Rongavanemate edetabel | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Rongavanemate edetabel

7. Veebruar 2010 - 18:50 --
Foorumid: 

Justiitsministeeriumi eestvedamisel hakati Eestis avalikustama nende vanemate nimesid, kes ei maksa oma lastele alimente. Ajakirjanduses on ilmunud mitmeid artikleid küll isade, küll laste kaitseks. Enamik neist mõistavad sellise avalikustamise hukka. Näiteks kirjutatakse 3. veebruari Postimehes järgmist: "Lapse ühest õigusest lähtuva eesmärgi nimel - tagada lapse ülalpidamises mõlema vanema osalemine - on ohtu seatud teine oluline lapse õigus: kasvada turvalises keskkonnas ja kujundada oma isiklik suhtumine ning suhted mõlema vanemaga."

Laste huvide eest seisvad organisatsioonid väljendavad arvamust, et lapsevanema avalik häbistamine võib olla lapse psüühikale traumaatiline ning seega ei tohiks seda lubada. Millised võiksid olla moraalsed kaalutlused alimente mittemaksvate vanemate avalikustamise poolt ning vastu? Võime küsida, mida taotletakse nimede avalikustamisega? Kas karistust, häbistamist, info edastamist tuttavatele ja tööandjatele või raha maksmist emale? Kas avalikustamisel on piisav efekt ja kas me seda üldse soovime? Kui näiteks võimalik tööandja leiab inimese nime sellest nimekirjast ning otsustab teda selle pärast mitte palgata, on kannatajaks ju ka laps, sest vanema võimalus lapse ülalpidamiskulusid katta väheneb. Sama loogika kehtib ka siis, kui tööandja inimese lahti laseb, sest ei soovi vastutustundetut töötajat.

Lisaks võime küsida, kas nime avalikustamiseks on vajalik teise vanema nõusolek? Kujutame ette olukorda, kus ema, kartuses, et tema lapse isa nimi avalikustatakse, loobub üldse alimentide taotlemisest. Olgu selle põhjuseks siis isiklik häbi, soov last kaitsta või hirm endise partneri ees. Kui pereasjadesse sekkub riik, tuleb seda teha äärmiselt taktitundeliselt, diplomaatiliselt ning iga üksikjuhtu eraldi analüüsides. Kas meie riigis on selles valdkonnas piisavalt kompetentseid spetsialiste? Mis saab siis, kui nimekirja on sattunud nimekaim?

Autor: Aire Vaher

Allikad:
Siiri Erala. Tarbetu okas lapse hinges. Postimees, 04.02.2010
MTÜd: rongaisade häbiposti panek võib kahjustada nende laste huve. Postimees, 01.02.2010
Laste huvikaitsjad: ema või isa häbipostitamine tekitab lapselegi häbi. Postimees, 03.02.2010
Lastekaitse Liit: alimendivõlglase avalikustamine on lapse huvides. Postimees, 02.02.2010
Isade ühendus: enne rongaisade avalikustamist uurige ka põhjusi. Postimees, 01.02.2010
Häbiposti on löödud esimesed 13 rongavanemat. Postimees, 28.01.2010

