Õppekasvatustöö üritustel | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Õppekasvatustöö üritustel

26. Veebruar 2010 - 19:33 -- Anonüümne

Üks häid võimalusi kasvatustöö tegemiseks/ analüüsiks on üritused. Lihtne on nentida, et tänapäeval ei oska lapsed/noored käituda avalikes kohtades (kinos, teatris) ega ka kooli aktustel. Mulle siiski tundub, et siin on meil, õpetajatel üsna palju võimalusi ära teha. Kui üritustele eelneb selge ja põhjendatud selgitustöö, mida ühes või teises kohas sobib teha, mida mitte ning millist käitumist õpetaja ootab oma õpilastelt, siis üldjuhul õpilased nii ka käituvad ja pärast jääb vaid üle neid selle eest tunnustada (mida ei tohiks ka tegemata jätta). Mulle tundub, et neid selgeid ja lihtsaid vestlusi sageli ei toimu. Mis siis toimub? Kurja näoga õpetajad kutsuvad üritustel pidevalt kedagi korrale; mõni õpilane eemaldatakse üritustelt; korra olen näinud, et hümni ajal kõnnib (!) õpetaja ringi ja jälgib, kes laulab, kes mitte; keset harrast jõululaulmist kargab õpetaja klaveri tagant püsti ja pahandab x reas istuvate õpilastega; kino ühiskülastusel hõigatakse üle saali, kes käituda ei oska, läheb kooli tundidesse tagasi jne
Tahan nende näidetega öelda, et nii, nagu oma perega väljas käies ei hakata oma lapsi avalikult "kasvatama", vaid tehakse seda vaikselt, kodus, mitte võõraste silma all, nii peaks toimuma ka õpilastega.

Sisestas Sass (verifitseerimata),

Hea mõte, mida olen näinud rakendatavat Saaremaad külastavate Soome koolide õpetajate poolt. Alaealised joovad, suitsetavad ja teevad igasugu tükke, õpetajad käivad õpilaste hulgas selliste nägudega ringi, nagu kõik oleks kõige paremas korras, või õigem oleks, nad nagu ei näekski oma õpilasi. Kunagi kaitsesin kohaliku poe müüjannat viina nõudvate Soome alaealiste terrori eest, kaasas olnud õpetajad ei teinud märkamagi, naeratasid ainult omaette. Loodetavasti nad siis kodus kasvatasid oma õpilasi vaikselt. Mina arvan, et sellistel äärmuslikel juhtudel tuleks siiski kohapeal karmilt sekkuda.

Sisestas Ott (verifitseerimata),

Häda on selles, et tänapäeva pluralistlikus ühiskonnas pole enam vaid üheselt mõistetavaid käitumisviise ühes või teises olukorras.
Moraalinormid muutuvad ju väga kiiresti. 20aastat tagasi ei arvanud keegi, et kinos võiks süüa ja Coca- Colat luristada. Nüüd on see enamuse arvates täiesti aktsepteeritav tegevus.
Tiina toodud näited väljendavad väärtusnorme ajast, kui õpetajate selline käitumine oli täiesti aktsepteeritud tegevus.
Ka Tiina pakutud versioon " Kui üritustele eelneb selge ja põhjendatud selgitustöö, mida ühes või teises kohas sobib teha, mida mitte ning millist käitumist õpetaja ootab oma õpilastelt" kuulub minu meelest eelmise põlvkonna vääruskasvatuse arusaamade hulka. Pakuks parem välja õpilastepoolse arutelu ja diskissiooni korraldamisi käitmise kohta ühes või teises situatsioonis.Parem oleks kui selline tegevus toimuks regulaarselt ja järjepidevalt mitte kampaaniana enne üritusi. Miks ka mitte pärast üritust, eriti kui on õpilaste või kellegi teise poolt kõrvalekaldumisi üldlevinnud käitumisnormidest. Muidugi on õpejana meeldiv kui su õpilased asvalikl üritusel sinu soovi järgi käituvad. Mina aga magaksin rahulikumalt kui saaksin loota et enamus mu õpilasi käitub väärikalt ka siis kui mind kohal pole.
Soome õpetajaid hindama ei hakka sest õigluse printsiipi järgides oleks selleks vaja teada kõiki asjolusid ja fakte.

