Eutanaasia - elu või elukvaliteet? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Eutanaasia - elu või elukvaliteet?

10. Märts 2010 - 19:47 -- Anonüümne

10. märtsil 2010 toimus eetikakeskuses kollokvium eutanaasiast. Sõna said Jaan Sootak ja Peeter Mardna, modereeris Aive Pevkur. Järgnevalt mõned mõtted, mis arutelul esinejate ja teiste osalejate poolt kõlasid:

Millal on ühiskond on eutanaasia lubamiseks valmis? 10 aastat tagasi võis öelda kindla EI, sest üleminekuühiskonnas valitses anoomia, väärtused olid relatiivsed. Täna enam anoomiat põhjuseks tuua ei saa, vaid tuleb küsida sisuliselt. Ühiskond on otsustamiseks küps siis, kui saab toimuda põhjalik, asjalik, vaba diskussioon ja leitakse, et kas poolt- või vastuargumente on piisavalt. Eestis seda ilmselt veel ei ole.
Seadustes aktiivse eutanaasia kohta erisätet pole. Kuna Eestis ei ole enesetapp karistatav, siis ei ole ka sellele kaasaaitamine karistatav.

Surmast räägitakse ühiskonnas vähe. Paljud surevad haiglas, surm ei ole enam loomulik sündmus pere keskel ja seepärast on surmast raske rääkida. Vahel on nii, et me ei tohikski mõnest valdkonnast liiga palju teada, sest me ei kannataks seda välja. Samuti võib olla surmaga – inimesed ei taha sellest eriti teada. Siiski oleks vaja suuremat teadlikkust lootusetutest olukordadest, et inimesed oleksid valmis paratamatuga leppima. Inimeste teadmised oma kehast, haigustest ja ravivõimalustest on samuti väga väikesed. Inimestel on vaja mõtelda surmast, väärikast suremisest ja vastutusest seal juures. Kui raske olukord tuleb inimesel endal kätte, siis on keeruline hakata seisukohta kujundama.

Võib välja tuua kaks põhjust, miks eutanaasiat Eestis ei saa praegu lubada: 1. liiga vähe raha: hooldusravi pole piisavalt rahastatud ja inimestel poleks küllalt valikuvõimalusi eutanaasia kõrval; 2. meie väärtused pole sinnamaani arenenud. Kas siis rikkaks riigiks saades võime eeldada, et ka väärtused on arenenud piisavalt? Tuleb vahet teha: kui riik on rikas, ei ole veel inimesed rikkad.

Haiged võib jagada kahte gruppi: 1. surrasoovijad väljastpoolt meditsiiniliini – aktiivne eutanaasia, mis pole tegelikult meditsiiniküsimus; 2. haiglas viibivad terminaalselt haiged.

Eutanaasia aluseks peaks olema inimese enda avaldatud soov, näiteks mitteelustamiskaardi näol. Praegu ei saa meil sellist soovi avaldada. Maades, kus eutanaasia on lubatud, on inimestel ka anti-eutanaasia kaardid, kui nad ei soovi, et nende elu lõpetataks. Võiks olla võimalus ette määrata, et teatud tingimuste puhul (nt dementseks jäämine) soovib inimene eutanaasiat.
Tahet saab avaldada mõistuse juures olles, kuid tavaliselt ei ole eutanaasia-küsimuse kerkimisel inimene enam selleks võimeline. Kas üldse on inimene suuteline sellist otsust kaalutletult vastu võtma? Kui küsida patsientidelt soove ravi kohta küsida, vastab enamik inimesi, et arst peaks toimima oma äranägemise järgi. Eutanaasia jaoks peab tegemist olema inimese sisulise ja korduvalt välja öeldud sooviga.
Ent vanade ja haigete inimeste puhul on oht, et nad tunnevad end koormana teistele; kui talle ette anda eutanaasia võimalus, võib ta tunda end selleks kohustatuna.

Kuivõrd peaksid olema lähedased otsustamisse kaasatud, kui inimene ise ei saa otsustada? Arvamus: lähedastega tuleb põhimõtteliselt kokku leppida ja neile infot anda, detailidest ei räägita ja nende luba ei tule küsida. Vastuarvamus: miks mitte kohelda lähedasi otsustusprotsessis samuti kui kõnealust inimest ennast? Kas see on vastutuse veeretamine lähedastele?

