rahaga ümber käimine | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

rahaga ümber käimine

22. Jaanuar 2010 - 9:57 -- Anonüümne

Panen siia lingi artiklile "Kuidas õpetada last rahaga ümber käima", mis tõstatab mitmed laste väärtuskasvatusega seotud küsimused. Artikli leiate aadressilt http://www.elu24.ee/?id=214632, kuid markeerin ka siin lühidalt mõned sealsed teemad:

- asjade väärtus, austus omandi suhtes
- kvaliteedi väärtustamine kvantiteedi kõrval
- väärtused turunduses (reklaamimaailmas) ja nende teadvustamine
- järjekindlus oma unistuste poole püüdlemisel
- rõõm andmisest, säästmine vs andmine
- iseseisvus, oma võimalustega arvestamine, ise teenimine
- vastutustundlik raha kasutamine

Lisaksin nendele veel rikkuse (rikaste inimeste) küsimuse - kas see omadus ütleb midagi inimese kohta? kas see on püsiv omadus? kas keegi on halvem inimene sellega seoses, et ta on vaene? kas keegi, kes on rikas, on seetõttu parem inimene/sõber?

Mitmete loetletud teemade puhul tundub mulle, et kodu roll ja võimalused on siin palju suuremad. Selleks ajaks kui laps kooli jõuab, on tal vist mingid eelhoiakud raha suhtes juba suuresti kinnistunud. Samas pean tunnistama, et ei tea, kui palju raha teemaga lasteaias tegeletakse. Eks igal juhul oleks hea, kui kodu, lasteaed ja kool kõik üksteist toetaks.

Niisiis, millised on Teie nipid, mõtted, kogemused? Ja mida arvate artiklis pakutud nippidest, näiteks:
1. "Poeskäimine on lahe tegevus, nõnda arvab enamik lastest. Luba lapsel mõnikord osta see plastmassist sõrmus, mis siis, et sa seda täielikuks pahnaks pead. Kui sõrmus katki läheb, on lapsega hiljem hea arutada, miks selliseid kehvi asju üldse müüakse."
2. "Kassaraamatu pidamine tundub tüütu, kuid paljudele algklassilastele see meeldib. Las nad siis peavad oma väikest kassavihikut, kuhu tulud ja kulud kirja saab panna. Küllap tüdinevad nad õige pea, kuid midagi kasulikku on nad sellest kindlasti õppinud."
3. "Lase lapsel igatseda. Täiskasvanud unustavad, kui imeline on millegi järele piisavalt palju igatseda. Pigem on oht, et me murdume ning täidame kõik soovid ühekorraga. Võib-olla on see meie must südametunnistus, mis sunnib meid ostma tütrele juba kahekümnenda Barbie-nuku või pojale veel terve hunniku mängusõdureid."

Sisestas võrdõiguslane (verifitseerimata),

Selle artikli juures on eriti "tore" see, et see on paigutatud rubriiki "Ainult naistele". Et isadel nagu polegi laste väärtushinnangute kujundamise juurde asja? Isegi kui lähtuda iganenud arusaamast, mille kohaselt tegelevd lastega vaid emad, võiks ju arvesse võtta kasvõi seda, et ka ainult eeskuju kaudu mõjutavad isad lapsi vägagi olulisel määral.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Nelli kirjutas: "kas keegi on halvem inimene sellega seoses, et ta on vaene? kas keegi, kes on rikas, on seetõttu parem inimene/sõber?". Minu arvates on selles suhtes ka vastupidine eelarvamus väga levinud - rikkad on halvad ja vaesed head. Aga kuidas seda küsimust seostada lapse n-ö rahakasvatusega, ei teagi. Ma arvan, et see on niisugune küsimus, mille puhul on vanemate eeskuju määravama tähtsusega kui nende teadlik kasvatustöö. Mida suured ise nendest asjadest isekeskis räägivad, millist hoiakut selles asjas nende igapäevane elu väljendab.

