Suurbritannia siseministeeriumi tellimusel koostatud raport hoiatab laste ja noorte "seksualiseerimise" eest.
Raporti autor, psühholoog dr Linda Papadopoulos uuris, kuidas seksualiseeritud kujutised ja sõnumid meedias ja turunduses võivad mõjutada laste ja noorte arengut ning kultuurinorme. Raportis tuuakse välja seosed seksualiseerimise ja vägivalla vahel ning esitatakse 36 soovitust, mille abil seksuaalsete sõnumite negatiivset mõju ohjes hoida.
Papadopoulos selgitab seksualiseerimise mõistet: "Seksualiseerimine on täiskasvanu seksuaalsuse külgepookimine lastele ja noortele enne, kui nad on vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt valmis sellega tegelema. /…/ Tuleb jälgida, et me ei rakendaks seksualiseerimise mõistet vahet tegemata kõikidel juhtudel, nii et laste igasugust seksuaalsuse väljendust peetaks valeks või problemaatiliseks". Eestis tegutseva soolise võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehelt võib leida mõiste "avaliku ruumi seksualiseerimine": protsess, mille käigus meedias ja tänavaruumis muutuvad üha sagedasemateks seksuaalsusele ja alastusele viitavad kujutised, kus käsitletakse enamasti noori naisi seksobjektidena.
Probleemid, mida seksualiseeritud sõnumid süvendavad, on laste enesetaju moonutused (poistele edastatakse domineeriva macho, tüdrukutele alluva ja seksuaalselt kättesaadava ideaali), toitumishäired, seksuaalne kiusamine laste omavahelistes suhetes, naiste pidamine seksuaalobjektideks. Sellele käsitusele võiks lisada, mida toob kaasa puudulik seksuaalkasvatus – ebaadekvaatsed seksuaalsuse väljendused, sugulisel teel levivad haigused, lapse emotsionaalne üksijäämine oma seksuaalsusega. Kui seksuaalkasvatus kodus ja koolis on lünklik, siis sageli saab lastele infoallikaks meedia ja pornotööstuse toodang, millest lapsed enamjaolt ei suuda tõest infot välja noppida. Kui kodune ja kooli seksuaalkasvatus jätavad seksuaalsuse emotsionaalse ja vaimse poole tähelepanuta, siis seda enam on karta ühekülgsust meedia ja reklaami sõnumitelt.
Papadopoulose raport soovitab muu hulgas keelata telekanalites seksuaalsust rõhutavate muusikavideote esitamine enne kella üheksat õhtul; müüa tehnikatooteid (mobiiltelefonid jms) nii, et vanemakontrolli funktsioon on juba sisse lülitatud; keelata seksuaalse sisuga tööpakkumiste (sületantsijad, eskortteenus jms) reklaam; tõkestada ligipääs buliimiat ja anoreksiat propageerivatele veebilehtedele; ilustatud fotosid avaldada üksnes vastava märkega; keelata noortele mõeldud toodete kujunduses ja reklaamis seksualiseeritud sõnumid; luua veebileht, kus lapsevanemad saaksid teada anda lastele suunatud seksualiseeritud toodetest.
Raporti järelduste ja soovituste kritiseerijad on leidnud, et raporti sõnum on feministlik, esitades tüdrukuid peamiste ohvritena, raport tõstab konservatiivset moraalset paanikat, hindab meedia ja tarbimiskultuuri mõju üle ning taotleb liigset seadustega reguleerimist. Ja mis on üldse seksualiseerimine? Tihtipeale on raske vahet teha, millal on kujutised ja sõnumid seksualiseeritud ja millal nad on loomulikult seksuaalsed; inimesed reageerivad seksuaalsetele sõnumitele erinevalt ja tõlgendavad neid erinevalt.
2009. aastal ¨oti parlamendi tellimusel läbiviidud uuring lastele suunatud seksualiseeritud toodetest näitas, et küsitletud noored ise ei pidanud ennast meedia ja reklaamide passiivseteks ohvriteks. Selle uuringu autorid nägid ohtu ka levinud mõtteviisis, et meedia ja tarbimiskultuur mõjutavad tüdrukuid riietuma või käituma ebasobival seksuaalsel viisil, ilma et nad ise suudaksid seda protsessi mõista või sellele vastu seista, ja seepärast satuvad need tüdrukud meeste vägivalla ohvriks. Niisugune mõtteviis õigustab kaudselt ohvri süüdistamist, kuna mõeldakse, et tüdruku välimus ja käitumine kutsuvad vägivalla esile. ¨oti uuringu autorid on tagasihoidlikumad ka soovituste esitamisel: eelkõige leiavad nad, et kõige enam on laste terve seksuaalsuse kujunemisel ning meedia ja tarbimiskultuuri kahjulike mõjude neutraliseerimisel abi tõhusast seksuaalkasvatusest koolis ning arutelugruppidest lapsevanematele.
