Foorumid:
Väga lihtne küsimus, kuid eeldan, et sada erinevat vastust...ise arvan, et õpetaja ei pea olema oma vaadetelt ja elustiililt 24/7 pedagoog...
Tunnistan, et õpetajana ei oleks sobiv vastu võtta nt alkoholi ja sigareti reklaamis osalemise pakkumist...kuid kas ma võin rahvateatris mängida tänavatüdruku rolli? Või peab õpetajana töötav, vabal ajal näitlejana andekas inimene millestki loobuma?
Mina arvan, et õpetaja peaks küll 24/7 olema õpetaja ehk et kõrgemad eetilised normid ja väärtused on tal lihtsalt 24/7 olemas ja nii ongi. Ma ei kujuta ette, et õpetaja on päeval tööl ühtede moraalsete vaadetega ja kui tööpäev ära lõpeb, siis aktiviseeruvad teised moraalsed vaated ja tõekspidamised. Mis puutub rahvateatri rollidesse, siis kunst on kunst ning kui ta mägib seal tänavatüdrukut, siis minumeelest iga normaalne inimene ei samasta rolli seda mängiva inimesega.
Mida üldse tähendab mõiste 24/7 õpetajaks olemine? Minule tundub see väga kummaline, et õpetajat peetaks mingiks suureks ja võimsaks, kes peaks olema oma töös kinni 24/7. Miks on õpetaja amet teisem kui näiteks bussijuht, kelner jne. Nendelt me ju ei oota 24/ 7 tööd. Kuidagi kummaline ja aegunud arusaam õpetajast. Kuigi ka ise olles õpetaja ei pea ma kunagi ennast suuretähega Õpetajaks ja ei löö rusikat rinnale, et vaadake mind. Ma vaid pean seda ametit ja see meeldib mulle, kuigi ma ei tähtsusta seda üle. Arvan, et kes tahab olla 24/ 7 õpetaja ja naudib seda siis on see teretulnud, kui aga ei siis on see täiesti arusaadav ja mõistetav.
Kaldun arvama, et õpetaja peaks siiski omama kindlat moraalset selgroogu olenemata sellest, kas ta viibib parasjagu koolis või mitte. Kui me oleme koolis ühtede vaadete edastajad ja väljaspool teistsugused, ei jää see ilmselt õpilastele märkamata. Vastuolu sõnade ja tegude vahel vähendab usaldusväärsust, mida on õpetajatööks hädasti vaja.
Vastus küsimusele miks õpetaja amet erineb bussijuhi ja kelneri omast ongi just see, et õpetaja kasvatab noori inimesi oma väärtushoiakutega. Sellest tuleneb ka suurem vastutus.
Õpetajaamet on aegade jooksul olnud ikka tähelepanuväärsemal positsioonil kui bussijuhi või kelneri oma, sest õpetaja töö on ju ka kasvatamine, mida ei saa teha vaid sõnades. Kasvatamine toimub aga suurel määral eeskuju najal. Kahjuks võib tänapäeval pigem küll märgata õpetajaameti väärtustamise vähenemist. Võib olla on üks põhjus õpetajakutse autoriteedi nõrgenemisel ka õpetajaeetika vähenenud arvestamisel, mida vahepealsetel aastatel demokraatia mitmesugused valetõlgendused ka soodustasid. Õpetajaroll on kasvatada siiski mitte ainult sõnadega vaid ka tegudega. Samas ei ole ju õpetaja sunnitud olema imeinimene ja elama vaid raamides, kuid olulisemaid väärtusnormid peaksid olema ka temal endal jõukohased täita.
Mina olen 24/7 mina ise ega tee vahet, kas ma parajasti olen õpetaja rollis, pereema rollis, abikaasa rollis... Mu väärtushoiakud sellest ju ei muutu.
