Foorumid:
Reaalne situatsioon koolis. Pikemat aega on arenenud ühel naisõpetajal paarisuhe keskkooli lõpuklassis õppiva noormehega. Kuid seda teavad vaid vanemate klasside õpilased, kes seda kiivalt varjavad teiste õpetajate eest. Samas - on veel teada, et see naisõpetaja viibib sageli gümnaasiumi õpilaste pidudel, k.a. klassireisid, kus tarbib koos õpilastega alkoholi, suhtleb õpilastega kui omasugustega ja selles seltskonnas ei varja oma suhet õpilasega.
Mida antud olukorraga teha? Kuidas lahendada?
Kes ja kas peaks minema kooli juhtkonnale või kolleegidele rääkima? Kas kõrvalisel õpilasel oleks sobilik antud olukord päevakorrale tõsta või peaks asjaosalised ise olukorra lahendama?
Kust maalt jookseb piir?
Arvan, et sellistel puhkudel jõuab teadmine juhtkonnani nii ehk naa kuna alati on keegi, kes räägib rohkem, kui peaks/tohiks. Selliseid juhtumeid on olnud üpris mitmetes koolides, tean, et ühes on asi lõppenud õpetaja kohese vallandamisega. Leian, et ei ole eetiline, kui õpetaja omab lähedast suhet õpilasega, olgu õpilane kuitahes vana. Senikaua, kuni õpilane on veel kooli nimekirjas, peaksid kehtima teatud reeglid (iseasi, kas just kirjutatuna), mis seaksid õpilase-õpetaja suhetele piirid. Otseselt ei eguleeri õpetaja-õpilase suhteid ju mingi kindel õigusakt, kuid õpetaja, kes omab intiimset suhet õpilasega, ei ole enam õpetaja rollis.
See, kui õpetaja käib kaasas reisidel, tarbib koos õpilastega alkoholi ja muud taolist, ei ole vastuvõetav. Täiskasvanuna peab õpetaja vastutama õpilaste eest - kas sellises olukorras saab üldse rääkida vastutusest?
Kindlasti tekivad suurel osal lastega töötavatest inimestest oma lemmikud, kelle muredele-õnnestumistele elatakse rohkem kaasa, kellega suheldakse sagedamini ning soojemalt, kuid kindlasti ei tohiks suhe õpilase ületada sõbralikkuse piire. Arvan, et kui asi kisub juba romantiliseks, on piir ületatud.
Arvan, et esimesena võiks rääkida asjaosalistega, küsida nende arvamusi ning uurida, mida nad ise kavatsevad teha. Kui olukord ei muutu, võiks rääkida kolleegidele ning juhtkonnale.
Situatsioon rahvusvaheliselt koolituselt: Kellel on õigus kellega magada.
Koolituse korraldaja ei tohi magada kellegagi.
Juhtivkoolitaja võib magada ainult koolituse korraldajaga
Nooremkoolitajad võivad magada Koolituse korraldajaga ja juhtivkoolitajaga.
Tehniline personal( ja raportöör) võib magada Koolituse korraldajaga, juhtivkoolitajaga ja nooremkoolitajaga.
Osalejad võivad magada kõigiga.
Nii et küsimus on selles, millise positsiooni suudad endale hankida
õpetaja õpilase suhe
Arvan samuti, et õpetaja eetika ei luba suhet õpilasega olgu kui vana ta on. Kui kool on läbi on teine asi. Teine ja veel ebaeetilisem on õpilastega koos tarbida alkoholi.
See mida nüüd kõrvalseisjad tegema peaks on jällegi raske probleem. Kas minna juhtkonda rääkima või äkki peaks selle õpetajaga või siis poisiga rääkima mis tagajärjed võivad tulla kui see jätkub.
Sugulussuhted
Sageli on õpetajad fakti ees, et peavad õpetama oma last, lapselast, sugulast jm. Mida teha, eriti juhul kui õpetaja ja õpilane kannavad ka sama perekonnanime ning fakt, et nad on suguluses, on üldlevinud teadmine? Kas õpetaja peaks keelduma selle klassi õpetamisest, milles õpib tema sugulane? Kui see ei ole võimalik, siis mida teha?