Kui arst enam ei looda ja inimene ei saa oma tahet väljendada, otsustab arst ravi lõpetamise üle. Võib otsustada komisjoniga, et lõpetatakse ravi. Sel juhul tuleb tagada kolm asja: patsient ei tohi kannatada valu, olla janus ega lämbuda. Nii lastakse suremisprotsessil ise kulgeda. Teisest küljest võib öelda, et aparaadi väljalülitamine on aktiivne tegu – igal juhul psühholoogiliselt. Samuti ei ole päris lihtne ja ühene, mida tähendab eelnimetatud kolme asja tagamine, sest kõige tähtsam on surija tunne. Kui inimene ei tunne janu, siis pole vaja vett anda.
Passiivne eutanaasia on meditsiiniline, mitte juriidiline küsimus. Pigem oleks vaja seadust, mis keelaks liigse venitamise otsuse vastuvõtmisel.

Kuidas defineerida mõttetut või perspektiivitut ravi? Tuleks selgelt määratleda, et lootusetult haige elushoidmisele kuluv ressurss ei võtaks ära tuhandete haigete ravivõimalusi. Ettepanekud: tuleks luua organ, millel oleks lõplik õigus otsustada, et konkreetne juhtum on perspektiivitu ja ravi tuleb lõpetada.
Kui lapse sündides on Apgari indeks alla 3, ei tohiks elustada.

Väärikas suremine: aktiivset eutanaasiat on vara legaliseerida, selle asemel tuleks keskenduda palliatiivse meditsiini edendamisele. Enne kui inimene avaldab soovi surra, peab talle olema kõik tagatud – valutustamine, mugavus, psühholoogiline abi. Meil seda aga veel pole. Sageli tahavad inimesed surra sellepärast, et neil on puudu hoolimisest; inimene mitte ei taha elada, vaid ei taha niimoodi elada. Igavikule mõtlemine aitab rahulikult, hirmuta surra.
Meil ei ole võimalik kõigile tagada täiuslikku hoolitsust, mille olemasolul tahaks ka raske haigusega elada. On võimalik leida hoolimisviise, mida saab rahata – näiteks kaasata vabatahtlikke, kes käiksid hooldushaiglas surijatega vestlemas.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Tavamõistes mittemateriaalne ehk nn. vaimne vaade surmale muudab ilmselt diskussioonipilti. Palju sõltub sellest, kas inimene ka tegelikult soovib maises kehas jätkata. Kahjuks tänapäevased inimesed neid asju väga ei usu ning jätavad selle tegelikult olulise faktori arvestamata.

Sisestas Aime Keis (verifitseerimata),

Tere!

Eile toimus väga huvitav arutelu. Kuid kohati jäi mulle ebaselgeks millisest eutanaasia vormi me püüame leagliseerida. Kui me räägime sellest, et teadvustea ja lootuseta paranemisele haige puhul artsid säilitavad nö õhu ja vee ning võtame ära valu. Minu meelest see toimib täna meditsiinis on toiminud aastaid ja toimib ka edaspidi. Seda ju ei ole vaja legaliseerida. Siin on otsustajaks konsiilium või raviarst ja ühiskond aktsepteerib seda.
Ühiskonda huvitab pigem küsimus, kui on tegemist teadvusel aga lootusetult haige inimesega- vähihaiged, kellele enam ravi ei aita. Trauma järgselt halvatud inimesed, kellel mõistus töötab, aga keha ju pole. Kas neil on õigus küsida arstilt abi suremiseks? Kes nüüd määrab ja otsustab, et selle inimese haigus ei võimalda inimväärikat elu (UNESCO inimõiguste deklaratsiooni alusel on kõigil õigus inimväärikuse säilitamisele). Kes otsustab, et inimene on vabtahtlikult avaldanud soovi ilmast lahkuda ja palub meedikutelt abi. Kas arst, kes kirjutab sellisele haigele näiteks morfiini suuremas annuses jääb seaduse silmis süüdi? See on teema, mis ühiskonda rohkem huvitab, kui see, kas aparaadi külge aheldatud inimese aktiivravi lõpetamise puhul oli otsus õige. Need otsused langetatakse ika meedikute ja haige. perekonna vahel.
Olen kirurg ja olnud seotud kudede panga tegevusega klinikumis, seega ka väga lähedalt kokkupuutunud haigetega, kelle puhul tuleb otsustada ja sugulstele teatada, et rohkem enam midagi teha ei saa + ja samas küsida, kas ollakse nõus sellega, et surija aitab teistel edasi elada.
Lugupidamisega
Aime Keis