Teemaalgataja küsimusele vastan jah, õpetajaamet on mõnevõrra eriline ja kõrgemate nõudmistega. Võib-olla sõltub vastus sellest, kas ennast nähakse õpetajana-kasvatajana või teadmiste vahendajana- tundide läbiviijana. Siin on minu jaoks teatud vahe ja aktsepteeritav on nii üks kui teine suhtumine. Aga ma ei näe küll mingit probleemi seoses näitlemisega, nõustun kristiina arvamusega.
Nõustun eelkõnelejaga, et 24/7 peaks iga õpetaja olema tema ise. Ei ole minu meelest vahet, mis elukutse esindaja ollakse, vaid kõige tähtsam on see, et seda tehakse rõõmuga ja sisemise soovi ja vajadusega seda maksimaalselt hästi teha.
Olen kohanud õpetajaid, kes nii öelda tavaelus on väga toredad, head suhtlejad ja seltskondlikud inimesed, kuid kui nende tunde külastada ja vaadata, kuidas nad õpilastega suhtlevad ning nii nimetatud "Õpetajana" on, siis see võtab lausa õlgu väristama. Pigem mul on tunne, et paljud õpetajad hoiavad ametinimetusest tulenevalt oma tegelikku "mina" tagasi ja seetõttu muutuvad tundides hoopis teistsugusteks inimesteks, mis on minu arvates kõige halvem asi, mis ühe inimesega võib juhtuda.
Selle õppeaasta jooksul olen läbinud mentorluse koolituse. Olen lähemalt uurinud pedagoogi kutse standardi. Koolitajate sõnul on õpetaja nagu "noor jumal", mis on inimeste oskuste ideaalne kogum. Vestluse käigul arvamused jagasid. Meie töörühm ei saavutanud kompromissi. Õpetaja kutse on avalik kutse. Kindlasti see paneb konkreetset käitumisstiili. Minu arvates, õpetaja on tavaline inimene. Kui aga on soov suitsetada/alkoholi tarvitada, pigem ikkagi teha seda muus linnas.
Ka minus tekitab segadust see, et mida tähendab 24/7 õpetajaks olemine? Juba Eesti Õpetajate eetikakoodeks ütleb, et õpetajal on õigus oma eraelule. Aga see ei tähenda ju seda, et õpetaja on ühtede väärtushinnangutega töö juures ja teistega väljaspool tööd.
Samas tundub, et ühiskonnas ikkagi on olemas mingid elukutsed, millele on seatud mõnevõrra kõrgemad nõudmised. Viimaseks näiteks on Väike-Maarja konstaabliosakonna piirkonnapolitseiniku juhtum, kes viibis seltskonnas, milles väidetavalt alaealised alkoholi tarbivad. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi kommentaar: "Politseiametnik peab arvestama, et ta on politseinik 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Inimesed ootavad politseinikult laitmatut käitumist mitte ainult tööalases suhtluses, vaid ka eraelus".
Olen nõus, et õpetaja kutse on avalik kutse, samas kas ikka 24/7. Tegelikult on selline tööl olek ikka väga koormav. Näiteks kui õpetaja käib nädalavahetusel ööklubis ja siis jägmisel nädala peab õpilastele vastama, et mis ta seal ikka tegi ja kas oli alkoholi ka tarbinud ja siis veel kogu õpilaste fantaasiajutud juurde, siis tundub see jabur selgitamine. Kuid olles õpetaja on teatud väärtushinnangud, mida tuleb järgida 24/7 ja avalikes kohtades viibides tuleb kontrollida oma käitumist.
Kas õpetaja polegi elukutse, millega inimene endale leiba teenib, vaid pedagoog on mingi eriline inimtõug, kellel eraelu nagu ei tohikski olla, või kui on, siis ainult kõige rangemate moraalinormidega kooskõlas?
Loomulikult peab õpetaja oma õpilastele eeskujuks olema, aga kas õpetaja on tõesti ainus täiskasvanu, kellega laps oma elus kokku puutub.Lapsed austavad palju rohkem inimlikke õpetajaid (ka inimlike vigadega), kes valdavad hästi oma ainet, on huvitavad isiksused ja suhtuvad ka õpilastesse inimlikult, kui vooruse verstapostidena käituvaid vanatüdrukutest vanapoistest kuivikuid.
