Mitmekesisus on rikkus. Kas ka raha puhul? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Mitmekesisus on rikkus. Kas ka raha puhul?

18. Mai 2010 - 14:32 -- Triin Pisuke-Roos
Foorumid: 

Antiik-Kreeka filosoofi Platoni järgi vastutab riik kodanike õnnelikkuse eest. Liberalismis, mis on omane Eestile, on oma õnne eest vastutajaks igaüks ise. Praeguses olukorras, kus paljud inimesed on kaotanud töö, ei tundu aga liberalismi printsiipidele kindlaks jäämine kõige õigema teguviisina. Kuna materiaalne kindlustatus, turvatunne ning eneseteostus on õnnelikkuse aluseks, siis peaks riik, mille ülalpidamiseks kodanikud loovutavad oma sissetulekust märkimisväärse osa, tagama olukorra, kus kolm eelpoolnimetatud väärtust on igaühele tagatud. Riigijuhid peaksid seega tundma end vastutavatena kodanike käekäigu eest, sest rahvas on juhid valinud selleks, et nad seisaksid rahva heaolu eest.

Statistikaameti andmetel tõusis 2010. aasta I kvartalis töötuse määr 19,8%-ni (töötute arv 137000). Lisaks nendele on veel mitteaktiivseid ning heitunud tööealisi isikuid, kes on loobunud tööd otsimast. Kuidas sellest olukorrast välja tulla? Mitmed eksperdid räägivad olukorra paranemisest majanduse isereguleeruvuse kaudu – kui turule tulevad uued ettevõtted, siis tekib juurde ka töökohti. See on aga aeganõudev samm-sammult toimuv protsess, kuid töötust oleks vaja vähendada võimalikult kiiresti. Selles kontekstis on välja pakutud mitmeid lahendusi, millest üheks variandiks on alternatiivraha kasutuselevõtt.

Mis on alternatiivraha?

Alternatiivraha on mingis kindlas piirkonnas kindla eesmärgi saavutamise nimel kasutusele võetud rahaühik, mis täiendab riiklikku rahasüsteemi. Tegemist on rahaga, mis kehtib ühe kogukonna piires ning millel on oluline roll majanduskriisi leevendamisel. Alternatiivraha kasutamine võimaldab luua uusi töökohti, samuti võimaldab see kaupmeestel elavdada oma äri ning klientidel soetada soovitud kaup tavahinnast soodsamalt. Lõppkokkuvõttes annab alternatiivraha suurema vabaduse nii tootjatele kui tarbijatele. Vaatame järgmist näidet:

Oletame, et on kaks poodi: Tähe ja Lille pood. Tähe pood arveldab vaid Eesti kroonides. Oma kaubavarud soetab Tähe pood pangalaenu abiga, makstes kommertspangale 10% suurust intressi. Lille pood võtab maksevahendina vastu nii Eesti kroone kui ka kohalikku alternatiivraha – näiteks Võrumaa krooni (edaspidi VÕR) ja rahastab oma kaubavarude soetamist mitte pangalaenuga, vaid VÕR-ide müügiga oma klientidele hinnaga 95 senti = 1 VÕR. VÕR-ide eest saavad kliendid osta Lille poest kaupa 5% soodsamalt. Kaupade hinnad Lille poes on Eesti kroonidest VÕR-idesse ja vastupidi arvutatavad kursiga 1:1.

Tähe poes ja Lille poes maksab sama purk mett täpselt ühepalju – 100 krooni. Mõlemad poed on varunud lattu kohalikelt mesinikelt 100 purki mett sisseostuhinnaga 80 krooni purk ehk kummaski poes on mett 8000 krooni eest. Kui Tähe pood kõik meepurgid maha müüb, saab ta tulu 10000 krooni. Kuna pangale tuleb maksta intressi 800 krooni (10% 8 000 kroonist) ja kohalikele mesinikele 8000 krooni, siis jääb poe kasumiks 1200 krooni.

