Töötaja töö- ja eraelu sotsiaalsetes võrgustikes | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Töötaja töö- ja eraelu sotsiaalsetes võrgustikes

6. Aprill 2010 - 22:15 --
Foorumid: 

Tööandjatel on raske sammu pidada virtuaalsete sotsiaalsete keskkondade arenguga. Pidevalt lisandub uusi võrgustikke, olemasolevatel, nagu näiteks Facebook, Twitter või LinkedIn, on arvukalt rakendusi, mille abil on võimalik nii leida kui avalikuks teha delikaatseid andmeid. Seejuures leidub ohte nii tööandjale kui töötajale – tööandja võib sotsiaalsetest võrgustikest leitud info põhjal töötajat diskrimineerida (nt usuliste vaadete alusel), töötaja võib avalikustada tundlikke materjale uue toote või eelmise firmapeo kohta. Privaatsusseadistuste abil on küll võimalik valida, kellel on ligipääs infole inimese kontol, kuid tegelikult puudub kontroll selle üle, kes on teisel pool ekraani. Võimalusi teavet levitada on palju ning seetõttu on tööandjal keeruline kõiki aspekte töölepingus kirjeldada.
Ameerika ettevõte Teneros on loonud tööandjatele tarkvara Social Sentry, mille abil on võimalik töötajate tegemisi sotsiaalsetes võrgustikes jälgida. Toodet tutvustavalt kodulehelt võime lugeda, et tarkvara võimaldab vähendada riske, mis on seotud tundliku informatsiooni avalikuks tulekuga, juriidiliste küsimustega ja brändi ning finantsolukorra kahjustamisega. Siiski on sellisel juhul tegemist mitte preventiivse, vaid tagajärgi likvideeriva tööriistaga. Näiteks võib tuua juhtumi Iisraelis, kus sõduri postituse pärast Facebookis tuli tühistada haarang, sest operatsiooni üksikasjad tulid avalikuks.
Lisaks ohule, mida sotsiaalsed võrgustikud tööandjatele endast kujutavad, võib neist ka kasu olla. Üha enam tööandjaid otsib võimalike tööleasujate kohta infot Facebookist, Twitterist või LinkedInist. Tõenäoliselt on paljud inimesed neist keskkondadest leitud info põhjal ka kandidaatide hulgast välja praagitud. Põhjustena, mis võivad olla õigustatud, võib välja tuua eelkõige ebasündsad fotod ning liigse suupruukimise. Need tekitavad inimese suhtes eelarvamusi. Kuid lisaks tööandjat puudutavale infole leiab sotsiaalsetest võrgustikest teavet perekondliku seisu, laste arvu ja vanuse, religioossete, poliitiliste ning maailmavaateliste huvide kohta. Ka need aspektid võivad olla määravaks inimese üle otsustamisel ning väga keeruline on tõmmata piiri diskrimineerimise ja põhjendatud hinnangu vahele. Seega sotsiaalsete võrgustike näol on tegemist nii kasuliku meediumiga tööandjatele tutvumaks potentsiaalsete uute töötajatega kui võimaliku turvariskiga ettevõtte jaoks.
Üheks lahenduseks reguleerida töötajate käitumist veebikeskkondades on hästi töötav eetikakoodeks. Kõiki ebasoovitavaid käitumisi pole võimalik ette näha ning neid pole võimalik punktidena töölepingutesse kirja panna. Aitab töötajate teavitamine ohtudest, mis tekivad liigsest usaldamisest ning avameelitsemisest sotsiaalsetes võrgustikes. Hea töökultuuri ja –kliima ning kollegiaalsuse poole püüdlemine on tõenäoliselt parim vahend vältimaks virtuaalseid ebameeldivusi.

Allikad:
The New York Times, 26.03.2010. Keeping a Closer Eye on Employees' Social Networking.
The New York Times, 6.04.2010. Israeli Raid Canceled After Facebook Leak.
The New York Times, 20.08.2009. More Employers Use Social Networks to Check Out Applicants.