- Kuna seksuaalsete sõnumite vastuvõtt on individuaalne, siis kas seksualiseerimisega tekkivad probleemid tuleks jätta üksikisikute endi lahendada?
- Kas seksualiseerimine on probleem, millega tuleks ka Eestis tegeleda?
- Milliseid raportis nimetatud meetmeid võiks kasutusele võtta? Miks?
- Papadopoulos rõhutab, et tema raporti eesmärk on teha kindlaks seksualiseerimise ja vägivalla seosed, jättes kõrvale väited, et kultuuri seksualiseerumine on märk kultuuri allakäigust. Ometi on seesugune vaade laialt levinud, nagu ka vastupidine arusaam, et seksuaalsuse vaba eksponeerimine näitab kultuuri küpsust ja demokraatlikkust. Kuidas võiks selles küsimuses seisukoha võtmine mõjutada otsuseid laste seksualiseerimise reguleerimisel?
- Missuguseid väärtusi seksualiseerimise piiramine kaitseks?
Autor: Laura Lilles
Reklaamiseadus
Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus
Eetikaveebis
Seksuaaleetika
Reklaam ja erinevad sihtgrupid
Meediapublik
Raportid
Home Office. Review into sexualisation of young people published. 26.02.2010
The Scottish Parliament. External research on sexualised goods aimed at children. 2009
Välismeedias
Alan Travis. TV curbs urged on raunchy music videos. – guardian.co.uk, 26.02.2010
Richard Ford. Sexually provocative music videos should be banned until after 9pm. – The Times, 26.02.2010
Dominic Casciani.Children 'over-exposed to sexual imagery'. – BBC News, 26.02.2010
Margaret Ryan. 'Why can't I look like that?' ask teenagers. – BBC News, 26.02.2010
Sarah Cassidy. Clamp down on lads' mags to avoid 'pornification' of society, says study. – The Independent, 26.02.2010
Penny Nicholls. Lads mags should be singled out for attention. – The Independent, 26.02.2010
Dan Sabbagh. Lads mags should not be singled out for attention. – The Independent, 26.02.2010
Sexualisation of children: Parental guidance. Editorial. – The Guardian, 26.02.2010
Stop sexualising children, says David Cameron. – BBC, 18.02.2010
'Difficult' to ban sex imagery in products for children. – BBC, 29.01.2010
Eestis
Eksperdid: töödeldud fotod on kahjulikud naiste minapildile. – Õhtuleht, 09.11.2009
Madis Filippov. Ilusaks töödeldud fotod Eesti avalikkust ei ärrita. – Postimees, 13.10.2009
Ande Etti. Laste seksuaalsuse normaalse arengu võti on täiskasvanute kätes. – Eesti Päevaleht, 15.09.2009
Tiina Kaalep. Veel kord Bossanovast. – Eesti Ekspress, 01.12.2005
Liisa Past. Tüdrukute väljanäitus. – Eesti Päevaleht, 01.12.2005
Aga leedukad just võtsid vastu seaduse, mille eesmärgiks on kaitsta lapsi info eest, mis on kahjulik nende vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja moraalsele arengule: http://www.epl.ee/artikkel/492932
Probleem on selles, et Suurbritanniat on jah vaja seksualiseerida ja alastusse kiskuda. Eesti puhul on meie rahvakultuuri osaks hoopis teistsugused kombed. Alastus ei ole ei tegelikult probleem.
Tuleneb see sealt, et eestlaste ristiusustamist pole tegelikult lõpule viidudki. Eestlane on tegelikult lõpuni konverteerimata pagan. Ajaperiood, kus alastust ja inimkeha pidi häbenema, jäi Eestis väga lühikeseks (saja aasta kandis) ning Internet on nüüd kaasa toonud olukorra, kus meie muistsed arusaamad on oluliselt kohasemad kui linnastunud kristlaste omad.
Seega - Eestis pole vaja midagi muuta. On lihtsalt vaja veel natuke oodata.
Lisa kommentaar