Aga Lille pood kasutab kaubavarude soetamiseks VÕR-e. 10000 VÕR-i müümisega Lille poe klientidele kogutakse kokku 0.95 x 10000 krooni ehk 9500 krooni, millest 8000 makstakse mesinikele ning poe kasumiks jääb järgi 1500 krooni. Seda on rohkem kui Tähe poel.

Kuna Lille pood teenib rohkem kasumit kui Tähe pood, sest Lille pood on vaba pangalaenust, siis on Lillel võimalik palgata omale poodi abiline ning lisaks klientidele soodustuse pakkumisele anda oma panus ka koduvalla tööpuuduse vähendamisse.

1 urban - Urvaste alternatiivrahaTÜ ettevõttemajanduse instituudi üliõpilane Kristjan Jansen kirjutab oma alternatiivrahasüsteemide alases uurimistöös, et üle 3000 alternatiivse raha oli kasutusel Suure Depressiooni aegses USA-s, alternatiivraha võeti kasutusele paljudes Saksamaa linnades aastatel 1920–1922 ning samamoodi toimiti Argentiina majanduskriisi ajal 2001–2002, kui riigi erinevad provintsid võtsid kasutusele oma võlakirjad. Kinkekaardid, triipkoodiga taaratšekid, püsikliendisoodustused, lennuboonuspunktid, talgud ja omavahelised tasaarveldused on kõik alternatiivraha vormid, mida me kõik igapäevaselt kasutame, kuid mis paraku on rakendatud enamasti väikesel areaalil ning vaid pankade ja äride omanike, mitte niivõrd nende klientide huvides.

Kuid on ka vastupidiseid näiteid. Šveitsis on üllatuslikult käibel kaks ametlikult tunnustatud valuutat korraga: riiklik Šveitsi frank ja eraõiguslik kohaliku ühistupanga poolt emiteeritav WIR. WIR-i peetakse paljude majandusteadlaste poolt Šveitsi rahanduse stabiilsuse üheks tagajaks. WIR-id on kasutusel alates 1934. aastast, mil 5 asutust otsustasid neid rahana kasutama hakata. 2008. aastal oli WIR-e kasutusel 20 miljardi Eesti krooni väärtuses. Neid kasutab klientidega arveldamisel 20% Šveitsi ettevõtetest ning tarbijad on rahul, kuna kaupade hinnatase on jäänud suhteliselt madalaks.

Kui alternatiivraha kasutuselevõtt aitab leevendada käesolevat kriisi, siis miks mitte kutsuda omavalitsusi ning erinevaid kogukondi üles kasutusele võtma oma raha? Kas majandussituatsiooni parandamiseks on eetiline võtta kasutusele alternatiivraha?

Võiks öelda, et kõik meetmed, mis parandavad rahva heaolu on eetilised, muidugi juhul, kui need ei too kahju kellelegi teisele. Kui pidada ’hea elu’ materiaalseks aluseks seda, et inimesel on vääriliselt tasutud töö, piisavalt vaba aega ning ressursse vaba aja veetmiseks ning kui alternatiivraha kasutamine võimaldab kaasa aidata nendele õnne alustele, siis saab öelda, et alternatiivraha laialdasem kasutuselevõtt on üks samm, mida saaks teha rahva heaolu nimel.

Alternatiivraha kasutamine ei tohiks olla vastuolus ka Eesti seadusandlusega. Eesti Panga kodulehelt võib lugeda, et "lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled kokku leppida tasumise muus rahas, näiteks eurodes". Kuigi raha emiteerimise õigus on keskpangal ning Eesti riigi ametlikuks maksevahendiks on kroon, siis miks mitte kasutada kogukondlikke alternatiivrahasid, et toetada krooni (peagi euro) stabiilsust? Sellega ei langeks raha väärtus, mis on üks hirme, mida alternatiivraha tekitab. Väärtus pole teatavasti mitte rahas endas, vaid kaupades-teenustes, mida raha eest saadakse ehk siis rahas kui vahendis. Kui alternatiivraha võimaldab parandada inimeste materiaalset olukorda ning luua uusi töökohti, siis oleks sellise variandi käibele võtmine igati tervitatav.