Autor: Aire Vaher

Vaata eetikaveebist:
Eetikakoodeksid
Blogipidajate eetikakoodeksist
Arvuti- ja informatsioonieetika
 

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Tööandjal on võimalik töölepingu abil tekitada olukord, kus ehk võimalike kahjusid ei väldita, kuid on olemas teatud mehhanismid hüvitamiseks. Umbes, et \"kui töötaja teeb seda ja seda, siis...\".

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Siiski on kahtlane, kas kõikvõimalikke üksikjuhtumeid saab lepingus üles lugeda.
Tahaksin lisada lausele \"Seega sotsiaalsete võrgustike näol on tegemist nii kasuliku meediumiga tööandjatele tutvumaks potentsiaalsete uute töötajatega kui võimaliku turvariskiga ettevõtte jaoks\", et risk ikka töövõtja jaoks ka.

Armsad sotsiaalvõrgustikud teavad üht-teist sinu kohta ka siis, kui sa nende kasutaja polegi. Piisab sellest, kui su sõbrad-tuttavad on. Ja see on juba risk igaühe jaoks - kui privaatsus pole kaitstud, aga endal puudub igasugune kontrollivõimalus.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Tahtsin veel lisada sel teemal kaks märkust:

Esiteks, ma ei tea, kas keegi on just sellepärast kohast ülikoolis ilma jäänud, aga ma tean, et sotsiaalteaduskonnas on sisseastumis vestlustel tihti kandidaatidelt küsitud, piinlike piltide kohta, mis neil oma profiilil üleval.

Teiseks, ma tean vähemalt üht inimest, kes alati varjab osaliselt oma virtuaalset identiteedi kui ta oma CV kuhugi saadab. Ja tean paljusid, kes pidevalt oma virtuaalset identiteeti just sellise pilguga vaatavad \"Et mida võimalik tööandja minust arvaks\" ning hoolitsevad selle eest, et neil ei peaks piinlik olema.

Sisestas Mihkel (verifitseerimata),

Privaatsusseadistuste kohta: leian, et need on kahjuks fb-s üsna algelised. Saab määrata, kas postitus on nähtav kõigile, ainult sõpradele või sõprade-sõpradele. Ent tegelikud grupid, kelle suhtes info esitus tõenäolisemalt võiks erineda, jagunevad minu meelest hoopis: töökaaslased, sõbrad, perekond vms. Loomulikult jäävad probleemid, nagu artiklis nimetatud, et ei ole teada, kes on reaalselt teisel pool ekraani. Oletame, et ülemuse poeg soovib saada minu sõbraks. Esiteks on mul raske keelduda... Teiseks ei saa ma kindel olla, kas minu postitusi loeb ülemus või tema poeg... Tõeline dilemma. Privaatsussätete paindlikum määramine vähendaks siiski vähemalt tõenäosust, et ebasoovitav isiklik informatsioon jõuab tööandjani: eeldusel, et ülemus ei viitsi põhjalikku nuhkimisvaeva ette võtta. S.t sa ei postita sellist infot vähemalt otse ülemuse lauale, eksole.

