Head lapsed kasvavad vitsata? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Head lapsed kasvavad vitsata?

15. Märts 2010 - 17:02 -- Triin Pisuke-Roos
Foorumid: 

Kollokviumi "Kasvatus ja karistus" kokkuvõtet lugege siit.

Lapse silmade pilt, esiplanil värvilistest tähtedest koostatud sõna CHILDCARESotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond on võtnud oma ülesandeks täiendada lastekaitseseadust punktiga, mis keelaks igasuguse laste füüsilise karistamise. Täiendusega tahetakse last kaitsta vanemate poolt rakendatava karistuse nagu vitsaandmine ja tutistamine eest ning panna vanemaid mõtlema alternatiividele, kuidas valutumal viisil lapsele selgeks teha, mis on lubatud ning mis keelatud. Seadusemuudatuse eesmärgiks on aidata kaasa valitsevate hoiakute muutmisele. 2009. aastal läbi viidud üleriigilise uuringu kohaselt on lapse füüsiline karistamine lubatud 47 protsendi Eesti elanike arvates.

Sotsiaalministeeriumi esindajate algatatud arutelu on tervitatav, kuna see ajendab mõtlema alternatiivsetele viisidele lastekasvatuses ning mõistma, et kasvatus on teadus, milles vanemal end pidevalt täiendada tuleb. Ei saa vist keegi tõsikindlalt väita, et siiani paljudes peredes toiminud piitsa meetod on õige ning hea.

Tumeda juustega väike tüdruk kaisutab mängukaru"Mitte iga lapsevanem ei suuda ega viitsi alati analüüsida, millised karistused on eksimuse raskusega proportsioonis, millised ilmne liialdus ja kuivõrd need võiksid avaldada kasvatuslikku mõju. Kui laps saab kogemata lõhutud taldriku eest keretäie, on selge, et last ei kasvatata, vaid elatakse end tema peal välja," ütleb Martin Pau artiklis "Vitsahirmuga või ilma?" (PM, 12.03.10). Oletame, et laps on kaasatud dialoogi mingi keelu üle ning vanem proovib talle rahulikult olukorda selgitada. Kui laps aga korduvatest selgitustest hoolimata jätkab lubamatut tegevust, siis kas on õigustatud talle väikse laksu andmine?

Sotsiaalministeeriumi esindajad Mari Kalkun ja Anniki Tikerpuu võrdsustavad füüsilise karistamise lastevastase vägivallaga, väites, et füüsiline karistamine ei saa olla kasvatuse loomulikuks osaks nagu seda traditsiooniliselt on peetud. Nende meelest on võimalik last kasvatada ilma teda füüsiliselt karistamata järgides uuemaid kasvatusmeetodeid, millega vanemad peaksid ennast kurssi viima. Vanemad peaksid mõistma, et lapse löömine näitab vaid nende endi suutmatust olukorraga hakkama saada.

Kehtiv lastekaitseseadus ütleb, et "lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. /…/ Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist" (§31/1). Seadus ise tundub olevat lapsesõbralik keelates laste füüsilise karistamise, mis aga ei tähenda, et seaduse täitmisega on lood sama head. Uskuda, et seadus muudab ühiskonna väärtushinnanguid ja norme on ilus, aga kas seadus ka tegelikult nii toimib? Praegusel juhul on juttu sõnalisest täpsustusest, täiendatud seadusepügal näeks välja nii: "Keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist." Põhimõtteliselt on see olemasoleva punkti ümbersõnastamine. Kui täiendada, siis võiks seaduses öeldud olla ka see, milline karistus on lubatud ning millal läheb vanem liiale. See oleks vanemale abiks, kuid samas võiks tekitada pahameelt, et riik kirjutab ette, kuidas last tuleb kasvatada. Teisalt, seda võiks pidada iseenesest mõistetavaks, et last lüüa ei tohi ning tuleb otsida alternatiivseid variante, mis on kooskõlas lapse isikupäraga. Nagu ütleb minister Lukas: "Me ei tohiks hakata asju nägema niimoodi, et kõik mis on keelatud, on keelatud ainult siis, kui see on seadusega keelatud." Kui need väidetavad 47% eestlastest peavad füüsilist karistamist õigustatuks, siis tundub, et ühiskond on ikkagi sellises arengujärgus, kus on vaja seaduses öelda, mida ei või, ning tagada seaduse täitmine. Kuidas aga tagada reaalne olukord, kus ükski vanem oma lapsele kätt külge ei pane? Kas kõik märkavad (tahavad märgata) oma naabri laste kannatusi? Naabrivalve oleks abiks küll, lisaks vanemate informeerimisele uutest kasvatusviisidest. Eestis on kõigil kodanikel kohustus teatada abivajavast lapsest telefonile 116111.