Kui läänemaailm väärtustab kultuuride mitmekesisust, kui väärtuseks on maailmavaadete pluralism ning loodushoius liikide paljusus, siis miks on rahanduses ideaaliks ainult üks kehtiv ühik? Võiks neidki ju olla niipalju, et inimesed saaksid leida õnne läbi eneseteostuse, materiaalse kindlustatuse ning suurenenud turvatunde.

Allikad:

Kristjan Jansen. Bioneer, 18.05.2010. Raha ja tema alternatiivid

Kristjan Jansen. Uurimistöö "Alternatiivrahasüsteemid" (2009) (vaadatud 16.05.2010)

Eesti Statistika (vaadatud 16.05.2010)

Andro Roos. Raha tõeline olemus.

Airi Hallik-Konnula. Bioneer, 23.04.2010. Urvastes tuleb käibele urban.

Villu Zirnask. Eesti Päevaleht, 4.03.2009. Raha ei ole? Trükime ise!

Autor: Triin Pisuke

Foto allikas: www.bioneer.ee

 

 

 

Sisestas Mihkel Peets (verifitseerimata),

Väga väärt mõte! Tuleks Eestis ära teha!

Sisestas Tanel (verifitseerimata),

See mee müümise jutt on küll natuke imelik. Millest tuleneb see, et üks pood maksab pangale intresse? Millegi eest võlgu? Tänapäeval saab müümisega tegeleda ka ilma kommertspankade teenusteta.

Mina ei saa aru, miks peab neid erinevaid rahasid nii palju olema? teeks nii, et iga inimene loob iseendale oma raha ning määrab ka sellele kursi. sellisel juhul oleks kõigi rahulolu karateeritud??

Sisestas Mhkel Peets (verifitseerimata),

Oletuslik juhtum, Tanel. Aga väga eluline, sest peaaegu kogu meie ühiskond põhinebki intressiga pangalaenul. Mina võhikuna näen, et see süsteem toimib alati siis, kui kogukonna sees ostjatele antakse õige natuke vähem soodustust kui muidu tuleks pangale intressi maksta ning mis kõige vingem - intressi makstakse oma süsteemi see ja väljaspoole (pangale) ei lähe midagi.
Ja eks igaüks arveldab niipaljude rahadega, et tema aju üle ei kuumeneks. Kes on rahul pangaorjusega, arveldab praeguste rahadega edasi. Kes tahab midagi muud, võtab kasutusele alternatiivraha. Lihtne.

Sisestas mari (verifitseerimata),

Tegelikult ju alternatiivraha (nagu eelpool ka viidatud) sooduskupongide, lennuboonuspunktide jm sellise näol täiesti olemas, ehk siis mitmekesisus eksisteerib juba. Mistõttu tahaks küsida, miks peaks vekslid \"päästma\" majanduse?

Sisestas TP (verifitseerimata),

Ma lugesin sealt Lüganduse kobrulehest seda näidet veel edasi. Ning kuigi põhimõtteliselt lihtsustatud mudelina tundub toimivat. Aga teise perioodi juures tekib küsimus - kui mesinikule makstakse 1500 päris kr ja 6500 vekslit (vääring 6175.- päris krooni), siis miks ta ikkagi müüb oma mee poodi, mis annab talle riigi raha vääringus vähem raha? Eeldus, et ta oma vekslid poodi tagasi toob on kena, aga kas turumajanduses ei peaks ka mesinikul olema õigus otsustada kust ta oma kaupa varub? Kas see pole mitte mesiniku sunnismaiseks muutmine?
Ning lisa purgid mett müüb linnas maha poodnik, mitte mesinik. Seejuures mesinik saab alati nö omahinna. Kas näide oletab, et omahinda on investeeringud sisse arvestatud? Või peab äkki mesinik võtma laenu, et toota poele juurde 43 lisapurki mett, mis too siis linnas maha saaks müüa?
Lisaks selllele, et eeldades, et meil on vaba turg, kas on arvestatud ka võimalusega, et tekib juurde veel mõni maksevahend - setud on isepäised, teevad oma krooni, kurss 1:0,93. Algab äkki üle/alapakkumine? Millal on mitmekesisust seljuhul liiast? Kas siis kui igal kogukonnal oma raha? Kuidas defineerida kogukonda?