Vaata eetikaveebist:
sotsiaaleetika

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Ma osaliselt jagan kartust, et lastele võib nimekiri tekitada piinlikkust ja muid lisamuresid.
Samas, kui lapse vanem on kuriteo toime pannud, siis on see info avalik. Kui vanem on mõnes muus asjas võlglane, on tema nimi avalik. Kui lapse vanem on avaliku elu tegelane, siis lahatakse teda pea iga päev ajakirjanduses ja mujal nii- ja naapidi. Lapsed kannatavad ka siis. Kas poleks laste huvides keelata ka kõik need tegevused? Ja nüüd see üks nimekiri ja avalikustamine, mis võib, erinevalt teistest loetletutest, lapsele endale ka mingit abi anda, peaks olema rohkem taunitud kui teised?
Ülalpidamise kohustuse täitmata jätmine on kriminaalkuritegu. Muud kohtuotsused kriminaalasjades ei ole salajased, seega pole põhjendatud elatisevõlglaste salastamine. Kuigi jah, selline erinimekiri on samm edasi.
Kõige kummalisem on, kui avalikustamise üle nurisevad võlgnikud ise. Sellest nimekirjast pääsemine on ju nende käes! Kui neil on mure, et nende lapsed kannatavad selle nimekirja pärast, miks siis mitte ise teha kõik selle kannatuse ärahoidmiseks? Mugavam on süsteemi süüdistada.
Kindlasti on parim, kui täiskasvanud suudavad omavahel asjad kokku leppida. Kuigi suur osa elatisetõrgetest tekib ilmselt vabaabielude ja muude reguleerimata suhete lõhenemise tagajärjel, on lahutus üks koht, kus riik saaks pereasjadesse taktitundelisemalt sekkuda, et hiljem ei tuleks karistavalt-häbistavalt sekkuda. Lahutuse juurde võiks käia kohustuslik nõustamise-lepitamise protsess, eriti kui peres on lapsed. Vahendaja kaasabil istutaks maha ja arutataks läbi, kuidas edaspidi kohustusi ja muud elu jagada.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Ja veel. Nende n-ö rongavanemate järelemõtlematuma osa sage argument (viidatud artiklite kommentarideski) , et teine vanem ei luba lastega kohtuda ja seepärast ei peaks ta raha ka küsima, on minu arvates lapsik. Loomulikult rikub kohtumisi takistav vanem samuti seadust ja on samavõrd taunimise ära teeninud. Aga kaubelda seda raha vastu? Või siduda oma lapse eest hoolitsemine sellega, kas teine vanem ka hoolitseb? Ma ei kujuta ette, et jätaksin ühegi kohustuse oma lapse vastu täitmata trotsist selle vastu, et lapse teine vanem on lapse õigused samuti hooletusse jätnud.

Sisestas T. (verifitseerimata),

Loodetavasti töötab selline hirmutamine piisavalt paljudel juhtudel ja vanem teeb otsuse häbist pääsemiseks. Avalikustamise mõttena näengi seda, et tehakse kõrvalehiilijatele hoiatus ja nõutakse oma kohustuste täitmist. Kui tõhusalt see viis aga töötab? Kui avalikustamise üle nurisevad võlgnikud ise, siis tõenäoliselt need võlgnikud ei kavatsegi alimente maksma hakata. Muidu ei kulutaks nad aega nurisemisele, vaid teeksid kõikvõimaliku, et nimekirjast pääseda.

Ikkagi tahaks loota, et on mingi delikaatsem variant, kui kõikide pattude avalikkuse ette kiskumine. Väga kaalukas argument on see, et nime avalikustamise pärast kannatab nii laps kui teine vanem. Tuleks hoiduda sellest, et ühte häbistades pannakse must plekk kogu perekonna külge. Selliseid asju tuleks ikka individuaalselt ajada. Avalikustamine tundub lihtne tee, aga kardan, et see pole lõppkokkuvõttes tõhus ja võib kasu asemel tuua rohkem kahju.

Sisestas Kärt (verifitseerimata),

Kõigepealt pean ma vastu vaidlema ühes teemapüstituses toodud argumendile: \"Kui näiteks võimalik tööandja leiab inimese nime sellest nimekirjast ning otsustab teda selle pärast mitte palgata..\"
Ei pruugi nii olla. Eestis ei ole tööandjate jaoks \"hea lapsevanem\" sama, mis \"usaldusväärne töötaja\" ja ilmselt oleks neid tööandjaid, kes sellisel puhul inimest palkama keelduksid, väga vähe. Pigem eelistavadki eestis paljud tööandjad eriti just meessoost töötajate puhul nende vähest hõivatust pereasjadega ja valmisolekut 24/7 tööpostil viibida. Pole ka mõtet eeldada, et vanem, kes oma lahus elavale lapsele elatist ei maksa, ON ilmingimata halb töötaja. Need omadused ei ole seotud.