Sisestas KatrinS (verifitseerimata),

Mina toetan Tiina mõtet, et õpetaja võiks teha kasvatustööd teemal, kuida käituda avalikes kohtades. Selgitustöö enne üritusele minemist pean küll oluliseks, kuigi see võib olla eelmine põlvkond. Teatud käitumisreeglitest tuleb ikka rääkida ja sellele siis võiks järgneda arutelu või diskussioon. Mõtlen siin näiteks kasvõi selliseid lihtsaid käitumisreegleid - millal meesterahvas peab mütsi peast võtma, käed taskus ei ole viisakas teretada või kuidas käitutakse riigi hümni kuulamisel. On ju oluline, et kui minnakse teatrisse või õueõppe päevale, siis sellele peaks eelnema õpilaste häälestus ja selgitus käigu eesmärgist ja käitumisreeglitest. Tõesti on tänapäeval ka teater ja teater erinevad. Näiteks kui minnakse teater "Vanemuine" etendusele, siis on riietus pidulikum aga Genialistide klubis on ülikond ikka võõrastav. Süüa aga ei ole viisaks kummagi teatrietenduse ajal.

Sisestas Mann (verifitseerimata),

Ma ei ole kindel, kas piisab selgitustööst. Minu jaoks kerkib pigem küsimus motivatsioonist. Õpetaja võib selgitada kuitahes hästi (sh luua tingimused aruteluks jne), kuid kui õpilased ikka tahavad õpetajale vastanduda (see on popp), siis see ei aita.

Teine asi, mis minu jaoks Tiina probleemipüstitusest silma hakkas, on see, et õpetajad peavad ise käituma oma jutlustatavate printsiipide kohaselt. S.t kui õpilastele räägitakse, et hümn on püha, siis see peab väljenduma ka õpetaja käitumises. Kui õpetaja käib aga ringi ja kontrollib, siis ei ole see usutav.

Sisestas kati (verifitseerimata),

Olen nõus Katrini kommentaariga, et tundugu kuidas tahes õpetajale, siiski peab ikka ja jälle neid igapäevaseid reegleid õpilastele meelde tuletama.
Manni jutule lisaks, et loomulikult on kõigi õpetussõnade juurde oluline õpetaja eeskuju ja käitumine.
Elust endast näide. 7. klassi klassjuhataja sai pidevalt kooli sööklast tagasisidet, et selle klassi poisid käituvad täiesti ebanormaalselt nii toidu kui teiste õpilastega, kes samal ajal söömas on.
Mis tegi klassijuhataja. Õpetaja võttis terve klassi "käekõrvale"ja viis nad restorani (õpilased muidugi pidid kodust ka luba küsima ja samuti ise maksma selle õhtu eest; kuna oli suurema grupiga tegu, siis saadi restorani poolt väga soodne pakkumine). Eelnevalt lepiti ka kokku, et kõik panevad võimalusel pidulikult riidesse. Õhtu algas söömise ajal kehtivate viisakusreeglite tutvustamisega, sellel järgnes kelneri poolt lauakatmise kohta selgitus ja siis ka kolmekäiguline lõuna.
Hilisem tagasiside õpetaja poolt oli äärmiselt positiivne. Tema sõnul käitusid ka kõige püsimatumad kõik väga kenasti ja viisakalt. Lisaks oli mõne lapse jaoks see esimene selline kogemus üldse. Õpilased olid seda üritust veel hiljem mitmel korral meenutanud, et hästi vahva oli. Ja lisaks sellele paranes ka olukord sööklas.

Sisestas Monika (verifitseerimata),

Usun, et õpetaja võiks teha sellist selgitustööd ennem kuhugile minekut (olgu see kino või teater). Kindlasti on õpilasi, kes pole käinud sellises kohas ning ka sellepärast ei oska käituda. Lapsi koolis on erineva taustaga kodudest. Kindlasti leidub ka selliseid õpilasi, kes ei käitu kunagi nii nagu neilt oodatakse (käitumisprobleemidega lapsed).
Siin juures on jah oluline õpetaja oma eeskuju lastele. Lapsed ei võta sellise õpetaja juttu tõsiselt, kes oma jutule vastupidiselt käitub.

Sisestas Lii (verifitseerimata),

Käitumis ja viisakusnormid on teem amillega peaks juba lasteaias tegelema. Ka esimesed ürituste kogemused jäävad lasteaiaaega.
Murdeeas esilekerkinu uued huvid ja nn popid käitumismustrid on muidugi teine teema, kuid nendest lihtsalt rääkimise ja meeldetuletamisega, karistuse ja pahandustega jagu ei saa. Pooldan samuti arutelusid ja isegi rollimänge - mida murdeealine ise vahetult kogeda saab. Hea õpetaja märgiks on loovus ja pealehakkamine, mitte kuri pilk ja tänitamisena tunduvad "ära tee" "ei tohi" jms repliigid.