Sisestas J.M. (verifitseerimata),

Informatsiooni (ka. delikaatseid isikuandmeid), mis on avalikustatud inimese enda poolt ja vabatahtlikult, võivad ju kõik, kes seda vabalt kättesaadavana näevad, lugeda ja selle põhjal järeldusi teha. Muidugi tingimusel, et järeldused on mõistlikud. Viimane on aga omaette teema, sest näiteks usustaatuse põhjal diskrimineerimine jm sarnane ei ole kindlasti moraalne käitumine.
Kui arenevad sotsiaalvõrgustikud ja nende ümber tiirlevad küsimärgid (kes, kui palju ja kuidas neis olevat infot kasutab), siis võiks oletada, et arenevad ka sotsiaalvõrgustikke kasutavad inimesed. Viimased võiksid muutuda teadlikumaks, et nende kohta käiv info on ringluses. Võimalik, et töötajate kontode aeg-ajaline kontrollimine või enne tööle võtmist pilgu peale heitmine ei olegi ainult halb. See võiks tõsta töötajate ja tööle kandideerijate teadlikkust ja panna neid enne tegutsemist mõtlema. Haritud inimene peaks mõistma, et tema tegevus Internetiavarustes jätab alati jälje. Aga võimalik, et seda on veel palju palutud.
Küsimus on jällegi informatsioonis, mis tõesti pole inimese enda postitatud. Arvan, et sellistest allikatest pärinevat infot ei peaks tööandja otsuste tegemisel arvesse võtma, sest see pole inimese enda poolt üheselt kontrollitav. Isikuandmete kaitse seaduse üheteistkümnes paragrahv määrab küll ära, kas ja mis tingimustel võib avalikustada andmeid (ka heli-ja pildimaterjali) teiste inimeste kohta, aga ainult seadus ei hoia ära, et keegi midagi ei avalikustaks. Teadlik inimene kontrollib ikkagi ise (nii palju kui on tema võimuses), et temast soovimatut materjali sotsiaalvõrgustikes saada ei oleks. Samas kõiki meediakanaleid ei jõua me alatasa enda kohta kontrollida. Näiteks kui ülemus käib suurel üritusel ning pärast ürituse pilte vaadates leiab ebameeldiva pildi oma töötajast, siis poleks õige järeldustesse hüpata, mõtisklemata, kas võib-olla suudab see töötaja töö- ja eraelu lahus hoida ning ei tekita sellega probleeme firmale.
On igati arusaadav, miks tööandjad tahavad, et nende töötajad figureeriks Internetis võimalikult vähe ja viisakuse piirides. Samas aga ei ole Internet ainuke koht, kus firmat puudutav delikaatne informatsioon võib välja tulla. Mis puudutab aga töö- ja konfidentsiaalsulepingutesse pandavaid käitumist reguleerivaid punkte, siis muidugi ei ole kõigi võimalike juhtumite väljatoomine mõeldav. Võib-olla mõni laiasõnalisem punk aitaks töötajal meeles pidada ja tema tähelepanu juhtida faktile, et kõike ei maksa detailselt edasi anda, eriti kavatsetavaid toiminguid ( nt. Iisraeli sõduri juhtum).

Sisestas M. K. (verifitseerimata),

Üldiselt leian, et ülemaailmses veebiruumis toimuva koordineerimine senisest reeglistatumal moel on igal juhul vajalik. Internetist on saanud mingis mõttes nagu tegeliku sotsiaalse elu paralleelmaailm, kus toimise reegleid, erinevalt mitte-virtuaalsest maailmast, pole siiamaani sõnastatud. Internetis tõstatuvad mitmedki mitte-virtuaalses elus kehtivad eetilised probleemid (autorluse küsimus, piir privaat- ja avaliku sfääri vahel, petturlus, kuritegevus jm.), mis koordineerimata; samamoodi ei saa aga inimesed ka Internetis toimides ära kaotada oma loomuse põhiomadusi, milleks on ameerika filosoofi ja eetiku Ruth Macklini järgi arukus (reason) ja tundlikkus (sensibility). Seega ei saa inimese toimimist n.-ö. virtuaalses maailmas ka päris moraalinormide ja reeglite vabaks pidada, sest inimloomuse poolt seatud piiridest üle astuda ei saa.

Ülemaailmses veebis toimuva mõtestamist ja koordineerimist võib pidada uueks suureks ülesandeks rakenduslikule filosoofiale ja eetikale, samuti suurele hulgale erinevate distsipliinide teadlastele. Tundub, et seoses virtuaalmaailma osatähtsuse suurenemisega on inimühiskonnas kerkinud esile uus senitundmatu valdkond, mille mõju inimese toimimisele indiviidina ja ühiskonna liikmena pikemas perspektiivis veel teadmata. Siinkohal oleks paslik meenutada Jüri Engelbrechti poolt 2005. aastal Tartu Ülikoolis toimunud konverentsil "Teadus ja teadmistepõhine ühiskond" peetud ettekandes toodud mõtet, et "teadus peab tegema nii asju, mille vajadust ühiskond veel ei mõista, et on vaja, kui ka asju, mida ühiskond vajab just täna." (ENGELBRECHT, Jüri (2005): "Teadmistepõhise ühiskonna võimalikkusest", in "Teadus ja teadmistepõhine ühiskond. Academica: saksa-eesti akadeemiline nädal", koost. Margit Sutrop ja Urmas Sutrop, Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 323)