24 tundi õpetaja
Ma ei suuda ette kujutada, et õpetaja on ainult koolis õpetaja ja käitub vastavalt. Kui õpetaja kooliukse suleb, siis ta enam õpetajana käituma ei pea. Õpetaja jääb alati õpetajaks- seega 24 tundi on ta ikka õpetaja, kõikidele eeskujuks oma käitumise ja olekuga, olgu siis koolis, tänaval või rahvateatris. Ma siiski loodan, et ükski õpetaja rahvateatris mingit kahtlase väärtusega rolli etendama ei hakka. See pole kooskõlas tema väärtushinnangutega. Õpetaja jääb alati natuke eriliseks inimeseks, kelle poole peame vaatam alt üls ja kelle järgi me saame joonduda.
24/7
Olen nõus nende kommentaatoritega, kes on 24/7 nemad ise,mitte õpetajad. Eks me kõik oleme kohanud pedagooge,kes ei suuda ka väljaspool kooli rollist väljuda-kodus on vaja kamandada/kasvatada oma lapsi ja meest...kuhu siin jäävad väärtused? Vaatamata sellele, et elukutseks on valitud õpetaja amet tuleb ise elada ja võimaldada seda ka teistel...
Oli aeg, kus mõtlesin, et õpetaja on tõesti 24/7 õpetaja. Põhines see minu kooliaja mälestustel ja ikkagi arvan, et mõni õpetaja on ka täna 24/7 õpetaja ja küsib, et miks palk on nii väike?
Põhjus on lihtne, nad ei tule oma õpetaja rollist välja, kui on oma selja taga koolimaja ukse kinni pannud ja siis on kodus probleemid, sest seal ei ole lastel ema vaid on jälle õpetaja.
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
Pluk: "Lapsed austavad palju rohkem inimlikke õpetajaid (ka inimlike vigadega), kes valdavad hästi oma ainet, on huvitavad isiksused ja suhtuvad ka õpilastesse inimlikult, kui vooruse verstapostidena käituvaid vanatüdrukutest vanapoistest kuivikuid."
Pluk`i seisukohavõtust järeldub, et vooruslikud inimesed on igavad ja üksikud, inimlikud õpetajad pole vooruslikud, õpilased eriti ei austa vooruslikke inimesi ja kõrged moraalinormid on nii raske koorem, et seda võib taluda vaid "leivateenimise" ajal, mitte vabal ajal. Tekib rida küsimusi:
1) millised on need väärtused, mida õpetatakse, aga mille järele ise ei suudeta või soovita elada
2) miks arvatakse, et õpilased võtavad omaks õpetatavad väärtused, millest õpetaja ise lugu ei pea ja mitte neid, mille järgi elab töövälisel ajal
3) kas kaksikmoraali omandanud õpilastele saab siis tulevikus ette heita elamist kaksikmoraali järgi, mis võib ka endist õpetajat puudutada – mida külvad, seda lõikad
4) kas negatiivne hinnang vooruslikele inimestele kehtib ka siis, kui inimene ise satub olema näiteks ebaaususe ohver
5) kas õpetaja ülesanne pole mitte õpilaste juhtimine kõrgemale väärtustasandile, õpetades ahvatlevalt serveeritud pahesid ära tundma ja vältima
Minu kogemuste põhjal on hästi haritud ja vooruslikud õpetajad täiesti olemas, seejuures väga huvitavad, isegi perekonnainimesed ja väärivad igati imetlust ja järgimist. Kuna väärtusvaba haridust pole olemas, siis on oluline, et õpetaja ise oleks oluliste väärtuste kandjaks. Kui see tundub liiga raske, siis tuleks loobuda töötamast nii hinnalise materjaliga kui lapsed ja noored, sest see on meie tulevik
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
Mina arvan, et eelkõige peab õpetaja olema aus. Aus enese ja oma õpilaste vastu. Me võime lõpmatuseni heietada teemal, et kas õpetaja peab olema 24/7 ikka õpetaja. Mis see üldse tähendab? Kas on kuskil piir, millest üle astuda ei või?