Sisestas Liisa (verifitseerimata),

Nipid tunduvad väga loomulikud, olen sarnaseid asju kogu aeg kasutanud. Mina ei osta juba ammu oma lastele mänguasju. Kui neil millegi sellise järele himu on, võivad nad oma taskuraha koguda. Pluss muidugi kingitused sünnipäevadeks-jõuludeks. Ja pangaarve on samuti väga kasulik motiveerija rahaga mõistlikult ümber käimiseks. Mul on kooliealised lapsed - ma usun, et nende vastutustunnet raha suhtes suurendab oluliselt see, et nad teavad, et mina ennast nende rahaasjadesse ei sega. Et neil on oma rahaga vabadus teha, mis tahavad.
Ja veel, suur rõõm on lastel, kui neil on võimalus mulle sularaha laenata. Näiteks kui vaja bussipiletit osta ja minul ainult pangakaart. Jälle üks väike põhjus oma raha alles hoida - ehk saab sellega abiks olla.

Nagu ikka, häirib artiklis see meie-kõnepruuk ("me murdume", "meie must südametunistus" jne), tahaks kohe protesteerida - kes need meie on?

Sisestas Timo (verifitseerimata),

Mina jälle ei saa aru, kuidas motiveerib pangaarve rahaga mõistlikult ümber käima. Minu kogemus viitab pigem sellele, et kaardiga makstes ei saada sugugi aru, kui palju raha tegelikult kulutatakse, mistõttu tundub, et võibki ostma jääda. Kuidas see teil täpsemalt töötab?

Sisestas Liisa (verifitseerimata),

Pangaarve on minu lastele rahakogumise koht. Pangakaarti nad kaasas ei kannagi. Taskuraha saavad nad sularahas ja koguvad seda. Kui õnnestub vähe kulutada ja ümmargune number kokku saada (100 kr nt), siis panevad panka. see on motiveeriv küll, kui nad saavad jälgida, et mul on veel 15 krooni puudu ja vaja veel natuke pingutada. Ja siis muidugi fantaseerida, mida kogutud rahaga peale hakatakse

Sisestas Nelli (verifitseerimata),

Jah, rikkuse ja vaesusega seotud eelarvamused on kerged tekkima ja ilmselt mõlemat pidi. Seetõttu tahtsingi teemale tähelepanu pöörata. Mulle tundub, et see on tihedalt seotud omavaheliste juttudega sellest, et raha pole kõige tähtsam. Ja nendeks juttudeks aeg-ajalt ehk ikka ettekäände leiab - et lapski saaks ajendi järele mõelda. Olgu siis kasvõi nende muinasjuttude baasil, kus rikkad halvad ja vaesed head. Miks need rikkad nii tihti halvad on? Aga mõned rikkad on ikka head ka. Äkki mõned vaesed on isegi halvad? Millest see oleneb?

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Muinasjuttudes on rikkad sageli kurjad, aga paljude muinasjuttude õnnelik lõpp seisneb ikkagi peategelase rikkaks saamises. Tundub, et varandus (kuld, kalliskivid, pool kuningriiki), rikka seisus ja võim on lugudes siiski ihaldusväärne.
Kas muinasjutus on ikka rikkus ja kurjus seostatud või loome selle seose alles lugedes?

Sisestas Nelli (verifitseerimata),

Mulle tundub, et tihtipeale on siiski lugude algpunktis vaene-hea, rikas-halb ja lõpus saab endine vaene-hea rikkaks ja õnnelikuks (mitte ainult rikkusest õnnelikuks, vaid kaunist kaasast vms). Aga tõsi ta on, et peamiseks motivatsiooniks, mille nimel tegutsetakse, on materiaalsed väärtused. Aga eks muinasjutte on igasuguseid. Ja mu mõte - võimalik, et natuke naiivne - oli pigem see, et need võimaldavad üheskoos raha ja rikkuse teemal mõtiskleda. No kasvõi, et rikkad inimesed ei ole alati õnnelikud (kibestunud kuningas jne). Kumb on siis olulisem - rikkus või õnn?