Sisestas allan_ut (verifitseerimata),

Olen korduvalt töötajaid valides külastanud nende Facebooki ja muid kontosid, mida töötajad on otsustanud jagada. Kuigi see võib tunduda privaatsuse rikkumisena, siis internetis enda kohta jagavad infot inimesed enamasti ikka vabatahtlikult. Probleem võib seisneda selles, kui inimene ei tea, mismoodi tema andmeid töödeldakse. Kui aga võtta teine sedalaadi näide, kus inimene enesele teadmata avalikus kohas informatsiooni jagab, näiteks lahkub töövestluselt ja liftiga alla sõites suudab turvakaamera ees maha sülitada. Kas sellise informatsiooni kasutamine töötaja valikul on lubatud või on tegemist taas privaatsuse rikkumisega?

Eetikanormide jälgimine ei saa olla siinkohal seatud vastutuseks ettevõtjale. Kui ühiskonna eetikanormidest lähtudes on potentsiaalsele töötajale lubatud postitada Facebooki kommentaare, kuidas ta ei suuda ära oodata, kuni kell 16 saab, et saaks tunnikese tööajast varastada, siis miks peaks olema eetikanormiks ettevõtjale mitte seda infot kasutada.

Ehk siis, siin peaks lähtuma üldistest ühiskonnanormidest ning internetis levitatud infot peaks tavaolukorras käsitlema kui inimese poolt enda kohta vabatahtlikult jagatavat infot ning kui see on kättesaadav avalikest allikatest, siis ei ole põhjust, miks ettevõtja ei võiks seda enda huvides kasutada. Seda muidugi tingimusel, et ettevõtja jälgib üldiseid ja aktsepteeritud ühiskonna norme, näiteks rassiline või usuline mittediskrimineerimine.

Sisestas Aiki P (verifitseerimata),

Olen nõus allan_ut`ga, et info, mis on võimalike värvatavate sotsiaalmeedia kontodel, on seal vabatahtlikult ja see on kuvand, mida enda kohta jagada soovitakse. Kui prevaleerivad check-in`id ööklubidest ja pildid klaas käes peomeeleolus, siis on ilmselgelt selle inimese jaoks oluline tema isiklik elu. Keegi ei välista, et sellise kuvandi endast sotsiaalmeedias loov inimene on hea ja usaldusväärne töötaja, kuid pigem tekib küsimus, et palju sellisel juhul ta panustab ja kas võtab oma positsiooni tööelus tõsiselt.
Olen ka ise enne värbamist kandidaatide kontosid vaadanud. Pean tunnistama, et kahel korral olen sellepärast ka CV kõrvale tõstnud, sest FB kontolt vastu vaatav ei sobinud kuidagi meie organisatsiooni väärtustega. Võibolla ma tõesti kaotasin hea töötaja, aga leian, et tööandja eesmärk ei ole tegeleda elementaarse väärtuskasvatusega, see on vanemate ja kooli ülesanne. Täiskasvanud inimese väärtused on väljakujunenud ja värvates töötajaid peavad tööandja ja töötajad väärtused üldistes printsiipides kattuma. Vastasel juhul ei tule koostööst midagi välja.

Sisestas Riin Saadjärv (verifitseerimata),

Üldiselt olen postituse autori ja kommentaatoritega nõus, et inimesed tegutsevad sotsiaalmeedias siiski vabatahtlikult ning virtuaalmaailma üles laetud info edasine saatus (puudub kontroll, kes seda jälgivad, tõenäoliselt tutvuvad sellega minu potentsiaalsed tööandjad, on oht, et keegi infot alla laeb ning seda siis mulle ebameekdivatel asjaoludel kasutada võib jne) peaks olema kõikidel interneti kasutajatel teada.
Lisaks leian, et ei ole paha, kui inimesed sotsiaalmeedias enda kuvandit luues mõtlevad sellele, millise pildi see neist võiks näiteks tuleviku tööandja silmis kujundada. Koolis on kasutusel termin "virtuaalne jalajälg" ehk siis inimese kohta leiduv info internetis, mis avaneb internetiotsingu kaudu ning meie õpetajatena püüame õpilasi toetada selles, et nende virtuaalne jalajälg oleks pigem positiivses võtmes.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
9 + 10 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.