See ei ole ju võimalik, et kõikidel inimestel on ühesugused ja kindlad väärtushinnangud ja eetilised hoiakud.
Kord käisime külas oma õpetajal. Tema kodus olid kööginurgas ilusad mulksuvad veinipudelid. Meie kulmukergituse peale teatas see õpetaja, et julged teha, julge tunnistada. Nii ongi minu meelest aus ja õige.
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
Võttes endale sellise kohustuse/vastutuse kasvatada lapsi koolis ei saa sa endale paraku tõesti lubada striptiisitari elukutset. Samas ei pea ma õigeks, et õpetaja, olles omal vabal ajal, ei tohi ta kas siis ööklubis veeta või restoranis käia. Sellisel juhul peaks olema õpetajatel oma koht, kus lõõgastuda. Õpetaja on muidugi eeskuju 24/7 õpilastele nii koolis kui avalikus kohas. Meie võime ju mõelda, et see on meie kvaliteetaeg enesele, aga paraku õpilased nii ei mõtle. Varsti oled kuulsus nende suhtlusportaalides ja avalikult kooliseinte vahel. Selleks ongi meile koolipingis ja elus õpetatud väärtuskasvatust, eetikat, moraali, mida meie peaksime endale ette võtma kui juhiseid, kuidas toime tulla ja ellu jääda.
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
Kes on õpetaja? Õpetaja on see, kes õpetab teisi ja õpetamine ise on õppimise esilekutsumine.
Hea õpetaja teeb oma tööd südamest, kuna ta arvatavasti naudib seda, kuidas ta suudab õpetatavates esile kutsuda seda himu õppimiseks.
Olles ise osaliselt pedagoog on just see, see tunne mis mind kannustab õpetajaks olema.
Lisaks kõigele on õpetaja teatud mõttes staatus, millega käivad kaasas omad kirjutamata reeglid ja eetilised normid.
Õpetaja, olles eeskujuks, peab olema alati valmis täitma talle õpilaste ja ühiskonna poolt omistatud rolli. See tähendabki seda 24/7 valmisolekut. Seitse päeva nädalas ja ööpäeva ringselt.
Tahaks öelda, et õpetaja ei pea olema 24/7 pedagoog, aga ometi on see nii, kas me ise seda tahame või ei. Õpetaja on ikkagi inimene, kes on eeskujuks noortele ja kui ta käitub ka vastavalt, siis on kõik temaga rahul. See muidugi ei tähenda, et tal oma elu ei olegi, muidugi võib ta etenduses tänavatüdrukut mängida , samas ei tohiks õpetaja käituda nagu tänavatüdruk väljaspool teatrilava.. Inimesed ju mõistavad, et teater on ainult mäng, inimesena ta ju selline pole. Reklaamida alkoholi ja sigarette pole just kõige õigem tegu ja usun, et õpetajana töötav inimene on nii mõistlik, et ei osalegi sellises reklaamis.
Väga huvitav teemapüstitus. Minul endalgi on suur küsimärk selle teema puhul.
Pavel kirjutas, et kui soov alkoholi tarvitada/suitsetada, siis peaks minema teise linna. Arusaamatu minu jaoks. Oletame, et kui mu sõber peab oma sünnipäeva kuskil restoranis reserveerides vaid ühe laua, mitte tervet restorani, siis minul kui õpetajal on keelatud seal juua veini või ¨ampust? Kas õpetaja peaks siis minema ja seda kuskil salaja tegema?
Minu jaoks on selles kõiges suured käärid. Jah, õpetaja on avalik elukutse nii-öelda ning õpetaja suhtes on ühiskonnal kõrgemad nõudmised, aga kui me vaatame ümberringi, siis miks me eeldame, et õpetaja peaks olema vooruste etalon?