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Siin on lahendus lihtne - inimene saab ise hammustada sinihapet või süstida üliannus morfiini. Paraku jõuame, aga enesetapu teemani. Kas enesetapp võiks olla lubatav (nii vaimsest kui materialistlikust aspektist vaadatuna)? Aga enesetapu alternatiivina eutanaasia? Teema läheb huvitavaks.

Sisestas Aime Keis (verifitseerimata),

Androle!
Kaelast allapoole halvatu ei suuda sinihapet võtta, keegi peab aitama. Kui arst määrab haigele surmavas annuses rohtu, siis ei ole see enam enestapp.
Enestapp ei ole lihtne.
Teine aspekt, mis eilsest kõrva jäi. Vabandan oma meedikutest kolleegide ees, aga kohati tundus, et arstid ootavad julgestust juristidelt. Parem on teha otsuseid aktiivravi lõpetamise suhtes, kui on juriidiline tagapõhi olemas. Arst peab julgema ise vastutada ja peab suutma põhjendada, miks nii toimib.
Samas on õigus dr Mardnal, et siin tuleb kriteeriumid paika panna millal on õigus öelda, et ravi ei ole põhjendatud. Onkoloogid oskavad seda väga hästi öelda vähihaigete puhul ja aktiivravi lõpetamine onkologilistel haigetel käib suhteliselt emotsioonideta. Saadetakse koju olgem ausad kohati ilma valuravi ordineerimatagi. Küll perearst määrab. Viimane on fakt, mille olen oma ema näitel läbi teinud.
Meil jääb puudu hoolivusest meedikute hulgas, nagu ka professor Sutrop mainis ja see on kahjuks tõsi. Seda me peame endale tunnistama.
Teine probleem on see, et finaalstaadiumis haigeid ei ole kuskile panna. Alati ei ole võimalik kodus hooldada, inimene vajab spetsialiseeritud abi, aga III etapi haigla päev on liiga kallis. Maakonnahaigla ei taha sellist haiget võtta, eriti suur probleem on sellega Ida-Virumaal. Ja jääbki haige üksi, tal on pere, aga pere ei suuda tagada kvalifitseeritud hooldust. Saab olla moraalselt toeks. Meditsiinisüsteem jätab haiged üksi, sest ei ole raha! Pole kunagi olnudki.
Ma kujutan ette ka ühiskonna reaktsiooni, kui teatatakse, et luuakse organ, kes hakkab otsustama ravi otstarbekuse üle. Arstid peaks suutma oma vastustust edasi kanda. Me ei saa luua organit sotsiaalministeeriumi juurde ega Tervishoiuameti juurde, mis siis hakkab otsuseid langetama. Küll aga tuleb ülevaadata kriteeriumid, millal ravi või elustamine on mõttetu. Vastsündinute puhul peab selle küsimuse lahendama ikkagi pediaatrite selts jne.
Mul oleks küsimus eetikutele - kas inimväärikalt elatud elu inimvääritu lõpp on eetiline probleem ja kas on teooriat, mis kinnitab, et inimesel on õigus inimväärikale elulõpule. Meditsiin seda praegu tagada ei suuda.
Aime

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Jah, küsimus on keeruline muidugi. Usun, et päris materialistlikult pinnalt siin lahendust ei tulegi. Jäädaksegi vaidlema. Tarvis on võimalikult objektiivset printsiipi. Seda ei ole võimalik anda olemasolevat diskursust jätkates.