Küll aga pean ma seda nimekirja mõttetuks just seetõttu, et sinna võivad vabalt sattuda ka need vanemad, kelle elatisevõlg ei ole tekkinud omal tahtel ega olene sellest tahtest kuigivõrd. Eriti just praegu, masu ajal, mil inimestel polegi tihti tööd ega leiba; ja sissetulekud langevad, aga elatise summa muutmine on pikk ja piinarikas protseduur. Ja need vanemad, kes meelega ning tahtlikult ei maksa, või kes on muutunud lootusetuteks ühiskonnaheidikuteks - neid selle nimekirja sisu lihtsalt ei huvita.
Nimekirja koostamine näitab lihtsalt riigi ja seadusandluse võimetust ja on odav žest reaalsete sammude asemel.
Kui aga see nimekiri juba peab seal rippuma, võiks sinna sattumine toimuda natukenegi kontrollitumalt kui vaid lapsevanema avalduse ja kohtutäituri paberite põhjal. Avalikustamisotsuse tegemisse peaks kaasama lastekaitseametnikke, kel õigus ja võimalus lapse reaalse olukorraga tutvuda ning teha otsus LAPSE heaolust, mitte kahe täiskasvanu omavahelisest vimmast lähtudes.

Sisestas Hanna (verifitseerimata),

Kas võiks teema arutamist alustada ka sellest vaatenurgast: kui mees ja naine otsustavad oma suhte lõpetada ja kumbgi oma teed minna, siis tehku seda inimlikult ehk viisakalt, ilma viha, vaenu ja tänitamiseta...? Usun sinisilmselt,et sellise suhte lõpetamise puhul käituvad lapsevanemad kordi teineteise suhtes respekteeritumalt ja seega ei peaks ka üks lapsevanem teisele KEELAMA kokkusaamist oma lapsega...ning elatisrahad laekuvad ilma \\\"tabelita\\\"last kasvatava vanema kontole. See on muidugi ideaalmudel. Edetabel ei aita, loota saab ainult väärikale käitumisele mõlema poole poolt, lapsed tuleb jätta mängust välja.

Sisestas KA (verifitseerimata),

Arvestades viimase uuringu tulemust, milles majanduslikult üsna raskes olukorras on just emad, kes oma lapsi üksi peavad üles kasvatama, on see otsus igati tervitatav. Ma pole eriti kunagi aru saanud nendest meestest,kes püüavad iga hinna eest vältida elamistoetuse maksmisest oma lapse heaks. Kui julgesid last teha, siis julge ka
vastutada!

Sisestas Relaxx (verifitseerimata),

Selline jutt, et mina küll ei jätaks maksmata, kui üks vanematest teisele last ei näita, on lapsik jutt. Kui sa ise sellises seisus oleksid, siis ilmselt käitud teisiti. Mehed ei ole halvemad vanemad kui naised, ning paljudes olukordades palju paremad vanemad lastele kui nende emad. Eesti ühiskond annab emadele selgesõnalise eelise, sest lahutuse korral jääb 99% juhtudel laps/lapsed ema juurde. Ema võib olla liiderlik, pidutseja, mitte hooliv jne, aga enne kui ema ei ole näiteks narkomaan, isade poole ei vaadata. Aga just isa juures, võib saada laps vajaliku tähelepanu, armastuse, ning hoole osaliseks. Tuleb lähtuda ka sellest, et miks lahku mindi, kes oli süüdi perekonna lagunemises. Kui naine on lõtvade kommetega ja lahkuminek on tingitud näiteks sellest, siis lapsed tuleks määrata isale, kui viimane sellist soovi avaldab. Üldlevinud juhtudel lihtsalt need emad, kes abielu ajal mehe elu põrguks teevad, jätkavad sama tegevust ka peale lahutust. Nad ei luba lapsi isaga kokku, rikuvad kohtu poolt kinnitatud suhtluskorda, aga siis kirevad tervele maailma, täiest kõrist, et näe kus rajakas, "rongaisa", ei maksa alimente. Mitte maksmine on seaduse rikkumine, aga ainuke võitlus viis ema vastu, kes sind oma isiklike lastega, kohtuda ei luba. Julm, või kuidas ??? Lapsed ei ole süüdi ja neid ei tohi nii karistada.