Olen seisukohal, et õpetajale peaks jääma tema eraelu. Tõesti - õpetajal ei sobi avalikult (nt meedia vahendusel) ülistada ühiskonnas karmilt hukkamõistetud väärtusi (rassism jms) või seadust rikkuda, kuid siiski.. Õpetaja on ka inimene, see tähendab, et ka talle on lubatud inimlikud nõrkused. Loomulikult ei pea ta neid tunnis propageerima, kuid seni, kuni see tema tööd ei mõjuta, peaks talle see õigus jääma.
Tõsi ta on, et õpetaja ei ole ametlikult 24/ 7 õpetaja. Samas aga see nii kipub olema.
Tegelikult eeldab õpetajaamet sellelt inimeselt juba teatud omadusi: viisakus, eetlisius , moraalsus, väärtushinnangute olemasolu.
Mina arvan, et õpetaja peaks järgima siiski üldisi ühiskonna poolt kehtestud norme. Nt puupurjus ringi kakerdamine ja kaklemine ei sobi ju kellelegi, ükskõik, mis ametit ta peab.
Õpetaja on siiski mingil määral avaliku elu tegelane, selle avaliku elu, mis on tema kooli ja kolleegide ja õpilastega seotud.
Näiteringis osalemine on õpetaja huviala ja pole vahet mis rolli ta seal mängib.
Leian, et teistes elu rollides võtab õpetajaametit pidav inimene ka teised rollid üle. Kodus on ta lapsevanem, sõpradele sõber jne
Samas olen ise tundunud end vahepeal ahistatuna, et mind avalikes kohtades jälgitakse. Õpilased vaatavad poes peenusteni üle mu ostukorvi sisu ja räägivad sellest koolis järgmine päev. Ausaltöeldes ei taha ma küll alkoholi osta kui poes on ka minu õpilane. Teisest küljest tundub see jälle silmakirjalik.
Iga inimene peaks ise otsustama, mis on tema meelest eetiline kui ta töötab õpetajana ja kas ta on 24/ 7 õpetaja v mitte.
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
On imeline oskus peale tööpäeva lõppu "krõpsti" unustada töö ja lülituda pahede ja ihade jahtimise teele. Teeb sama välja kui liikluspolitseinik peale tööpäeva (jahtinud roolijoodikuid ja kiiruseületajaid) joob pudeli viina ja istub auto rooli. Kui ollakse hingega õpetaja siis ollakse õpetaja 24/7 olenemata sellest kas tööl , ööklubis või kodus. Mis jällegi ei välista seda , et eksimine on inimlik. Lihtsalt õpetajal ei ole libastumine eetiline ja toob kaasa hulga probleeme õpilaste ja ühiskonna ees. Samas kui tavainimene libastub ei panda seda lihtsalt tähelegi!
See on tõesti huvitav teema. Ma nõustun sellega, et väärtushoiakud ei muutu, oled sa siis õpetaja rollis või näiteks lapsevanem/sõber jne.
Mul on sõprusringkond, kellega ma ei jaga kõiki mõtteid ja vaateid, aga see ei tähenda, et ma ei tohiks sellises seltskonnas viibida. Võin tunnistada küll, et tõenäoliselt on neid, kes ei vaataks sellele seltskonnale kiitva pilguga. Samas tõesti ma ei saa öelda, et ma õpetajana esindaks ühtesid väärusti ja seal seltskonnas teisi - EI. Ma ei kiida kõike heaks, mida nad ütlevad-teevad, aga ma ei mõista ka neid hukka, sest inimesel on õigus isiklikele tõekspidamistele.
Ma olen siiski esmajoones inimene kõigi oma vajaduste ja tunnetega. Kuid võib kindel olla, et ma ei unusta seda ära, et ma olen õpetaja.
Kui võtame hinnata inimese eetilisi väärtusi, mis teevad temast õpetaja, siis need käivad temaga alati kaasas. Vaevalt, et keegi kehastub koolis ümber õpetajaks olles nö.tavaelus ropendav voorimees. Ma näen õpetajas komplekset väärtuste, tõekspidamiste ning minu pärast kasvõi ideoloogia kandjat ja see käib temaga alati (moodsas keeles: 24/7) kaasas.