Sisestas salme (verifitseerimata),

aga kuidas te täpsemalt taskurahaga opereerite? no üks asi on summa, eks see oleneb vist võimalustest. aga kuivõrd te pärast selle raha kulutamisesse sekkute, manitsete, seletate, suunate, kiidate, laidate jne? ja kuidas teete vahet, millised asjad ostate ise ja millised peaksid siis taskurahast tulema, paljud asjad on ju ühtlasi vajalikud ja ihaldusväärsed? enese jaoks ei ole seda otsust vast raske teha, aga kuidas selgitada seda väiksele pägalikule, nii et tal oleks kindel ja selge, kuidas asjad käivad?

Sisestas salme (verifitseerimata),

Ekspressis ilmus üks selline rahaga ümber käimise näide, mis on minu eelmiste küsimuste illustratsioonisk nagu rusikas silmaauku :)

"Robinil on juba paar aastat taskuraha 400 krooni kuus, mille ta saab kuu alguses oma isiklikule arvele. Aga vahel juhtub, et selle raha kulutab ta kahe esimese nädalaga. Siis lunib ta emalt 25 krooni kaupa lisa. Vahel helistab poiss: "Emme, ma olen poes, kas sa 25 krooni saaksid kanda?"
Ema-isa küll torisevad, et ta peaks oma ressursse paremini jagama, aga teevad pojale ikkagi ülekande.
Raha saab Robin siis, kui küsib ja kui on konkreetne väljaminek.
Taskurahale lisanduvad veel kinoraha, sõprade sünnipäevakingitused ja muud sellised kulutused."

Mulel tundub, et päris nii ei peaks see asi olema. Aga kuidas ikkagi leida tasakaal? Ühest küljest omavastutus ja samas ikkagi mõistlike lisakulutuste katmine.

Sisestas Liisa (verifitseerimata),

no mulle tundub ka selline süsteem ebajärjekindel, eriti see poest helistamine. Aga kui on ette kokku lepitud, et kinod-sünnipäevad tulevad taskurahale lisaks, siis see ei tohiks olla probleem.
Ise olen seni lastega kokku leppinud, et taskuraha eest kaetakse n-ö oma lõbud. Kui läheb sõbraga kinno, maksab ise, kui läheme perega kuhugi, teen välja. Kui vaja sünnipäevakinki või kooli jaoks mingeid vidinaid, annan lisaks. Seepärast on ka taskuraha summa väike. Nüüd on plaanis süsteemi muuta suurema vastutuse suunas - taskuraha suurendada ja lükata kingitused sõpradele lapse enda arvele. Põhjus ikka selles, et lapsed on suured ja suudavad ise kingituste hankimisega nüüd toime tulla.
Arvamust avaldan küll laste ostude kohta, aga see raha on ikkagi nende päriselt, mitte mängult, nii et rohkem ei sekku. No on küll kahju, kui poisil on bakuganituhin peal ja ostab oma vaevaga kogutud raha eest terve hunniku. Minu meelest mõttetud jubinad, aga see on tema elu. Ja tema tühi rahakott...

Sisestas Pille-Riin (verifitseerimata),

Juba maast madalast tuleb lapsele selgitada,kuidas rahaga ümber käia.Et ei ostetaks mõttetuid asju ja ei raisataks niisama.Kui laps on väike,siis ei pea talle kõike ostma,mida ta tahab.Koolilapsele tuleks siiski anda veidi taskuraha ja õpetada teda raha koguma hoiukarpi,et ta saaks endale osta midagi vajalikku.Ka kodutöödes abistamisel võib lapsele veidi raha anda,kuna saab siis aru,et raha ei saada kergelt.Laps saab aru,et kui midagi suurt tahetakse osta,tuleb raha enne koguda.