Sisestas Ann (verifitseerimata),

Ma usun, et enamikel inimestest on olnud situatsioone, kus surma on kardetud. Kui mõelda selle hirmu peale, siis keegi meist ei taha ju surra. Instinktid panevad meid võitlema. Surm ja suremine nõuab suurt julgust. Seetõttu arvan, et suremiseks soovi avaldanud inimese otsust tuleks respekteerida. Sellised mõtted ei tule päeva pealt. Inimene valmistab end pikalt surmaks ette ja kui ta on otsuseni jõudnud, siis nii ongi.
See on väga raske lähedastele, aga kui inimene ei soovi elada, kas teda peab selleks sundima, et meil sellest parem oleks?

Sisestas Liis (verifitseerimata),

To Ann:

Võib-olla saab selles inimeses, kes elada ei soovi, mingil viisil ikkagi tekitada tahte veel elada. Antud juhul on tegemist siis nt kroonilise haigega, kes on täie teadvuse juures ning mõtiskleb Terry Pratchetti kombel, et oleks vist parem elust lahkuda, et vältida edaspidiseid haiguse hullenemisega seonduvaid kannatusi jne. Küsimus väärikast suremisest on omal kohal - mida tähendab väärikalt surra? Surra ilma suurte kannatusteta?
Sundida ei tohiks, nõus. Aga rääkida elu poolt tuleks. Ka lootusetust situatsioonist leidub mõnikord väljapääs (kui tegemist on noorema inimesega). Tean juhtumit, kus arst ütles ühe lapse kohta, et ta on lootusetus seisundis, teine arst aga suutis lapse päästa. Ei ole arstid eksimatud midagi nagu kollokviumil vahepeal tundus.

Sisestas Aime Keis (verifitseerimata),

Liis.
Ei ole võimalik veenda edasi elama inimest, kes on valudes ja keda ükski arst ega ravim enam aidata ei saa. Selline haige ei mõtiskle, ta piinleb.
Olen nõus, et arstid ei ole eksimatud, kaugel sellest.

Sisestas Pluk (verifitseerimata),

Peamine eetiline argument eutanaasia poolt on austus iniemse valiku suhtes (kui need just teistele kahju ei tee) on otseselt seotud kompetentsiga, sest autonoomia eeldab teovõimet. Inimesed on huvitatud tegema tähtsaid otsuseid oma elu kohta kooskõlas nende konseptsiooniga oma eluteest. Teostades oma autonoomiat või enesemääramisõigust, võtavad inimesed vastutuse oma elu eest ning kuna surm on osa elust, siis otsused, mis puudutavad nede surmaviisi või ajastust on paljude inimeste jaoks osa vastutusest oma elude eest. Paljud inimesed on mures oma elu lõppfaasi pärast, mitte ainult ei karda nad kannatusi, vaid soovivad ka säilitada oma väärikuse ja nii palju kontrolli oma elude üle kui võimalik.

Sisestas Merl (verifitseerimata),

Lisaksin olulise mõtte majandusdoktor Mari Saadilt:
Tegelikult peame tunnistama, et meie ühiskonnana ei tea, mis juhtub pärast surma ja seetõttu ei saa ka öelda, kas eutanaasia puhul on tegemist halastussurma või millegi muuga. Seepärast, kui tahaksime ausad olla, oleks meie kui ühiskonnaliikmete kohus teadvustada neid, kes surma üle otsustavad (haige, tema lähedased, arst), ka sellega kaasnevast teadmatusest.

Sisestas Triin (verifitseerimata),

Viimasele kommentaarile lisaks. Me ei ole ise endale elu andnud, kas meil on ise õigust seda võtta? Lihtsalt lisaküsimus juba seni kestnud väga huvitavasse arutellu.

Surra on kindlasti lihtsam kui sul on kindel usk paremale igavikule. Kui mõelda edasiminemisele, siis tegelikult on ju surmaga leppimine tihtipeale keerulisem lähedastele, kuna neil tuleb pärast edasi minna, oma valuga edasi elada. Lein - oluline valdkond, millega antud teemas samuti arvestada. Kas ka surija nt leinab iseennast enne oma surma? Kuidas pakkuda sobivat abi lähedastele eutanaasia eel- ja järelprotsessis?

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
1 + 19 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.