Ma ei hõiskaks, et vekslid (ja Tartu laenu-hoiuühistu ning augustatud kroonid) päästavad majanduse, kuigi mõte on ilus ning väikese teoreetilise harjutusena kahtlemata intrigeeriv :)

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Mari, miks peaks päästma? Vekslid ei päästa. Inimesed päästavad ise ikka ennast. Uppuja päästmine on uppuja enda aukohus on üks tegelane ütelnud. Vekslid on üheks rahanduslikuks abivahendiks siin.

TP, riigi vääringus ei anna vähem raha. Vekslite ostmisel müüakse sooduskursiga 95senti = 1 veksel. Ostu-müügitehingutes on kurss 1:1 alati, seega alati on tarbja poolelt võit. Et tarbja vekslid tagasi toob pole eeldus, vaid mudelisse sissekonstrueeritud fakt - kui ta on vekslid (sama asi: kinkekaart, taarat¨ekk, parkimispilet, ka e-raha on sularaha vekse tegelikult jne jne) soetanud, siis ta on leidnud, et tal on seda kasulik teha ja kui ta on ratsionaalne toob ta need ka poodi. Poodnik peab neid vastu võtma, sest kes majandusringis osalevad, peavad seda ju eelnevalt garantiidega tagama. See veksel erinevalt ükskõik millisest valuutast on otseselt tagatud garantiidega (kas hüpoteek, deposiit, kaubavaru jne). Mesinik saabki omahinna, milline see on, ei ole tähtis antud näites. Veksel ei ole omahinna muutmise instrument, samuti pole seda kroon, euro ega muu valuuta. Seega see küsimus on antud juhul tähtsusetu. Kui müüb krooni puhul, järelikult on tal seda teha kasulik. Veksli kasutamisest omahind ja kasulikkus ei muutu. Miks peaks mesinik võtma laenu?

Mitmekesisus ei saa olla liiast. On turumajandus, igaüks kasutab selliseid maksevahendeid nagu soovib. Mina näiteks ei kasuta hetkel kinkekaarte, taarat¨ekke, talguid, kuna mul ei ole neid täna vaja olnud. Kunagi vast on. Kellel aga vaja, peab saama kasutada. Kogukonda ega midagi taolist pole vaja defineerida - kogu süsteem on täielikult ehitatud üksikindiviidi ja temaga koostööd teha soovivate isikute vabale tahtele, mitte sunnile ja sunnismaisusele nagu olemasolevad valuutad, mille kasutamine on tagatud vaid riikliku sunniga

Intressivaba raha päästab kindlasti majanduse, kuna jätab tööpanuse sisemajandusse. Tartu Hoiu-laenuühistu on kindlasti üks organisatsioon, kes seda võimalust pakkuda soovib. Isikutel, kellel on teised sihid ja eelistused, on vabad oma sihte ise püüdma ja eelistusi eelistama, siin ei ole mingit pealesurumist ega ütlemist, mida keegi peab tegema. Kõik on vabatahtlik. See on ka selle süsteemi tugevus :)

