Kas ülikoolides oleks vaja eetikakoodeksit?
Teaduste Akadeemia on vastu võtnud teadlaste eetikakoodeksi ja seal on ka napisõnaline paragrahv "teadlane õpetaja ja õpilasena", kuid teadlase roll ilmselt ei kata ära kõike, mis ülikoolis toimub. Kas ülikoolis õpetavad inimesed peaksid lähtuma oma õpetamistegevuses hoopis õpetajate eetikakoodeksist? Ja millised on administratiivset tööd tegevate inimeste ühised käitumisstandardid ja põhimõtted moraaliprobleemide lahendamiseks?
Ülikoolis on põimunud mitmesugused suhted: õppejõudude ja üliõpilaste vahel; õppejõududel omavahel; õppejõududel oma eriala inimestega väljaspool ülikooli; õppejõudude ja juhtkonna/administraatorite vahel; üliõpilaste ja juhtkonna/administraatorite vahel; ülikooli ja ühiskonna vahel.
Eetikakoodeks aitaks sellistes suhetes ja nende suhete omavahelises põimumises värskendada arusaamist põhilistest ideaalidest, mis on akadeemilises elus olulised. Koodeks võib aidata täpsustada õigusi ja kohustusi ning anda ühiskonnale teada, mida ülikool õpetamise ja teaduse juures oluliseks peab. Koodeks annab üliõpilastele tuge hindamaks õppejõudude ja administraatorite toimimist jne.
Ei maksa muidugi arvata, et koodeks on imerohi, mille najal saab kõik moraaliprobleemid ära lahendada. Ja kindlasti on raske nii laia sihtgrupi puhul üksikasjalikku koodeksit koostada, võib-olla peab see paratamatult jääma mõne üldise ideaali sõnastamiseks.
Praegu leidsin, et oma eetikakoodeks on Kunstiakadeemial.
Eetikakoodeks ülikoolis
Foorumid:
Toetan sellist ideed kahel käel! Väga vajalik oleks, eriti kui arvestada, et ebaeetilisele käitumisele ei saa hetkel sageli viidata ei õppekorralduseeskirja ega muu tööjuhise abil. Eetikakoodeksisse saaks kirja panna just selle osa, mida mujal juhendites hetkel pole, aga mis on samas vajalik, kuna elu on näidanud, et mitte kõik ülikooli töötajad ei oska oma kolleegidesse ega tudengitesse lugupidavalt suhtuda. Kui pole olnud väärikat lastetuba, siis aitaks ehk eetikakoodeks.
Eetikakoodeks aitaks kindlasti, kuna praegu ei ole erilisi võimalusi, millega viidata eetikanormide rikkumisele, mis otseselt ei kuulu ei õppekorralduslike küsimuste alla ega sobi oma olemuselt ka muudesse juhenditesse. Arstidel on omad eetikanormid, ajakirjanikel on omad normid, miks ei võiks neid olla ka haridusalal tegutsevate inimeste jaoks.
Teaduspositsioonidel
Teaduspositsioonidel olevatele inimestele on õppetöö läbiviimine nö kõrvaltegevus. Hetkel on kõikidel ülikoolide akadeemilistel töökohtadel nii teadus- kui ka õppetegevuse koormus. Ning nagu juba välja toodud, on teadlased vastu võtnud oma eetikakoodeksi. "Teadlane õpetaja ja õpilasena" ei ole ilmselt samasuguse fookusega nagu õlikooli õppejõu ametikoht endast kujutaks, sest teadlased on ka juhendajate ja kolleegidena õpetaja rollis. Üksikud ülikooli õppejõud on endale taotlenud täiskasvanute koolitaja kutsestandardi (vt. www.andras.ee), millega käib kaasas koolitaja eetika ning see on juba suhteliselt sarnane sellele, mida inimesed õppejõult ootaksid. Võttes arvesse elukestva õppe sihte, ei oleks uue (eraldi õppejõududele mõeldud) eetikakoodeksi ehk mõttekas- kasutada saaks täiskasvanute koolitaja eetikakoodeksit ja kutsestandardit.
Arvan, et eetikakoodeks
Arvan, et eetikakoodeks ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides on väga vajalik. Seetõttu valisime ka pedagoogilise eetika aines eetikakoodeksi koostamisel teemaks "kõrgkooli õppejõu eetikakoodeks". Kõrgkoolides on tõepoolest enamasti õppejõud seotud suuremal või vähemal määral teaduse tegemisega, aga ka paljude muude tegevustega. Meie kõrgkoolis näiteks on olemas kõrgkooli oma inimeste poolt koostatud eetikakoodeks, mis on küll väga üldsõnaline ja lühike, kuid siiski kehtib ja mängib olulist rolli. Kõrgkoolides on õppejõududel mitmesuguseid rolle, nagu ka teema algataja on välja toonud. Kui koostasime kõrgkooli õppejõu eetikakoodeksit, siis arvestasime selle teguriga ning see tegi koostamise keerulisemaks. Arvestama peab ju sellega, et õppejõud õpetavad täiskasvanud õppijaid, kellel on juba kujunenud välja mingisugune enesetunnetus, aga mitte veel täielikult. Samuti kolleegidega suhtlemisel peab kõrgkoolis järgima eetilisi printsiipe ja aksepteerima nende loome- ja teadustegevust. Lisaks veel õppejõud ja ühiskond, õppejõud ja kõrgkool jne. See kõik on minu arvates väga vajalik panna igal kõrgkoolil kirja oma eetikakoodeksisse. Arvan, et sellest kindlasti ei piisa, et osad õppejõud endale täiskasvanute koolitaja kutsestandardi taotlevad, sest koolitaja eetika lähtub täielikult koolitusele tulnud indiviididest, kes on kindlasti täiskasvanud, kes õpivad, sest tahavad ja kellel on tihti ka teistsugused eeldused ja ootused. Täiskasvanute koolitaja kutsestandardile kehtestatud nõuetest leiab küll palju sarnaseid punkte, mis võiksid ka õppejõududele ja teadlastele kehtida, kuid spetsiifilisemalt peaks kajastuma kõrgkoolis toimuv ikkagi eraldi koodeksis.
Lisa kommentaar