Sisestas Ave (verifitseerimata),

Et täiskasvanuks saada, on tarvis eeskuju, kellele toetuda. Nii ka rahaasjades. Praeguses turuühiskonnas on see oskus elus hakkama saamiseks hädavajalik. Me juhatame lapse raha maailma, mis on üks oluline osa reaalsusest. Seega taskuraha andmine on vajalik, sõltumata summa suurusest. Muidugi perede rahalised võimalused on erinevad. Taskuraha saamise teeb meeldivaks just vabadus ise otsustada. Sellega seoses saame õpetada last valikuid tegema: kas kulutada kohe või koguda. Igaüks kõrvale panna ei suudagi ja see kehtib ka täiskasvanute kohta. Arvan, et kogumist saaks lapsele õpetada, ise eeskujuks olles. Lapsevanem ei peaks järeleandmisi tegema(erandjuhtudel). Taskuraha andes peaks arvestama, mida sellega lapsele õpetatakse ja kuidas last iseseisvaks eluks ette valmistada.

Sisestas Hanna (verifitseerimata),

See on selge, et lastele tuleb mingi taskuraha anda, just nimelt vastutuse ja rahaga ümberkäimise harjutamiseks. Mis aga teha siis, kui laps enam "päkapikkudele" ei kirjuta (soovin Jõuluvanalt...) vaid tahab ka jõulukingiks ainult raha? Isiklikult leian, et jõulukink ei pea olema "sularaha ümbrikus" vaid pigem midagi emotsionaalsemat (kasvõi raamatupoe kinkekaart). Mida arvavad teised?

Sisestas Sven (verifitseerimata),

Raha kohta õpetus ja pangandus on väga poliitiline teema. Vaene inimene julgustab tegema näiteks stereotüüpilisi nn vaese inimese tegevusi - mitte investeerida targalt. Soovitades õppida inimestelt, kes pole kunagi börsil tegutsenud või ettevõtteid loonud. Loomulikult targemad pered õpetavad raamatupidamist ja näevad, et kaalutud riskid on lubatud ja akadeemiline elu ei tähenda maailma lõppu, kuid on tähtis kas või natukene.

Sisestas Martin (verifitseerimata),

Laps ei pruugi aru saada, et miks selliseid kehvi asju müüakse, sest tema jaoks võib tähtis olla ainult asja välimine sisu, mitte sisemine.
Algklassi õpilasel võib kassavihiku pidamine olla ainult siis vajalik kui tõesti seda raha on tal piisavalt, et arvet peaks pidama. Muidugi arvutamise oskusele on see väga hea. Laps õpib tundma, et kuhu ja milleks raha läheb ja arvestama omale antud rahaga ja kuhu see täpselt kulub.
Ka mina arvan, et igatsemine ja unistamine millegi asja juures lapsel on tähtis. Kui laps saaks selle, mida ta tahaks, siis vähelhaaval ta hakkakski sellega ära harjuma, et kõike saab.