Sisestas Helerin M (verifitseerimata),

Kaks drastiliselt erinevat seaduspunkti, "tagada lapse ülalpidamine mõlema vanema osalusel" ning "lapsel on õigus kujundada suhted mõlema vanemaga" on keeruline ühe kaalu peale panna. Või kui seda teha, siis kipub alimentide vaekauss vägisi vajuma.
Ühiskonna moraali aitavad reguleerida sanktsioonid ning kui need aitavad kaasa rongavanema käitumise muutmisele, siis on need ka tervitatavad. Sarnast teguviisi on kasutatud ka pikaaegsete võlglaste tabamiseks: Kristiine keskuse lähedale pandi seina peale üles inkassofirma plakat, kus olid üles loetletud ettevõtte suurimad võlgnikud. Võlaprobleem lahenes kiirelt kuid tekitas ka probleemi - kas selline käitumine on eetiliselt õige? Praeguse teemaga haakuvalt, eks sealgi oli mõni nimetatutest lapsevanem ning küllap sedasorti teade tõi häbi kaela tervele perekonnale.
Arvestades justiitsministeeriumi leheküljel olevate nimede hulka ning listi suhtelist kõrvalisust - vaevalt, et tegu on populaarse ajaviite saidiga või et keskmine külastaja käib seal tuttavaid otsimas - ei näe ma põhjust, miks ei võiks sellist sanktsioonimeedet kasutada.

Sisestas Marju M. (verifitseerimata),

Antud teema on ja ilmselt jääbki väga kuumaks teemaks ja kergeid lahendusi siin ei ole. Olles olnud 3 aastat lastekaitsetöötaja ametis, olen näinud kõrvalt väga mitmeid erinevaid juhtumeid, kus vanemad lahutavad, ühelt poolelt nõutakse sisse elatis ja siis algab tõeline trall ümber lapse ja teise vanema. See ideaal, millest rääkis oma postituses Hanna, sellist ei ole olemas - või siis 1 tuhandest, kus vanemad suudavad lahutuses järel säilitada head suhted ja eneseväärikuse. Enamasti hakatakse kasutama last teise poole vastu relvana ja ka väga haritud ja muidu mõistlikud inimesed kaotavad viimsegi arukuse. Ma ei usu nimekirja võimu, kus kirjas võlgnikud. Need kes alimendid maksmata jätavad - neil enamasti ei ole häbi tunnet olemaski. Minu silme läbi on selle asja juures kõige kurvem see, et vanem, kes pole lapsele ealeski elatist maksnud - kui tema ühel hetkel hätta satub siis hakkab lapselt nõudma ülalpidamist ja seda kõikvõimalike kanalite kaudu, sest tal on selleks ju seaduse järgi õigus! Ja siis, vaesed lapsed, kes nüüd sotsosakonna silmis ära teenivad kõige karmima suhtumise - kuidas nad küll ei hooli oma vanematest, kuidas ei aita. Mõelge selle üle! Parim viis siiski olukorda leevendada oleks skeem, mille järgi riik sissenõutud elatise lapsele ära maksab ja siis vanemaga, kes oma kohust ei täida ise maid jagab.

Sisestas Annemari O. (verifitseerimata),

Rongavanemate nimekirja avaldamise teema seondub minu hinnangul
küsimusega vastutusest ja selle jagunemisest üksikisiku ja riigi
vahel.