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
Õpejaeetika koodeks ütleb:"Õpetajal on õigus oma eraelule ja puhkusele". Samas, nagu mitme õpetaja kommentaarid näitavad, tuntakse ikka ennast ebamugavalt sattudes õpilasega koos restorani, poodi jne.
Meie ühiskonnas on siiski mõned üldkehtivad põhimõtted või siis arusaamad sellest, kuidas ei ole viisakas mingis situatsioonis käituda.
Avalikus kohas ebakaines olekus viibimine ei tee ju kellelegi au, nagu ka eelkirjutaja mainib. Mis aga minu arvates ei tähenda, et õpetaja ei võiks restoranis veini juua või poest õpilase nähes alkoholi osta.
Oma vabal ajal õpilaste nähes ebaadekvaatselt käitudes riskib õpetaja minu arvates oma autoriteediga. Aga võibolla ka mitte - meenub enda kooliajast legendaarne õpetaja, kelle alkoholiprobleemidega olid väikelinnale omaselt kõik kursis, kuid kes oma säravate erialaste teadmistega ning sõbraliku, austava suhtumisega õppijatesse ning väärika käitumisega tunnis õpilaste austust ei kaotanud. Siiski ma ei arva, et kõik oma auga riskima peaksid.
Leian, et vabal ajal on ainult loomulik, kui õpetaja näitab end tavalise inimesena, kuid seejuures enesväärika kodanikuna.
Kas õpetaja on 24/7 pedagoog?
Minu arvates peaks olema õpetajal tõepoolest koguaeg kindlad väärtushinnangud, mis käivad inimesega kaasas kogu aeg, need lihtsalt on, ega saa sisse ja välja lüliltada. Fakt on see, et need väärtused on erinevad. Need on kaasa tulnud kodust, koolist ja ühiskonnast. Seega ei saa kõike üks-üheselt hinnata, mis on õige mis vale.
Ühiskonnas olevate väärtushinnangute pärast ei saa pedagoog oma eraelu ära unustada. On tekkinud arusaam, et õpetaja ongi terve ööpäeva ametis ja ei tohi mitte milleski eksida. Samuti on õpetajad inimesed, kellel on oma head ja vead. Me ei ole keegi täiuslikud. Sul võivad küll olla kindlad väärtushinnangud, aga need ei pruugi kokku sobida üldsuse hinnangutega.
Ma saan sellest aru, kui õpetaja teeb asju, mida ka teiste ametite juures halvaks peetakse. Siis need on põhjendatud pahameeleks. On asju mida võib teha, aga ka neid mis ei ole sobilikud ja eetilised.
Kuid tõepoolest kui õpetaja viibib avalikus kohas kellegi sünnipäeval, siis ei tähenda see seda, et õpetajana ei tohi veini juua või ennast hästi tunda.
Olen ise ka õpetaja ja üsna noor õpetaja. Öeldakse, et elu tahab elamist. Ega ma ei pea selle pärast, et ma pedagoog olen, istuma päevade kaupa raamatute taga ja olema vaoshoitud.
Võib-olla peetakse mind samuti valede väärtushinnangutega inimeseks, sest õpetajale mitte kohaselt on minu liikumisvahendiks mootorratas. Tegelen üsna väikeste lastega ja paljudele vanematele võib jääda mulje, et ise on õpetaja ja tegeleb sellise asjaga.
Leian, et pigem on vaja olla noorte pärasem ja leida lastega ühine keel. Tegeleda asjadega, mis sulle rõõmu pakuvad ja tunda ennast hästi. Kui oskad hetkelises ühiskonnas lastega nendele arusaadavas ja huvitavas võtmes asju pakkuda, oled laste silmis hea ja samas lood sellise õpikeskkonna, mis soodustab julgust ja enesekindlust. Kui laps on õnnelik, siis on seda ka lapsevanem. Kuid selline arvamus võib olla paljude inimeste jaoks eetikanormidele mitte vastav.