Kas saab olla kindel, et sugulasest õpilase hindamine, reageerimine tema korrarikkumistele jne on õiglased? Mida öelda teistele õpilastele?
Arvan ise, et kõige rohkem kannatab sellises olukorras õpetajaga suguluses olev laps. Ühelt poolt on ta teiste õpilase silmis teistsugune: kui ta saab väljateenitult hea hinde, võivad klassikaaslased seda võtta õpetaja soosinguna. Vanemates klassides võivad kaasõpilased õpilast ära kasutama hakata (nt ole hea uuri välja oma ema käest, mis homses kontrolltöös on jm) ning õpilane ei saa võtta õpetaja suhtes sellist hoiakut, nagu teised. Tunnis olles peab ta end rohkem kontrollima, võtma teise rolli, kui kodus olles. Teisalt on ta ka teiste õpetajate surve all: kui ta mõnes ainetunnis ei ole eriti tugev, võib mõni õpetaja teha ebasobilikke kommentaare (nt ise oled ju õpetaja laps, ja nii rumal) ning kõik pisemadki korrarikkumised võivad teiste õpetajate kaudu jõuda selle õpetajani, kellega laps suguluses on.
Kas üldse panna laps samasse kooli, kus õpetab tema ema?
Kuna antud õpilase ja õpetaja vahelise suhte näide pärineb üsna mitme aasta tagant, siis uurisin pisut, mis sellest saanud on. Ja põrkusin uue küsimusega - tänaseks on sellest suhtest saanud kooselu, sündinud perele lisa ja antud õpetajanna töötab endiselt samas koolis.
Ka keegi eelkõnejejatest mainis, et lugu jõuab nii või naa juhtkonnani ja jah - igati õige oleks selline õpetaja vallandada. See on ju asjade loogiline käik. Kuna lugu võttis sellised mõõtmed, on lihtsameelne arvata, et kolleegid sellest mitte midagi ei kuulnud ega teadnud.
Selle näite puhul tuleb tõdeda, et ilmselgelt on juhtkond siinkohal silma kinni pigistanud. Tekib taas küsimus - kui juhtkond ja kolleegid ei tõstata seda esile ja ei lahenda probleemi, annab see alust arvata, et analoogilised olukorrad võivad korduda. Justkui oleks see vastuvõetav ja normaalne juhus.
Küsimus on ühiskonnas ja meie väärtustes.
Kui õpetaja staatus tähendab kulbiga teadmiste pähe kallamist, must-valgelt, siis magatagu keda tahes.
Arvan, et see on vale isegi sel juhul, kui tegemist on inimlike tunnetega (mis on kaugel kindlatest käitumisreeglitest).
Minu jaoks tähendab õpetaja, kedagi tarka, õiglast ja suure südamega ranget inimest. Õpetaja ja õpilase intiimsuhe on seega välistatud. Õpetaja peab otsustama mitte huvituda oma õpilastest intiimses mõttes.
Lollus, kui on täisealised
Lollus, kui on täisealised siis ei ole kellegi asi. Tehku mida tahavad, ei ole kellegi asi kobiseda.
mis on alusprintsiip?
Ilma ise seisukohta võtmata, küsiksin lihtsalt - millisel printsiibil selline keeld põhineb? Kas sellel, et õpetaja ja õpilase vahel ei tohi olla isiklikku suhet? Üldprintsiibina see minu meelest ei kehti, sest see on ikkagi väga levinud, et õpetajate lapsed käivad samas koolis ja selles ei nähta midagi halba (ja ei näe ka mina, kes ma käisin samas koolis, kus mu ema oli õpetaja).
Ema-lapse ja õpetaja-õpilase suhte puhul on oluline, et neid rolle hoitaks suurel määral lahus. Kas armusuhte puhul on see võimatu? Kas see keeld kehtib näiteks ka ülikooli õppejõududele? Ka juhul, kui armusuhe on enne õppesuhte tekkimist?
Selleks, et saaks nende juhtumite üle otsustada, vajaksin, et keegi tooks selgelt esile keelu alusprintsiibi.
Isiklik suhe ei tohiks olla kooli territooriumil, st intiimne suhe ei tohi realiseeruda koolis. Nii nagu on keelatud suitsetamine ja alkoholi tarvitamine kooli territooriumil (see reegel võiks olla ka õpetajatele) Samas tehakse seda väljaspool kooli nii õpetajate kui õpilaste poolt kindlasti ja kõik teavad seda.
