Iseseisev mõtlemine | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Iseseisev mõtlemine

3. Veebruar 2010 - 12:57 -- Anonüümne

Tekkis huvi teha natuke statistikat ja uurida tudengitelt, milliseks hindavad nad iseseisva mõtlemise arendamise määra ja taset ülikoolis (pean silmas just bakalaureuseõpet). Et kui suur osa Teie võetavatest ainetest on sellised, kus lisaks valmis teadmiste omandamisele eeldatakse ka küsimist, mõtlemist, mõtete edasi arendamist (kas koos või üksi). Kas seda on vähe, palju või parasjagu? Milliseid aineid tooksite ses vallas eeskujuks?

Küsimusepüstitus on inspireeritud Tiiu Kuurme poolt siinsamas foorumis koolidele suunatud küsimusest. Ta küsis, mida on küll noortega koolis tehtud, et nad ei suuda küsimusi formuleeridagi, iseseisvast mõtlemisest rääkimata (Väärtuskasvatus ainetunnis > Küsimuste küsimise oskus). Minu sisetunne ütles, et ülikool ei pruugigi olulist muutust sisse tuua, aga loeksin hea meelega teiste arvamusi.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Oma (piiratud) kogemuse põhjal võin öelda järgmist:

Filosoofias on mõtlemist, küsimist, probleemide formuleerimist, asjadest aru saamist (vs. faktide ära õppimine) tavaliselt rohkem kui teistel erialadel.

Siinkohal tuleb meeles pidada paari täpsustust: esimese aasta ainetel on kõike seda igal pool vähem, mõned ained ja/või õppejõud on sellised, kes soodustavad või pärisivad sellist lähenemist. Seega minu väide ei ole mõeldud universaalsena.

Eriliselt silmapaistvana peaksin ära märkima kaks ameerika külalisprofessorit: Marc Hight ja Christopher Kukk, kes olid Tartus õppeaastal 2007/2008. Nemad suutsid väga osavalt kogu suure auditooriumi mõtlema ja küsima ja sõna võtma panna.

Teinekord tuli neil selleks muidu innukaid sõnavõtjaid vaigistada, teinekord minna seista tudengi nina alla ja pöörduda tema poole nimetsi.

Sisestas sotsiaalalalt (verifitseerimata),

sotsiaaltöö erialal (TÜ) oli küll võrdlemisi palju selliseid aineid, kus sai ja tuli sõna võtta. Võrreldes muude erialadega, kust aineid olen võtnud. Ilmselt on põhjus selle eriala praktilises olemuses. Grupitööd, seminarid, väikesed isemõtlemise/ osalemise ülesanded olid tavalised. Mäletan ka küsimuste formeerimise ülesandeid sellises aines nagu "inimese areng", mis muidu ei eelda tingimata kuulajaskonna aktiivset osalemist.
Alati pole ka vist õpppejõu tahtmatus või tudengite rumalus arutelu puudumise taga. Mina olen pigem vaikne ega kippu teiste juttu sekkuma ja seepärast hakkavad mind igasugu asjaolud auditooriumis segama. Näiteks istmete paigutus - kuidas ma võtan sõnajärje üle inimeselt, kes on mu selja taga?

Sisestas T. (verifitseerimata),

Inglise filoloogia bakalaureuseõppes oli seis valdavalt selline, et tuli õppida selgeks ette antud materjal ning arutelusid ja üliõpilaste mõtlema ajendamise kohta nagu ei olnudki. Va Reet Soola kursus ameerika kirjandusest, kus ta ootas üliõpilastelt just igaühe enda tõlgendust loetud tekstidele ning püstitas pidevalt küsimusi "What do you think of it? How does x seem to you?".

Kuna võtsin samal ajal ka aineid sotsiaalteaduskonnast (avalikud suhted) ning filosoofiast, siis need ained pakkusid võimalust mõtlemiseks, arutlemiseks, oma seisukoha välja kujundamiseks. Nt Mart Raudsaare retoorika kursus.
Nii et näiteid on, aga need on erandid.

Sisestas Kus on tasakaal? (verifitseerimata),

Ega filosoofia ained ei tähenda veel mõtlemisevabadust. Tartus õpetatakse ainult Lääne filosoofiat, mis tähendab, et õpetatakse ainult ühte poolt mündist. Ja paljud filosoofid suhtuvad idamaade filosoofiasse skeptiliselt, mis on suht mõistetamatu. Ise räägivad, et keegi ei tea, mis tõde on (muidugi on see üldistatud ja lihtsustatud väide, aga suht kehtiv mu meelest). Samas välistavad võimaluse, et ehk on tõde hoopis teisel pool meid. Vastik, vastik, vastik olukord.