Laps peab aru saama, et kodus ja koolis kehtivad reeglid, mida täitmata jättes järgneb karistus. Kui laps seda ei mõista, siis saavutab ta võimu vanemate ning õpetajate üle – see on paljude vanemate jaoks argument füüsilise karistuse pooldamiseks. Ideaalis peab laps aru saama sõnast "Ei!" ning sellele järgnevast vanema poolt esitatud põhjendusest. Mida teha aga siis, kui laps ei kuuletu põhjalikele selgitustele? Laps ei pruugi varases arengufaasis mõista vanema selgitusi ning vajab arusaamiseks välist stiimulit – kiitust või laitust. Milline on õiglane karistus?

Allikad:

Postimees, 13.03.2010 Käed eemale lastest, või muidu...!

Postimees, 12.03.2010 Martin Pau: Vitsahirmuga või ilma?

Postimees, 10.03.2010 Vitsakasvatus on väärtuste küsimus

Postimees, 09.03.2010 Lukas: seadustega keelamine ei tohi tervet mõistust uppi lüüa

Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus (vaadatud 12.03.2010)

Autor: Triin Pisuke

 

Sisestas Kah (verifitseerimata),

Huvitav Inger Kraavi artikkel sel teemal Eesti Päevalehes: http://www.epl.ee/artikkel/493667 Ja kommentaarid on ka huvitavad, eriti mõte, et seadusse kirjutades püüab riik ju ise mingis mõttes vitsaga vitsa keelata

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Millised on need müütilised uued kasvatusviisid? Seadusevorpijad võiksid siiski primaarseks pidada sisu ja alles siis, kui aeg üle jääb, kõpitseda seaduse kallal.

Sisestas Linda (verifitseerimata),

Minu meelest ka tuleks rääkida kõigepealt sisulisest poolest - kuidas kasvatada ilma löömiseta?

Oma lapsepõlvest mäletan tutistamist, aga põhjuseid, mille eest see oli, ei suuda meenutada. Ei tule meelde, et oleksin teinud midagi suurt ja keelatut. Seega ei õigusta kuidagi füüsilist karistamist.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Huvitav uudis Suurbritanniast: valitsus tahab keelata laste löömise kõikides koolides. Riigikoolides on kehaline karistamine olnud keelatud alates 1987. aastast, erakoolides 1993. aastast. Aga seadus lubab haridusasutustes, kus lapsi õpetatakse all 12,5 tunni nädalas, lapsele laksu anda. Põhjenduseks: sellises õppeasutuses (näiteks madrasas või pühapäevakoolis) on õpetaja lapsevanema asemik.

Nüüd soovitab valitsuse nõunik muuta seadust nii, et lapsi ei tohiks väljaspool perekonda keegi kehaliselt karistada.
http://www.guardian.co.uk/education/2010/mar/30/smacking-pupils-teachers

Sisestas Mann (verifitseerimata),

Mina ei arva, et selle seadusemuudatuse mõte oleks trahvide sisseviimine või ebaadekvaatselt käituvate lapsevanemate muul viisil karistamine. Kui see nii oleks, siis võiks jah rääkida vitsaga vitsa keelamisest.

Mulle aga tundub, et peamiselt on see siiski tugev sõnum riiklikul tasandil - nö selge seisukohavõtt, mis võiks panna tõsiselt järele mõtlema kõiki, kes on arvanud teistmoodi. Nagu artiklist lugeda sai, on neid lausa 47 protsenti, kuigi füüsiline liigategemine on seadusega keelatud praegugi. Ilmselt aga need 47 protsenti ikkagi arvavad, et kasvatussituatsioon on midagi muud ja see kehtiv seadus ei rakendu taolistele juhtudele, kus lapsevanem näiteks ei oska/viitsi vaeva näga põhjendamise/selgitamise jm taolise keerukamat sorti kasvatusega. Tutistada ja nurka saata on lihtsam.

Nii et ma olen nõus, et järele on vaja mõelda ja selget sõnumit on vaja saata. Iseasi, kas just seadused peaksid sellist teavitavat funktsiooni täitma. Samas on see ilmselt tugevaim sõnum, mis tõesti pole kellegi isklik arvamus, vaid riiklik otsus.