Sisestas Eble (verifitseerimata),

Olen Liiga nõus, et viisaka käitumise õpetamisega tuleb tegelda alates lasteaia east. Samas tean, et lasteaias tegeldakse sellega väga palju ja ka sealsetel üritustel arutletakse enne üritust, mis sobib, mis mitte. Arvan, et arutelud ja rollimängud, arvestades laste ealisi iseärasusi, on hea võimalus oskuste õpetamisel ja meeldiva või mitte meeldiva käitumise märkamise õpetamisel. Kooiürituste korraldamisel peksid kõik õpilased siiski olema kohustatud täitma kindlaid reegleid, mida sel puhul tuleb arvestada. Liigne liberalism ei saa olla seetõttu hea kasvatusvahend, et ühiskonnas elades tuleb õppima arvestama kaaslastega. Ütlus- ära tee teisele seda, mida ei taha endale tehtavat - peaks olema lapsel sisse kasvatatud maast madalast. Samas peab õpetaja jälgima ka ennast kõrvalpilguga, kas ta ise käitub oma sõnade järgi. Lapsed matkivad ja saavad eeskuju eelkõige täiskasvanult.

Sisestas riina (verifitseerimata),

Õppekasvatustöö ei ole ainult õpetajate ülesanne. Oma panuse peavad ka kindlasti lapsevanemad andma. Öeldakse, et lapsed on kodu peegel. Samuti on teada kõnekäänd " käbi kännust kaugemale ei kuku". Kui ema-isa ei oska adekvaatselt avalikel üritustel käituda, siis kuidas seda oskavad nende lapsed. Eks siit tulebki käiku kooli ja õpetajate tasakaalustav diplomaatiline roll ühiskonna üldiselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja erinevate kodude kasvatuspõhimõtete vahel.

Sisestas Helen (verifitseerimata),

Koolivälise üritused reeglina õpilastele meeldivad. Eelnevalt tuleks õpetajal ikkagi meelde tuletada kuidas antud kohas hea tava järgi käituda. Ja mitte ainult koolitunnis ei õpita, igal pool kus on ka õpetaja toimub ju õppimine ja igasugune eluks vajalike kogemuste omandamine. Mina oma gümnaasiumi õpilastega külastasin Justiitsministeeriumi, Coca-cola ettevõtet, ühte prügilat jne.jne. Ja uskumatu, ma ei julenud lootagi, aga kõik õpilased olid üritustel kohal ja lõppkokkuvõttes olid kõik väga rahul. Pärast üritusi tegime antud teemadel arutelusid, piltreportaaze jne.
Igati põnevad asjad kõikidele.
Samuti on väga oluline, et õpetaja juhendaks õpilasi kõikidel koolivälistel üritustel, ergutaks õpilasi neil osalema. Ma viisin oma õpilased esseede konkursile, kuigi algul oldi vastu, osalesime siiski. Zürii märkis ära 14 tööd! Supertulemus.
Väga vahva oli ka õpilaste ettevõtlusalaste võistlustel osalemine. Algul olid õpilased selle vastu. Tõõd palju ja milleks. Võtsime osa 2 võistlusest ja saime 1 võistlusel 1. Ja 2.koha, teisel võistlusel 3. Ja 4. Koha ja 14 tööd toodi esile. Siis olid õpilased igati rahul õpetajaga. Ja ka õppijad ise õppisid palju ja said häid kogemusi. Seega koolivälises tegevuses on õpetajal kindlasti suur roll õpilaste suunamisel ja juhtimisel

Sisestas lilli (verifitseerimata),

Olen Heleniga nõus, et õpetaja initsiatiiv koolivälistes ettevõtmistes on väga oluline. Iga positiivne kogemus innustab õpilasi ka edaspidi samalaadsete asjadega tegelema ja kui algul on initsiatiiv õpetaja poolne võib juhtuda, et hiljem pooled vahetuvad. Oluline on ette ettevõtmist õpilased positiivselt meelestada ja hiljem võiks kindlasti õpilastele anda ka tagasisidet.