Kool on aga asutus, mis peab kandma ja jagama teadmist, õpetaja on nende teadmiste ja ka väärtuste kandja ja andja.
Lastel peab olema ju ideaalne eeskuju!
Kool on teadmiste jaoks ja õpilased näevad kõike väljaspool kooli (nii meeldivaid kui ebameeldivaid inimese käitumisviise).
Tänapäeval on vähe selliseid ideaalseid perekondi, kus kõik on tasakaalus ja kusagilt peavad lapsed nägema, mis on ideaalne (või selle lähedane) ja ka mis on õige ja vale.. mis on eetiline.
Koolil on kindel ülesanne.
Minu arust on ka õpetaja suhe õpilasge lubamatu - õpetaja poolt mitte eetiline. Arvan, et sellest võiks ükskõik kes kooli juhtkonnale ettekanda. Muidugi oleks hea, kui keegi sellest seltskonnast, siis oleksid konkreetsed faktid. Samuti võiksid kooli juhtkonda teavitada nii lapsevanemad kui ka kolleegid. Minu meelest on selline käitumine õpetaja poolt lubamatu, kuna õpilastega pruugitakse koos alkoholi ja suitsu.
Olukorras kus keegi ei näe, ei kuule ja ei reageeri peaks rääkima juba pigem juhtkonna pädevusest ja nende eetilisest käitumisest. Võime eladavabameelselt, kuid mõned asjad on siiski sobimatud nt õpetaja ja õpilase vaheline intiimsuhe, koos alkoholi tarbimine jms.
Nendele noortele muutus kõneall olev õpetaja tõenäoliselt semuks - kuivõrd tõsiseltvõetavad olid edaspidi tema tunnid ja kui lihtne/raske oli temaga manipuleerida. Sellised küsimused seavada kahtluse alla kogu õppeprotsessi.
Situatsioon on ebanormaalne. Õpetaja on kindlasti süüdi. Kahjuks, esemistel tööaastetel ei oska noor õpetaja käituda, nagu "täiskasvanu". Kindlasti kooli juhtkond peab sellest teadma saama ning vastava töö läbi viima. Ebameeldiv küll. Minu arust, aga see on ainuke väljapääs.
õpetaja ja õpilase suhe
Mina ei pea õpilase ja õpetaja vahelist intiimsuhet normaalseks. See on väga ebaeetiline just pedagoogi poolt. Õpetaja on koolis tööl ja talle makstakse selle töö eest palka. Seega peab ta tegema tööd, mitte looma intiimseid suhteid alaealiste õpilastega.
Intiimne suhe seab ju kahtluse alla kõik nt hindamise aususe ja erapooletuse. Olgem ausad, et keegi ei suuda olla erapooletu inimese suhtes, kellega tal on intiimne ja lähedane suhe.
Õpetaja ülesanne on koolis olla ka eeskujuks. Pedagoog, kes pidutseb koos õpilastega ja tarbib koos nendega alkoholi, ei ole heaks eeskujuks. Alkoholi tarbimine on ju mitteväärtustatud tegevus.
Õpilastele võib esialgu selline käitumine tunduda cool, kuid tegelikult seljataga suhtutakse sellisesse pedagoogi lugupidamatult ja temast räägitakse selja taga.
Juhtkond peaks sellise pedagoogiga kindlasti rääkima ja suunama teda sellisest käitumisest loobuma. Kui ta ei suuda sellisest käitumisest loobuda ja aru saada, miks see ei ole sobilik, tuleb anda võimalus ametist tagasi astuda.
Olen olnud suhtes õpilasega!
Tunnistan, et minu suhe õpilasega algas tema kooliajal, mil olin tema õpetaja kutseõppeasutuses. Tegemist ei olnud alaealisega, kuid ta oli ja on minust noorem. Ja mina olin siis algaja õpetaja. Suhe algas tema viimasel õppeaastal ja praeguseks on meil 7-aastane poeg, kellele ma ei häbene meie tutvumise lugu rääkida!
Siiski ei pidutsenud me koos teiste õpilastega, ei tarbinud alkoholi ega eksponeerinud oma suhet avalikult. Aga kuna tegu oli väikese kohaga, siis oli see muidugi "avalik saladus" ja kolleegide suhtumine erinev.