Huvitav küsimus oleks ka see, kas tutistamine ja nurkasaatmine on kasvatuse mõttes tõhusam, kui muud meetodid. Kas me tahame, et laps käituks nii nagu me ütleme (sest me oleme tugevamad/targemad) või me tahame, et ta saaks aru, mida on ta valesti teinud ja miks see vale on?

Sisestas Eble (verifitseerimata),

Kas vitsaga?
Ühtin Inger Kraavi arvamusega, et laps õpib eeskuju jälgides. Kui lapsevanem kasutab kasvatusmeetodina vitsa, siis võib oletada, et ka laps kasutab tulevikus oma lapsi kasvatades vähemalt eriti raskete olukordade lahendamiseks vitsa, sest põlvkonnad kannavad mälus edasi oma elus saadud kogemusi. Ikka põhimõttel, et muidu ei kasva temast inimest. Mõeldes väikelapse vitsutamisele, tuleb silme ette jõuvahekord, mis on igal juhul lapsevanema kasuks. Kuidas saab lüüa endast nii palju nõrgemat! Arvan siiski ka seda, et lapsevanemad ei oska alati otsustada, mis on õige ning käituvad pigem hetkeemotsiooni ajel. Paljud lapsevanemad ei oma ka oskusi, mida teha näiteks väikelapse jonni või puberteediealise trotsiga. Eeldatavalt oleks kasu koolitustest, kuid kuidas jõuda selleni, et lapsevanemad vähemalt pakutavatel koolitustel ka osaleks. Tean lasteaeda, kes on püüdnud korraldada mõned korrad aastas lastekasvatusteemalisi koolitusi, kuid 120 lapsega lasteaias osales 20-25 lapsevanemat. Kas raamatupoodides pakutav vastavasisuline kirjandus aitab ?

Sisestas Liivi (verifitseerimata),

Kahjuks on see tõsi, et lapsepõlves kogetu, ka karistamine vitsa ja rihmaga, on jätnud sügava vao täiskasvanu mällu.
Paratamatult kiputakse kopeerima oma vanemate käitumist. Olen ka ise mitmel korral ennast tagasi hoidnud, et mitte korrata oma vanemate vigu. Nii nagu eelpool kommenteeria ütleb- kuidas on võimalik endast väiksemat ja abitut lüüa? Seda on võimalik teha vaid äkkvihahoos. Loomulikult on raske säilitada kainet mõistust ja jonnivat põngerjat tuima näoga vaadata, kuid siiski tuleb leida endas jõudu ja lugeda kümneni. Pärast kümmet läheb viha üle ja mõte ongi palju selgem. Kui suudame vältida füüsilist karistamist, siis järeltulev põlvkond ei tule selle pealegi, et lapse jonni peaks vitsaga peatama.

Sisestas Pilve Kängsepp (verifitseerimata),

Pilve kirjutas

Mina olen küll täiesti löömise vastu, sest arvan, et agressiivsus suurendab agressiivsust. Pealegi olen näinud, kuidas mõni täiskasvanu elab oma viha ja halba tuju lapse peal välja. Löömine on minu arvates alandav ja lüüakse, kui sõnadest puudus tuleb. Need on ikka lahtirääkimata asjad või selgitamata asjad lapsele kui arvatakse, et lööma peab. Ometi peab täiskasvanu targem olema. Nii et kindel EI.

Sisestas Mar (verifitseerimata),

Olen lastekaitseseaduse täienduse poolt. Paljud vanemad ei kujuta ette laste kasvatamist ilma karistamiseta, kuna ei seosta seda vägivallaga. Teadvustamatus puudutab eriti psühholoogilist vägivalda, aga ka füüsilist, ja on ilmne nende vanemate puhul, kes õigustavad oma käitumist sellega, et ka neid kasvatati omal ajal nii. Muutus ei ole võimalik, kuni ühiskond probleemi ei teadvusta.
Perevägivald, millel on palju eri vorme, tekib ebavõrdse võimujaotuse olukorras, kus tugevam osapool kuritarvitab oma võimu nõrgema suhtes. Nähtavasti on õigus Maie Tuulikul, kes kirjutab Õpetajate Lehes nr 22 (02.06.2006), et ükski "antipedagoogiliste mõtete esindaja" ehk musta kasvatuse teoreetik, ei suuda püüdest hoolimata kustutada erinevusi laste ja täiskasvanute vahel, kuid kodu on laste esmane sotsialiseerumise viis ja kasvatada neid ilma vitsata pole mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
12 + 0 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.