Kurb on see, et sellise surve ja arvamuse pärast, et õpetaja on 24/7 pedagoog, ei saagi paljud inimesed ennast vabalt tunda ja lõpuks ei armasta enam oma tööd, selle tõttu võib muutuda kurvaks ja ei ole ka töö effektiivsus nii suur. Tekib kibestumus, läbi mille kannatavad lapsed, kes saavad valesid väärtushinnguid läbi õpetaja käitumise.
Tuletades meelde enda kooliaega, meenub mu klassijuhataja, kes suhtles lastega vabalt ja võib-olla natuke liiga semulikult, tegi ka kõva häält kui vaja. Kooli väliselt oli ta üliemotsionaalne ning vahepeal võis juhtuda, et kasutas ka sellist sõnavara, mida ei peeta õpetajale kohaseks. Inimesed, kes arvavad, et õpetaja peaks olema 24/7 ontlik ja vaoshoitud, oleksid kindlasti seda õpetajat vaadanud halvustavalt. Kuid võin kindla sõnaga öelda, et tegu on minu õpingute jooksul ühe kõige toredama õpetajaga, kes on andnud palju nii minule kui teistele oma õpilastele. Kõik mäletavad teda hea sõnaga. Õpilased, kes on kasvanud selle õpetaja käe all, on õnnelikud. Nad on saanud tema tavapäratust pedagoogi käitumisest positiivset ellusuhtumist ja reaalsustaju, hoolimata üldsuse arvamusest ja sellest, et ta ei ole käitunud 24/7 pedagoogina.
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
Elukutse valik loob ühelt poolt meile nö raamid ja kriteeriumid, mis vastavas ametis on kas kohustuslikud või soovituslikud. Teisalt just needsamad kriteeriumid peavad olema meile ,kui elukutse valijaile, vastuvõetavad lähtuvalt meie endi väärtushinnagutest ja hoiakutest. Nende kriteeriumite hulgas on kindlasti ka teatud laadi eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi, mis ei käi meiega kaasas teatud arv tunde ööpäevas, vaid on meie elu ja olemise igapäevane osa. Seega leian, et õpetaja ei pea olema 24/7 õpetaja, kuid ta on teatud väärtuste ja hoiakute kandja. Eeskuju ei tohiks õpetajale probleemiks olla ka töövälisel ajal
Olen ka ise sellel teemal palju mõelnud. Lõpuks jõudsin järeldusele, et õpetaja ei pea olema 24/7 õpetaja/pedagoog. Jah, õpetaja ametilt oodatakse rohkem "kõlbelisust" ja eeskuju, kui teistelt ametitelt, sest ta peab olema eeskujuks lastele, kes on meie tulevik. Olen arvamusel, et ka õpetaja on inimene, aga tal peab olema seesmiselt moraalitunnetus, mis ei luba näiteks lausvaletada, varastada vms. See on iga inimese puhul ebaeetiline. Arvan, et õpetajal peaks olema võimalus elada nii, nagu seda saavad lubada endale teiste ametite kandjad. Loomulikult pole see ilus, kui õpetaja joob ennast kuskil baaris silmini täis ja näiteks tantsib laual poolpaljalt, see pole ilus mittu ainult õpetaja jaoks, vaid üldse ei tohiks täiskasvanud inimene endale sellist käitumist lubada. VAhet pole, on ta siis õpetaja või mitte. Kui aga õpetaja suitsetab koolivälisel ajal võib lubab endale vahel sõprade seltsis klubi või baari külastada, siis mina ei näe selles küll midagi hirmsat. See pole ju seadusega keelatud. Miks on levinud arvamus, et õpetaja on nagu mingi jumal, kes peab olema läbi ja lõhki puhas, pahedeta? Peaasi, et ta on eeskujuks lastele, näidates, kui tähtis on ennast ja teisi austada, olla aus, tolerantne jne. Õpetaja ei tohiks tekidata õpilastes tunde, et inimesel ei tohi olla lõbusat isiklikku elu ja et ainuõige elu on hommikust õhtuni raamatute lugemine, teatrite külastamine ja õhtuti jooksmas käimine (mitte, et see halb oleks!:) seda peab ka näitama, aga arvan, et see pole tähtsaim elus).