Sisestas Maire (verifitseerimata),

TÜ sotsiaalteaduskonnas on küll päris palju aineid, kus oodatakse aktiivset kaasarääkimist. Aktiivset osalust on nii sotsiaaltöö kui ka sotsioloogia ainetes. Samas on ka selliseid õppejõude, kes peavad katkematut monoloogi ja kui tahad midagi küsida või täpsustada, siis selleks võimalust ei anta, õnneks jäävad sellised monoloogipidajad vähemusse. Nii, et sõltuvalt ainest üsna seinast seina.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Küsimus: kus on tasakaal?
Vastus: tasakaalu ei ole; aga ei peagi olema.

Täpselt nagu maailmas on liiga palju raamatuid/filme/muusikat, et kõike ära lugeda/näha/kuulata ja veel vähem kõigega hästi kursis olla, on filosoofiat liiga palju, et kõike teada, õppida, uurida. Mingi valik tuleb teha. Olen kindel, et sarnaseid asju juhtub nii mitte ainult TÜ teistes osakondades vaid ka teistes ülikoolides.

Teine asi on see, et ülikoolis mingi filosoofilise traditsiooni õpetamine eeldaks, et inimene on selle teemaga kursis. Minu teada pole lihtsalt keegi praegustest õppejõududest piisavalt kvalifitseeritud, et nimetatud teemal aineid anda. TÜ filosoofia osakonnas on olnud idamaade filosoofia kursusi, kuid neid on andnud külalislektorid.

Sisestas Riina (verifitseerimata),

Õpin sotsiaal-haridusteaduskonnas . Peaaegu kõikides meie õppeainete seminarides, mõnikord ka loengutes, on soovituslik oma arvamuse avaldamine, küsimuste esitamine, diskussioonides ja rühmatöödes osalemine. Kui eelmine aasta tulin sellele erialale õppima, siis taolises elavas stiilis loengud ja seminarid olid mulle harjumatud, koguni hirmutavad. Olin harjunud varem õpilasena olema vaikse kuulaja rollis, kes õpib materjali korralikult selgeks ning vastab selle õpetajale suuliselt või kirjalikult. Minu ajal keskkoolis oli oma arvamuse avaldamist suhteliselt vähe, peamiselt toimus see kirjandite kirjutamisel. Meie emakeele õpetajal oli kombeks esile tõsta väga häid mõtteid ja tema arust ka väga rumalaid mõtteid, mida ta pidas vajalikuks terve klassi ees naeruvääristada. Nii mõnigi kord sattusid ka minu mõtted "pilkamise lavalaudadele" See kõik tegi ettevaatlikuks ja vaikseks.
Kuid nüüd ülikoolis, juba teisel kursusel olles, tänu õppejõudude ja kaastudengite toetavale suhtumisele olen muutunud enesekindlamaks, julgen rohkem aruteludel kaasa rääkida, kursuse ees esinemine pole ka mingi probleem.
Leian, et taoline aktiivne õppimis-õpetamisstiil on väga vajalik, et tudengid õpiksid oma teadmisi ja oskusi rohkem sisemiselt omaks võtma ja oma eriala praktilise poolega seostama ( et õpitu ei piirneks ainult eksamiks õppimisega) ning töötleksid samuti erinevad teooriad kriitiliselt läbi oma vaatevinkli.
Meie ühiskond ei vaja mehaaniliselt teadmisi õppivaid käsutäitjaid vaid julgelt ja innovaatiliselt mõtlevaid maailmaparandajaid.

Sisestas Ülle (verifitseerimata),

Sotsiaal- ja haridusteaduskonnas on jah õppes väga suur osakaal arutlustel, diskussioonidel ja esitlustel, millede käigus soodustatakse tudengeid avaldama oma arvamust. Kahjuks loengutes on tihti nii, et kujunevad välja paar "aktivisti", kes iga asja kohta sõna võtavad ning teistele jääb automaatselt kuulaja roll.

Sisestas riina (verifitseerimata),

Olen nõus, et tihtipeale võtavad loengutest just sõna aktiivsemad ja paljud jäävavad kuulaja rolli.aga eks see sõltub suurest osast õppejõu töökorraldusest.
Pean ennast üliõpilasena ka tagasihoidlikuks kuulajaks. Kuid mõni õppejõud on nii osav,et saab isegi minult arvamuse kätte.

Sisestas õhk (verifitseerimata),

Minu kogemused näitavad, et õppejõu küsimustele, "mida teie sellest arvate" või "kas küsimusi, mõtteid on", rääkimata niisama arvamuse avaldamist on tudengite hulgas väga vähe. Samuti on küsimuste esitamisega, neid ongi mõnes mõttes raskem esitada.

