarvamused. Sageli ei mõelda selle üle, et tugevaid ja nõrku külgi on nii "normaalsetel" kui "teistsugustel" inimestel. Nt puudega inimesed saavad pühendada teatud tegevustele rohkem aega (aeg, mil mitmed "normaalsed" hängivad Viru keskuses või pidutsevad klubides) - nad on sageli väga tugevad aega ja pühendumust nõudvates valdkondades (IT näiteks). Tegelikult ei saa ju inimesi rühmitada vajalikkuse või "normaalsuse" alusel - oht oleks, et päeva lõpuks peetakse normaalseteks ja vajalikeks ainult sinisilmseid, blonde ja pikki isendeid ;). Eks me kõik õpi ühel hetkel, et inimesed täiendavad üksteist ja vahetu kokkupuude aitab aduda, et me ei olegi nii erinevad.

Sisestas Pille (verifitseerimata),

Saan aru, et laste puhul torkab "teistsugustesse" suhtumise probleem eredamalt silma, kuna lapsed on üldiselt avalamad oma arvamust avaldama. Antud probleemiesitusest kipub jääma mulje, et põhiprobleem saab alguse lastest, ehkki tegelikult esineb see tendents ka täiskasvanute hulgas ja üldisel ühiskondlikul tasandil. Kust need lapsed siis lõpuks teisi alavääristavat suhtumist õpivad kui mitte täiskasvanutelt? Kui väita, et õpitakse ka teistelt lastelt, siis võiks öelda, et ka nemad jäljendavad enamasti oma vanemaid. Seega me ei peaks seda ilmselt nägema eelkõige laste probleemina.
Teie näites suhtuvad lapsed ju samuti "teistsugustesse" hästi tänu täiskasvanute eeskujule(kuna on õnnestunud luua üldine inimest väärtustav suhtumine).

Sisestas Kersti (verifitseerimata),

Ei arva, et lapsed oleksid täiskasvanutest suletumad - loomulikult on meie lapsed sama avatud või suletud kui neid ümbritsevad inimesed ja kogu ühiskond nende ümber. Küllap on omajagu õigus neil, kelle arvates lapsed kipuvad tegema või ütlema seda, mida täiskasvanud oleksid pidanud jätma tegemata või ütlemata;). Õhupallimäng (ja mitmed teised samateemalised tegevused) on mõeldud koolilastele. Täiskasvanutega on raskem. On täiskasvanuid, kes peavad esmalt õppima iseennast väärtustama, siis on lihtsam näha teist inimest uue pilguga. Täiskasvanuid saab "kasvatada" vist ainult laste kaudu...

Sisestas Pirq (verifitseerimata),

Sellest, et inimesed on erinevad, räägime ka lasteaias. Ja mul on küll mulje, et lapsed oskavad nii mõnelgi juhul hoopis vabamalt "teistsugustega" suhelda kui täiskasvanud. Näiteks lasteaias, kus ma mõnda aega töötasin, tähistati Comeniuse projekti raames puuetega inimeste päeva ja siis saadeti ülevaade sellest teistele projekti partneritele. Projekti partnerid saatsid ülevaate oma puuetega inimeste päevast. Lapsed said arutleda nii erinevuste kui sarnasuste üle. Samamoodi räägime lasteaias erinevatest rahvustest, nende tavadest. On hästi vahvaid raamatuid, mis aitavad juttu ilmestada. Näiteks Juhani Püttsepa "Anni rännuteel" räägib lihtsalt ja südamlikult nii teatrinuku igatsusest käte ja jalgade järele kui erinevast rahvusest ja erineva nahavärviga inimestest, keda Anni ümbermaailmareisil kohtas. Mõned mõtted sellest raamatust läbi Anni suu:" Pean ütlema, et maailm, mida meie teame, on tibatilluke, see meile kõigile tuttav ruum siin ümber küünlasära. Kujutage ette: selliseid maailmu on tegelikult miljoneid, nii palju nagu tähti taevas. Ja veel rohkem on inimeste hingeilmasid." "Õppisin sellel teekonnal, et kõikidel olenditel ja maailmadel on soov olla omaette, rahus/.../ Kõigisse tuleb suhtuda aupaklikult." Võin öelda, et nii lasteaialastele kui koolilastele meeldis see raamat väga ja pani neid ka mõtlema selle üle, et hoolimata välistest erinevustest on inimesed olemuselt ikkagi sarnased.