Sisestas mari (verifitseerimata),

\\\"Mari, miks peaks päästma? Vekslid ei päästa. Inimesed päästavad ise ikka ennast. Uppuja päästmine on uppuja enda aukohus on üks tegelane ütelnud.\\\"
Selle loo esimene lõik ütleb, et riik ja riigijuhid peaksid tegelema asjaga. Ning edasisest jäi mulje, et alternatiivraha on see mis oleks see nö tegutsemine. Siis jällegi pöörab jutt sinna poole, et alternatiivraha nagu juba olemas ning ka vekslite süsteemi ei takista miski. Ning lõppu jääb küsimus kas ei võiks olla paljusus ka rahaühikutes? Eelnevat arvestades oleks ju küsimuse vastus, et võib ja juba ongi.... Millest ma selle jutu puhul hästi aru ei saagi on - ühelt poolt riiki-riik-riik-riigijuhid, aga teisalt suur ise tegemise ning individuaalsuse soov, uppuja päästab ennast ise jne.

TP küsimus kogukonna defineerimise kohta on vägagi aktuaalne. Eelpool on kirjas \\\"Tegemist on rahaga, mis kehtib ühe kogukonna piires\\\" Millega see kogukand määratletud on? Kas küla piiriga? Regiooni piiriga (nagu Setumaa)? Või maakonna piiriga (Võrumaa)? Või arvestades meie pisikest riiki, ehk oleme kõik üks Eesti kogukond?

\\\"On turumajandus, igaüks kasutab selliseid maksevahendeid nagu soovib.\\\" - Jah, tõesti või?? Ma loodan, et mu tööandja ei otsusta järsku, et maksab mulle tugrikutes.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Riik ja riigijuhid peavadki tegelema asjaga, aga kas meil on platonistlik riik? Või platonistliku riigi poole püüdlev riik, mis oleks tööriist oma kodanike kätes? Kui on, küll siis leitakse rahasüsteemid ja muud lahendused, mis kodanike õnneliku eluni viivad.

See, kuidas keegi kogukonda defineerib, sõltub defineerijast. Kogukond võib olla perekond, aga võib olla ka planeet. Keegi väline defineerija ei saa öelda, et teie olete nüüd kogukond, hakake tegema seda. Mõistad?

Tugrikutes? Turumajandus ei ole käsumajandus. Turumajandus põhineb kokkuleppel. Kui lepite tööandjaga kokku, et makstakse ühikus x, siis see on mõlemapoolne võrdne kokkulepe. Hetkel Teie tööandja Teile ilmselt juba maksabki tugrikutes, mida Teie olete vaikivalt aktsepteerinud. Nende tugrikute nimi on Eesti kroon. :)

Sisestas sven (verifitseerimata),

Tegelikult peaksid kõik tunnistama, et neil on täiesti ükstakõik, kuidas keegi hakkama saab.

Kui on lolle, kes ennast ise hammasrataste vahele tõmbavad on ise süüdi? Võibolla ehk on, sest ei ole jõuidnud punkti, kus riik on inimesed ise, mitte valitsus. Meie haridus on solgitud raha teemad on nagu üks suur mull teie lugupeetud kirjutajad jaoks. Võtame ühe paksu majandusteaduste nn jama kätte ja saame sealt targaks? Ei, PTÜ kirjanduses esineb hea märkus, tegu on subjektiivse ja enamasti inimeste poolse kokkulepete \"mänguga\".

Mitmekesisuse probleemi ei lahenda uue raha ehk valuuta (mitte raha) loomine. Mitmekülgsus on meil seni huvitaval tasemel võimutsenud, kas ka edaspidi? Arvatavalt, sest IBM on oma suurejooneliste plaaanidega teinud kõik selleks, et 2020. aasta oleks e-raha täielikus võtmes.

Isiklikult arvan, et kui kahjulikud lollpead saaks eemaldatud, siis 1/3 tikust maailma isikutest poleks kahju loobuda? Sõjavägi teeb seda ju väga hästi, ja veel mitmekülgsete eurode, dollarite ja naelade või jeenide näol.
Siin kohal tuleks meenutada, kas ikka on presidendi mainitud nn vaimne eliit see, mida soovime või tegu on järjekordse hoiatusega!

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
3 + 0 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.