Sisestas Merl (verifitseerimata),

Täiskasvanud ühistranspordis, vähemalt Tallinnas, käituvad küll nagu tummad – möödumiseks väljumisel lihtsalt tehakse jõuga teed ja see on äärmiselt ebameeldiv. Ehk oleks lootust noorte kaudu viisakust õpetada? Poleks ju muud vaja kui lihtsalt küsida: " Palun, kas te väljute?" Varem oli see tavaline, nüüd väga ebatavaline. Õpetajad saaksid seda ehk pisitasa muuta. Usun, et noorte viisakas pöördumine mõjuks kõigile hästi ja tekiks pisut inimlikum tunne isegi siis, kui ruumi vähe.

Sisestas Heili (verifitseerimata),

Tere!

Ühinen antud olukorras Tiina arvamusega, et selles valdkonnas õpetajatel palju tööd teha. Teatud põlvkonnale võib selle vajadus tunduda tõesti kummaline, et kuidas meie omal ajal teadsime jne. Paraku on praegused lapsed kasvanud natuke teistes oludes ja tuleb tunnistada, et nad tõesti ei oska kohati käituda. Siin pole abi pärast tagantjärgi targutamistest ega lohutusest, et kuskil kellegi lapsed käituvad veel hullemini. Kasvatan ise poisse ja räägin küll neile tihti, kuidas on viisakas käituda. Mõtlen, et ükskord on nad ju kellegi mehed ja kellegi isad.
Miks see töö just õpetajatele jääb? Aga väga lihtsal põhjusel. Nimelt on väga palju lapsi, kes kasvavad rasketes oludes. Peresid, kus pole erinevatel põhjustel võimalik koos vaba aega veeta (teatris/kinos ,muuseumis või mujal käies). Kust siis need oskused tulevad. Ühtin siin Heleni väitega, et mitte ainult koolitunnis ei õpita ja kus on ka õpetaja toimub ju õppimine ning eluks vajalike kogemuste omandamine. Kuidas muidu on õpilastel võimalik enda omandatud teadmisi tulevikus edukalt rakendada, kui nad ei oska hea tava kohaselt käituda? Kes tahab endale sellist elukaaslast, sõpra, kolleegi?
Väga olulisek pean siin õpetaja enda eeskuju. Mu isa, kes töötas bussijuhina, rääkis ikka, et mis neist lastest tahta, kui igal hommikul tulevad mõned õpetajad bussi ja ei ütle kunagi tere. Ning nii ongi. Juhul kui me ise ei käitu hea tava kohaselt, ei tee seda ka lapsed ning meil on seda neilt ka raske nõuda. Jälgigem siis endid, olgem eeskujuks ja pöörake ikka heatahtlikult tähelepanu halvale käitumisele! Paljud asjad võivad juhtuda teadmatusest.

Sisestas Tuuli11 (verifitseerimata),

Tiina püstitatud teema õppekasvatustöö kohta sündmustel on väga oluline, seega esitan mõningad endapoolsed mõtted juba eelpool olevate kommentaaride toetuseks ja täiendamiseks. Nõustun, et sündmustele eelnevalt tuleb selgitustööd teha, kuid kindlasti mitte stiilis „Homme te peate käitumine nii!“, pigem peaks rõhuasetus sellelt „homme- homme sündmuselt“ kanduma laiemasse mõõtmesse. Mõistes häid tavasid meie igapäevastes tegemistes, ei pea me õpilasi enne konkreetseid sündmusi moraalipidamiseks üles rivistama. Siinkohal toon esile ühe meetodina foorumteatri, millest olen leidnud ka enda elu juhtivaid mõtteid. Teadmine, et me ei saa muuta kedagi enda ümber, vaid me saame muuta iseennast, on üks paljudest eluliselt toimivatest foorumteatri tõdedest.
Samuti olen ühe loomade treenimiseks kasutatava klikkerkoolituse põhimõtte pooldaja, mis ütleb, et tunnusta/kiida kordaminekuid, mitte ära keskendu vigadele. Nii ka noorte puhul, kiida neid, kes käitusid hästi, ära karista/ laida neid, kes seda ei teinud.
Lõpetuseks toon näite ühest 9.klassist, kes pole nende 9 aasta jooksul praktiliselt mitte kuskil klassiga käinud, sest klassijuhataja on alati teadnud, et õpilased teevad vaid häbi ja nad ei oska käituda. Vahel ei tasu arvata ennast liiga palju teadvat…

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
7 + 9 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.