Sisestas helves (verifitseerimata),

Ka meie lasteaias saavad lapsed juba varakult teada, et kõik inimesed ei ole ühesugused. Meie lapsed käivad lasteaias koos erivajadustega lastega ja õpivad juba maast madalast arvestama oma erinevate kaaslastega. Õpetajad selgitavad, kuidas kedagi saab aidata ning millisel määral see vajalik on ja kellelgi ei teki probleeme, et miks kõik lapsed ei ole ühesugused. Sama iseenesestmõistetavalt suhtutakse ka erinevatesse rahvustesse. Õpitakse üksteisega arvestama, olenemata sellest, kes milline on. Säärasel kooskasvamisel on väga palju eeliseid ja üks neist on just see, et on normaalne, et kõik inimesed on erinevad ja kellelgi ei teki mõtet teist millegi pärast narrida.

Sisestas Annikki (verifitseerimata),

Ma m6istan, et jutt kaib konkreetselt puuetega lastest, kuid siin on yks huvitav tahelepanek Waldorfkooli mudelist. Nende kooliharidususes on olemas m6iste "paastetavad", mis on laste endi seatud termin tavakoolist yle tulnud eakaaslaste kohta. Et erinevus on vaidetavalt niiv6rd suur fundamentaalses m6tlemises ja reaktsioonides, v6tab kohanemine alati teatud hulga aega ning 6petaja ylesanne on m6ista mitu "paastetavat" olemasolev klass jaksab kanda.

Ma peaaegu v6iks oelda, et waldorf lastele t2hendab "paastetav" sama, mis tavainimesele "puudega"...

Sisestas Eble (verifitseerimata),

Olen seda meelt , et laste suhtumine erinevustesse saab alguse täiskasvanute suhtumisest. Laps, kes jagab klassi - või rühmaruumi erivajadusega lapsega kannab endas täiskasvanu hoiakuid, mida ta kogeb kõikjal enda ümber. Kui lapsele selgitatakse arusaadavalt ja positiivses võtmes seda, et kõik ei saa elus võrdseid võimalusi, kuid kõik saavad olla mõistvad ja toetavad erisuste suhtes, siis mida noorem on laps, seda enam ta hoiaku omaks võtab. Tolerantsuse õppimisel on kindlasti väga sobivad sellised jutud , nagu eelpoolmärgitud"Anni rännuteel", kuid ka puuetega lastega kooskasvamine või õppimine, mitte nende eraldamine, nagu see oli üle kümne aasta tagasi, aitab lastel aru saada ja olla salliv nende suhtes. Nõustun eelkirjutaja väitega, et kohanemine võtab teatud hulga aega ja ühe lasteaiarühma kogemuse näitel võin öelda, et see aeg ei ole mõni päev, vaid mõni kuu või koguni aasta. Ja seda täiskasvanute pideval selgitamisel, kohandamisel ja õpetamisel.

Sisestas Kersti (verifitseerimata),

Puudega inimesed on vaid üks rühm, keda mõistmatusest haavatakse või välditakse, aga tuleks vaadata enda ümber ja enda sisse ning mõelda, kes on need, keda tavaelus ei peeta endaga samaväärseks pelgalt sellepärast, et "ta ei ole meiesugune". Teisest rassist/rahvusest inimesed ("pilusilmad, põdrad, tiblad, ..., ..."). Teist usku inimesed, eriti need, kes riietuvad teistmoodi - mosleminaise riietus mõjub põhjamaalasele võõrana, kuid need naised pole meist ei rumalamad ega räpasemad. Õpime tolereerima teistsuguste poliitiliste vaadetega inimesi (ei sõima ühtesid kesikuteks ja teisi ansiplasteks - igaühel on õigus oma veendumustele). Ei halvusta seksuaalsete eelistuste tõttu (tõenäoliselt Eesti lasteaedades pole - teadaolevalt - samasooliste vanematega lapsi, aga küllap oleks neil lastel valus, kui neid arvustataks; sama valus kui aegu tagasi vallaslastel). Ei jaga kaasinimesi luuseriteks ja võitjateks. Mind ¨okeeris, kui Päevalehe kommentaariumis kirjutas noor eestlanna, et tema ei salli oma pere vere solkimist slaavi verega. Mingil ajal austasid mõned "tublid" eestlased moslemeid "kaltsupea" nimetusega. Vähetõenäoline, et enne üleoleva seisukoha kujunemist vaevuti lähemalt tutvuma ühegi kõnealuse rühma esindajaga, kelle kohta arvamust avaldati. Kui me kõik - nii lapsed kui täiskasvanud - õpime mitte kleepima silte ja selle asemel vaevume kaaslast lähemalt tundma õppima, tekib konflikte vähem ja koostööd rohkem. Küsimus on avatuses ja julguses - igas vanuses inimesed võiksid püüda ja julgeda näha esmalt ühisosa, mitte erinevusi ja/või potentsiaalset ohtu.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
10 + 3 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.