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja-pedagoog?
Minu arvamus on, et õpetaja on õpetaja 24/7. Õpetajaametit ei valita lihtsalt niisama. Selle ameti valimine, õpingud ja töötamine on elustiilivalik.
Õpetaja on ja jääb nö avaliku elu tegelaseks.
Kohe on ees jõulud ja meie väike kollektiiv läheb jõulupeole restorani (see oli töötajate valik).
Oleme käinud juba mitmed aastad iga kord erinevates kohtades ja see on olnud alati tore.
Ühisüritusel me ei tarbi reeglina alkoholi, see oleks mõeldamatu. Kindlasti on ka seekord mõni meie kooli lapsevanem õhtul samas ruumis. Nii meie kui ka tema/nemad ei peaks seda eetiliseks kui lapse õpetaja tarbiks alkoholi avalikus ruumis.
Ka mina ise ei soovi oma lapse õpetajat näha alkoholi ostmas või tarbimas.
Arvan, et kui me oleme selle ameti/elukutse valinud siis peame ka vastavalt käituma 24/7.
Õpetaja käitumine peaks olema alati eetiline, ta on eeskujuks ja autoriteediks vähemal algklasside õpilastele kindlasti.
Egle-Diana ütleb õigesti, et see on veidi silmakirjalik, aga .....
Õpilased peavad meie juttu viisakast käitumisest ja alkoholi kahjulikkusest mõtetuks ja valelikuks, kui nad näevad meid ostmast poest alkoholi või kohvikus veiniklaasi taga.
Kas õpetaja on 24/7 õpetaja
Ühes kommentaaris oli küsimus, et kes see õpetaja siis õigupoolest on, mõni tähtis tegelane või sootuks koll... Minu arvates on hoopis tähtis olles õpetaja jääda inimeseks, ühendada õpetajarolliga oma inimlik pool.
24/7 õpetaja või 24/7 eetiline inimene
Tere!
Arvan eelnevatega nõustudes, et õpetaja peab olema kõrgemate moraalinõudmiste ja väärtustega.
Aga arvan, et õpetaja võib olla eraelus siiski teises rollis. Samas peaks ta ka kõigis teistes rollides säilitama väärikuse ja eetilisuse.
Võib-olla on küsimus selles, et õpetaja peaks olema 24/7 eetiline inimene, mitte 24/7 õpetaja.
Kindlasti igatsevad kõik pedagoogid puhata ja astuda vabal ajal sellest rollist välja.
24/7 õpetaja või 24/7 eetiline inimene
Tere!
Arvan eelnevatega nõustudes, et õpetaja peab olema kõrgemate moraalinõudmiste ja väärtustega.
Aga arvan, et õpetaja võib olla eraelus siiski teises rollis. Samas peaks ta ka kõigis teistes rollides säilitama väärikuse ja eetilisuse.
Võib-olla on küsimus selles, et õpetaja peaks olema 24/7 eetiline inimene, mitte 24/7 õpetaja.
Kindlasti igatsevad kõik pedagoogid puhata ja astuda vabal ajal sellest rollist välja.
Õpetaja ei pea olema 24/7
Õpetaja ei pea olema 24/7 õpetaja, kuid ka vabal ajal peab ta ennast ülal pidama nagu normaalne kodanik, olles ikkagi eriti avalikkudes kohtades oma tuttavatele õpilastele eeskujuks. Kui ta tahab teha tegevusi, mis ei pruugi olla õpilastele vaatamiseks sobilik peab ta veenduma, seda ei nähta.
Teemas tõstatatud rolliküsimuse vastusena aga ma ütleks, et teatris on tal vaba voli mängida, mida ta tahab, sest kas kunstiga saab anda edasi niimoodi valesid väärtuseid?
Lisa kommentaar