Sisestas Ülle (verifitseerimata),

vanemad on need, kes loovad lapsele väärtusmaailma ja annavad eeskuju mitte ainult rahaga ümberkäimisel, vaid kogu maailma mõistmisel. lapsele tuleb selgitada, mis on õige ja mis vale.
Raha on vajalik vahend äraelamiseks, kuid raha ei tohiks saada lapse edukuse mõõdupuuks. Laps saab varakult teda, et vanemad käivad tööl raha teenimiseks, kuid sama oluline on talle ka selgitada, et tööd tehes oleme kellelegi kasulikud ja see on ka oluline. Mingil juhul ei ole raha töö ainus motivaator.
Suurema lapsega saab juba arutada ja vestelda majanduse teemadel, kuidas see toimub ja milline on iga inimese roll ühiskonnas ja mille poolest on olulised tema tehtavad valikud.
Millal tuleks lapsele taskuraha anda? Usun, et see in perekonniti erinev. Kindlasti määrab suurt rolli lapse küpsus ja ka vanemate väärtushinnang. Siiski arvan, et regulaarne taskuraha aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja ka säästmist ning õpetab iseseisvust. Noorema lapse taskuraha on mõtekas jagada lühema perioodi peale, siis on lapsel kergem raha kasutamist planeerima õppida. Taskuraha suurus peaks sõltuma ikka eelkõige pere võimalustest ja seejärel lapse vajadustest.
Kui raha napib, on vanemal võimalik aidata lapsel ideid leida, kuidas vähese rahaga koos aega veeta. Näiteks kinopileti või piljardinängu asemel võiks hoopis kodus filmiõhtu või lauamängu õhtu korraldada. Või alati ei pea kallites pubides hängima sõpradega, võib sõbrad lihtsalt hubasele õhtusöögile koju kutsuda, mis võib lõpptulemusena palju mõnusamaks kujuneda.
Tihti vaieldakse selle üle, kas siduda taskuraha kodutööde tegemisega ja õppimisega. Kahjuks tunnen ka enda tutvusringkonnas selliseid peresid. Mina aga olen seda meelt, et kui õppeedukus langeb, tuleb otsida tegelikke põhjusi ja üritada neid koos lahendada, mitte aga last proovida täiendava rahasüstiga ära osta.
Toetage oma lapsi suviste töökohtade leidmisel. Töötamine annab hindamatu kogemuse raha väärtuste tundmaõppimisel. Tunnustage last mõistliku rahakasutuse eest ja kiitke teda seatud eesmärkide saavutamisel.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Leian, et taskuraha niisama andmine rikub last. Ta ei mõista, kust see raha tuli ja millise vaeva eest. Lapsel peaks laskma kasvõi midagi väikest teha: tuba koristada, prügi välja viia, nõusid pesta, lihtsamaid aiatöid teha vms. Mitte midagi rasket ja kontimurdvat. Nii mõistab laps rohkem raha tegelikku väärtust ning seda, et niisama midagi ei saa.
Mina õppisin rahaga ümber käima väikse lapsena ületee asuvas poes käima. Samas õppisin ma ka üle tee minema. Vanaema, kes mind kasvatas, vaatas tee ääres pealt, et ma end ohtu ei seaks. Tavaliselt käisin niimoodi piima, leiba, saia ostmas.
Taskuraha pole ma regulaarselt kunagi saanud. Kui on olnud vaja raha, olen küsinud, hea põhjenduse korral sain ka alati vajaliku summa. Eks kõik olenes ka sellest, kui hea laps olin. Hiljem (alates 5. klassist) sain kevadel ja sügisel raha selle eest, et kodus aknaid pesin. Tegime seda klassiõega kahekesi, mõlemad saime tasu.
Mind on õpetatud kogu aeg raha koguma suuremate ostude jaoks. Pregugi poleks ma ülikoolis, kui raha kogutud ei oleks.
Pean ennast inimeseks, kes oskab hästi rahaga ümber käia ja seda just tänu oma kasvatusele. Ka tänapäeval peaks vanemad oma võsukesi niimoodi kasvatama.

Sisestas PS (verifitseerimata),

Igivana küsimus. Erinevad inimesed ja erinevad arusaamised rahast ja rikkusest. Raha on samasisuline vaidlus kui usk. Selge on see, et selle usu ja / või mitte usku olemise annavad vanemad ja / või sotsiaalne grupp lapse ellu kaasa. Laiemalt on ee vast väärtuskasvatuse küsimus. Kogu maailmapildi terviklik pilt tuleks lastele kasuks ja see hõlmaks ka "raha" olemasolu. Jättes kõrvale võibolla hetke situaatsiooni. Kuid olgem ausad on neid inimesi suhteliselt vähe kes mõistaks finantsmaailma konkse.

Sisestas I.M. (verifitseerimata),

Artiklist jäi silma järgmine lõik: "Kõige hullem, mida vanemad teha saavad, on anda lapsele lisaraha niipea, kui nende tavapärane taskuraha otsa on lõppenud. Lapsed, kes on harjunud pideva toetamisega, ei saa sellest harjumusest lahti ka täiskasvanuna."
Ka minu lapsepõlves kehtis nädalaraha reegel ja julgen väita, et see toimis. Teadsin juba lapsena, et rahamäed pole lõppematud ning ühel hetkel saab kuluraha otsa kui seda asjalikult ei kasuta ega mõtle oma oste läbi. Leian, et lapsele sularaha andmine või pangakonto loomine kindla summaga teatud perioodi kohta, on hea võimalus arendamaks temas majanduslikku mõtlemist.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
14 + 6 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.