Kellel lasub vastutus lapse kasvatamise, s.h tema ülalpidamise eest?
Lapse vanematel, vanavanematel, riigil?

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on vanematel õigus ja kohustus
kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Samuti näeb põhiseadus
ette perekonna kohustuse hoolitseda oma abivajavate liikmete eest. Kuigi
esmane kohustus hoolitseda abivajava perekonna liikme eest lasub teistel
perekonna liikmetel on põhiseaduse kohaselt Eesti kodanikul õigus
puuduse korral nõuda riigi abi.

Seoses elatise võlglaste suure arvuga on arutlusel olnud ka nn
elatisabi fondi loomine, mille lihtsustatud põhimõtte kohaselt tasuks
elatist esmalt riik ja nõuaks seejärel tasutud summad
elatisevõlglaselt sisse. Sisuliselt tasutakse elatis esmalt maksumaksja
raha eest ning nõutakse seejärel tagasi elatisevõlglaselt. Seega
oleks põhiseaduses toodud vastutuse järjekord ümber pööratud,
esmalt võtab vastutuse elatise tasumise eest riik ja alles seejärel
lapsevanem. Leian, et selline vastutuse ümberjagamine üksnes
õõnestaks veelgi elatise maksmisest kõrvale hoidunud lapsevanemate
vastutustunnet oma järglaste ülalpidamise eest. Esmane vastutus peab
lasuma lapsevanematel kelle isiklik otsustus on olnud järglased saada,
mistõttu peavad nad ka vastutama oma järglaste heaolu eest. Kui mõni
vanem hoidub vastutuse võtmisest kõrvale nt elatise maksmata
jätmisega saab kasutada riigi sunnijõudu vastutuse meeldetuletamiseks
ja vastutustunde suurendamiseks. Riigi sekkumise meetmete hulka kuuluvad
nii kohtulahendiga väljamõistetud elatise täitmine kohtutäituri
vahendusel, mis sunnib lapsevanemat osa oma varalistest vahenditest
lapse hüvanguks ära andma kui ka stigmatiseerivate võimaluste
kasutamine nt avaliku võlgnike nimekirja näol. Viimase kaudu on
võimalik suunata ühiskonna tauniv hoiak konkreetsetele isikutele, kes
hoiduvad oma kohustuste täitmisest ning kelle täitmata kohustused
saavad ühel hetkel kõigu teiste maksumaksjate kohustuseks. Kui elatist
nõudev lapsevanem seda soovib, peab tal olema võimalus nõuda
elatisevõlglase nime eemaldamist elatisevõlglaste avalikust
nimekirjast, tuginedes nt lapse huvidele. Samas näitab avaliku
elatisevõlglaste nimekirja loomine riigi taunivat suhtumist
vastustusest hoiduvate lapsevanemate suhtes.

Sisestas Käthlin (verifitseerimata),

Leian, et antud olukord on väga keerulise ülesehitusega, sest (lõhkiste) perekondade dünaamikad on erikoelised. Üldjuhul siiski leian, et sedasorti "häbiposti" panemine ei pruugi olla väga efektiivne lahendus vastutustundetute vanema korralekutsumises. Pigem kaldun arvama, et ehk võib antud meetod olukordi perekondades veelgi keerulisemaks muuta ning otseloomulikult on kõige haavatavamaks pooleks ikkagi laps ise - antud meetod peaks ju suures pildis teenima kõige enam just last ja tema vajadusi. Lõhkiläinud abieludest, lahkuläinud vanematega on lastel niigi raskendatud kasvada elutervete väärtustega - pedagoogina olen näinud, kui palju komplekssem ja probleemsem on lapse sisemaailm, kes pole kasvanud turvalise ja pühendunud (abielu)suhte keskel. Seega arvan, et ei motiveeri antud "häbipost" ühtegi "rongavanemat" vastutust võtma ja tuleks leida paremini läbimõeldud distsiplineerimismeetod.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
4 + 5 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.