Arvan, et problem polegi niivõrd küsimuste formuleerimises ja iseseisvas mõtlemises, kuid rohkem eneseväljendusoskuses.
Tunnen, et minugi haridustee teeb puudulikuks suulisee eneseväljendusoskuse puudumine. Sellele pööratakse koolis liiga vähe tähelepanu.
Ülikoolis on seminarid (seda ka mitte kõikides erialades piisavalt), need juba eeldavad, et tudeng suudab end kehtestada ja tunneb ka lihtsamat nn kõnekunsti. Ülikool ei tegele kaugeltki viimase arendamisega, samas mängib lõputöö kaitsmises see üsna olulist rolli.
Suulisest eneseväljendamise oskusest saavad alguse aga teema püstitaja küsimused.

Sisestas kati (verifitseerimata),

Olen nõus Riina ja Ülle väidetega, et haridus- ja sotsiaalteaduskonnas tuleb suhteliselt palju ka ise mõelda (oh imet, nii see vaid peakski olema ülikoolis!) ja mitte ainult õpitud raamatutarkusega esineda.
Eriti kui on tegemist kirjalike töödega, siis võib tekkida küll hiljem hinnet nähes küsimus, et kus see õige tõde siis on. Olles arutlenud ja arvamust avaldanud mingil teemal iseenda teadmiste ja kogemuste põhjal ning nähes mitte eriti head hinnet, tekib mitmeid küsimusi. Kas siis õppejõuga mitte väga sarnane arvamus on vale? Kas õige on vastus, mis põhineb vaid loengumaterjalidele? Kas uued seisukohad, mis põhinevad minu kogemusel ei olegi arvestatavad.
Ja siit võibki tekkida hoiak, et lihtsam on järgida etteantud mõttemalli ja mitte ise mõelda. Eriti kui tulemus/hinne sõltub sellest , kuivõrd sarnaselt oskad õppejõuga mõelda.
Muidugi on ka õppejõu jaoks selliste tööde hindamine palju keerulisem kui vaid mingi õige-vale testi parandamine. Samas on need loengud ja seminarid, kus on võimalik kõigil sõna võtta ja tekib diskussioone, palju põnevamad ja kindlasti ka arendavad enam. Õnneks on ülikoolis ka neid õppejõude, kes julgevad ja tahavad õppijas eelkõige näha mõtlevat isiksust ja mitte raamatutarkuste rida-realt pähe õppijat. Nende tunnid on alati iseseisvat mõtlemist soosivad.

Sisestas Sven (verifitseerimata),

Filosoofiale vastulause.
Kas filosoofia on koolides dogmaatiline? Tulen kooli ja valin kasti kuhu soovin kuuluda, nagu India kastisüsteemis? Kas tegu pole järjekordse silmakirjaliku plaaniga panna inimesi eelistama teatavaid olemas olevaid nn ohutuid mõttemalle?
-------------------
Argumenteerimis õpetuses on sõnastatud, et iga inimese argument on tähtsam kui Autorideet ja tema tõed.

Sisestas Sven (verifitseerimata),

Tuleb tunnistada, et nn erialal, millel ma õpin kohtab palju huvitavaid isikuid, kes tõdevad, et kool õpetab neid mõtlema või annab uusi "õigeid" küsimusi ja mõneti ka vastuseid.
Vähesed tulevad kooli kui soov uurida infokeskkonda, jääda loovaks ja soovivad hinded kõrvale jätta, süsteemis olles paratamatult oled "sunnitud" diplomaatiliselt jälgima nõutut.

Sisestas Merke (verifitseerimata),

Nagu eelnevalt mainitus, siis Sotisaal- ha haridusteaduskonnas just Haridusteaduste Instituudis soovivad/ soodustavad õppejõud üliõpilaste kaasarääkimist, arutamist, uusi ideid jne. Kuid viimane aasta jooksul olen kokku puutunud vähemalt kahe õppejõuga, kellel on koostatud oma raamat. Seega võetigi just nende raamatud aine aluseks - seda peeti kui pühaks graaliks ning teiste arvamusi ja soovitusi ei peetud õigeks. Sellepärast, et just nende raamatus kirjutatu on nende õpetatavatele asjadele õigeks lähenemispunktiks. Ma ei saa aru, kuidas saa üks endast lugupidav õppejõud arvate, et just tema arvamus on kõige õigem ning ei suuda arvestada ka teistsuguste lähenemistega. Tolerantsus eelkõige siiski. Kõige nende ainete vahel peame meie, üliõpilased, suutma laveerida ja kõikidele õppejõududele meele järgi olema.
Samuti nõustun eelnevalt kirjutanud Ülle ja Riinaga - loengutes võtavad ja jäävadki sõna võtma aktiivsemad üliõpilased ning kõik teised püüavad jääda võimalikult tagaplaanile. Kahju, sest kõigi ideed/ mõtted on väärtuslikud, isegi kui need pole alati kõige paremad - alati saab ideid edasi arendada/ parandada.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
8 + 7 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.