Tunnistan, et juhtkond oleks pidanud minuga vestlema. Ise koolijuhiks olles teeksin seda kindlasti, aga ei kaaluks õpetaja vallandamist (kui tal pole olulisi puudujääke pedagoogilises tegevuses).
Samuti ei käsitletud sellekohaseid teemasid õpetajakoolituses (mille muuseas läbisin just tänu endisest õpilasest elukaaslase toele).
Praeguseks olen töötanud koolis 12 aastat, olen vanemõpetaja ja kuulun juhtkonda. Minu elukaaslane on kohaliku omavalitsuse volikogu liige, juhib haridus- ja kultuurikomisjoni. Kas tõesti oli toona tegu ränga kõlbelise eksimusega, mistõttu pidanuksin oma ametist tagasi astuma? Kokkuvõttes leian, et mustvalgelt ei saa sellistele küsimustele läheneda!
Õpetaja ja õpilase vahelise intiimse suhte teema on minu arvates üks kõige keerulisemaid üldse õpetaja eetika valdkonnas. Olen õppinud ise koolis, kus aineõpetajal oli suhe endast 15 aastat noorema lõpuklassi poisiga. See oli ka nö avalik saladus. Minu klassivennal oli lõpuklassides samuti suhe meie muusikaõpetajaga, mis kestis veel paar aastat peale kooli lõpetamist. Meie kooli abielus direktoril oli suhe noore matemaatikaõpetajaga, kellega tal on nüüdseks ühine pere ja lapsed. Minu ülikooli inglise keele õppejõud tunnistas, et temal oli suhe endast palju noorema õpilasega, kellega tal on ka praeguseks loodud pere ja olemas ka lapsed. Seega näiteid elust enesest on päris palju.
Mida tihedamalt koos viibitakse seda suurem on tõenäosus, et ühel või teisel osapoolel tekivad romantilised tunded, siin pole ka õpetaja ja õpilane erandiks. Siinkohal aga jagan seda mõtet, et õpetaja ei tohiks suhet alustada oma õpilasega, sest see pole eetiline. Õpetaja ja õpilase suhe on rangelt piiritletud ja ei tohiks nendest piiridest kaugemale minna. Kui armastus tõesti nii suur tundub, siis suudaksid ju mõlemad osapooled ära oodata aja, mil õpilane pole õpetaja jaoks enam õpilase rollis. Eelnevalt toodi välja, et hindamine ei ole sellise suhte puhul enam adekvaatne ja ma olen sellega absoluutselt nõus.
Õpetaja vallandamine selle tõttu pole minu arvates siiski vajalik, kui tema pedagoogilistes oskustes ja ainealastes teadmistes puudujääke pole. Küll aga peaks õpetajal endal nii palju mõistust peas olema, et näha oma teguviiside kaugemaid tagamaid ja õpilastele antavat eeskuju. Just selle tõttu ongi õpetaja ametiga kaasnev eetika väga piiripealne - kõik, mida sa teed on otseseks eeskujuks sinu õpilastele, seega peaks oma käitumisse kriitiliselt suhtuma.
Ka minu elukaaslane on minu endine kolleeg ja kuigi armumine sai alguse juba siis kui veel koos töötasime, ei pidanud ma õigeks sellele enne järele anda kui me enam koos ei töötanud. Iga asja jaoks on õige koht ja aeg!
pedagoogil suhe õpilasega
Mina ei pea õigeks ega eetiliseks sellist käitumist õpetaja poolt, et ta laseb asjadel minna nii kaugele, et tekib intiimne suhe, eriti kooli ajal. Olen seda ise näinud nii gümnaasiumi astmes kui ka nüüd , ülikooli ajal. See muudab absoluutselt minu suhtumist sellisesse pedagoogi ning igasugune austus kaob.
Samamoodi praegu ülikoolis on mu kursusekaaslasel suhe ühe õppejõuga, kes andis meile esimesel kursusel loenguid. Nüüd on kursusekaaslase "vabandus" see, et "aga ta enam ei anna ju meile loenguid". Samas on see siiski minu arvates väga ebaeetiline. Pedagoog on see, kes ei tohiks asjadel lasta üldse nii kaugele minna.
Suhe
Teema on äärmiselt huvitav ja olen nõus mõttega, et kõik siin elus pole "must ja valge". Kindlasti leidub inimesi, kes taolise suhte on just eetilisest aspektist lähtuvalt katkestanud ja võib-olla kahetsevad seda siiani. Kirjeldatud loo puhul toimub justkui suhte demonstreerimine ja loomulikult pole see eetiliselt õige. Kui aga tunded on tekkinud ja osapooled teevad vastastikused kokkulepped ehk siis hoiavad "madalat profiili", kuni on kestmas õpetaja-õpilse suhe ning kooli keskkonnas seda kuidagi ei väljenda, siis kellel on õigus öelda, et see on vale?! Leian, et sekkuda tuleb siis, kui antud olukord mõjutab nii õpetajat kui ka õpilast viisil, mis ühel poolel ei lase olla enam klassi ees professionaalne õpetaja ja teisel poolel õpilane klassipingis.
Suhe õpilasega
Mida antud olukorraga teha?
Kõrvalt vaatajana on raske antud situatsioonile hinnangut anda. Raske on hinnata, kui palju on seal mängus tunded, kui kõps on õpilne kellega see suhe on ja kas tunded on siirad ja vastastikkused.
Kirjelduse põjal peaks ütlema, et õpeteja käitub valesti, kui ta võtab kõikidest õpilaste üritustest osa ja tarbib nendega alkohooli. Sellega rikub õpetaja mitmeid talle kehtivaid eetika ja moraali norme.
Arvatavasti on tegu väga noore õpetajaga kes ei ole omal erialal veel piisavalt professionaalne.
Isegi kui suhte aluseks on reaalsed tunded siis ei ole see käitumine normaalne. Samas koolis, kindlasti ei tohiks nad koos olla või siis vähemalt ei tohiks nad oma suhet selliselt eksponeerida.
Kuidas lahendada?
Kuna õpetaja ja õpilase vahel on teatud alluvussuhe siis antud korras on see rikutud. Õpetaja ei tohiks samale õpilasele kindlasti tunde anda ja kui võimalik siis peaks nende vaheline kokkupuude koolis olema minimaalne.
Kes ja kas peaks minema kooli juhtkonnale või kolleegidele rääkima?
Jah võib aga see vüib viia selleni, et kool kaotab õpetaja ja õpilase. Samas kui juhtkond olukorda kaine mõistusega hinnata oskab siis kutsuvad na õpetaja korrale ja püüavad tekkinud olukorra lahendada.
Teisat võib aga olukord olla selline, et antud õpetaja ei sobi oma ametile.
Kas kõrvalisel õpilasel oleks sobilik antud olukord päevakorrale tõsta või peaks asjaosalised ise olukorra lahendama?
Kindlasti, kui see segab teisi õpilasi ja selle suhtega seoses rikutakse kooli sisekorda.
Kust maalt jookseb piir?
Teatavasti on piirid kõikidel riikidel aga ka need ei suuda kinni hoida inimeste vahelisi tundeid. Seega on tegu probleemiga mida tuleks lahendada ettevaatlikult ja inimlikult.
Koolis ja kooli tegevuste
Koolis ja kooli tegevuste ajal peaks olema professionaalne kuid kooliv2lisel ajal tehku mida tahavad. See ei ole mitte kellgi asi kobiseda. Kui m6lemad on t2isealised, oma asi mida teevad. Inimesed elavad oma elu, kui see teid ei puuduta siis tegelege oma asjadega.
Kui ei suuda koolil ja eraelul vahet teha, siis muidugi sellest teatada.
Õpetaja ja õpilase vaheline suhe
Pole kellegi asi milline on kahe täiskasvanud inimese suhe. Õpetaja EI OLE õpilase ülemus. Kuidas on suhe seoses aineteadmiste või õpitulemustega, kuidas see sõltub, kas suhe on õpilaste vahel -- või õpetajaga? Mille poolest on õpetaja ametisse kõlbmatu kui tal on suhe ÜHE õpilaega? Mille poolest on üksikuna elava või muidu liiderliku õpetaja eeskuju parem kui armastuse mõju all oleva õpetaja suhe õpilasega?
Lisa kommentaar