Siiamaani laitmatu mainega alkoholituru liider Liviko on sattunud kahtluse alla kartellileppe sõlmimises konkureeriva ettevõttega Offex Grupp. Prokuratuuri süüdistuse kohaselt sõlmisid Liviko juht Janek Kalvi ja Offex Grupi omanik Igor Zavizion kokkuleppe 2009. aasta veebruaris, millega määrati pooleliitrise viinapudeli hinna alampiiriks 59.90.
Riigiprokurör Piret Paukštys ütleb, et kindlad tõendid kartellikokkulepe sõlmimisele on olemas. Janek Kalvi jaoks on süüdistuse esitamine aga arusaamatu, kuna Liviko jaoks on välistatud ebaseaduslikesse kokkulepetesse sattumine. Edu garantiiks saab olla Kalvi sõnul ainult aus konkurents, millest Liviko oma tegevuses lähtub.
Kokkuleppele kaasaaitamises kahtlustatav Remedia tegevjuht Aleksander Skoblov ütleb, et tema meelest ei ole Eestis ühelgi tootjal võimalik kaubaketile hinda peale suruda, kuna toote lõpphinna määrajaks on kaubandusketid. Liviko konkurendid ei näe põhjust, miks peaks heal järjel olev turuliider sõlmima kartelli. Toiduliidu juht ja endine Remedia omanik Sirje Potisepp ütles Postimehele, et sarnaste kokkulepete sõlmimise püüdlused võisid aset leida 90-ndate keskpaigas. "Pärast seda on turul ainult tõsine konkurents ja keegi ei lepi kellegagi milleski kokku, sest igaüks on enda eest väljas," ütles Potisepp.
Kui kahtlus leiab kinnitust, siis on rikutud vaba turu põhimõtteid, mille järgi hind kujuneb vastavalt pakkumisele ja nõudlusele. Kommentaarides, mis on kirjutatud kartellikokkulepet kajastavatele artiklitele, küsivad paljud inimesed justkui ühest suust, et miks ei pööra riik tähelepanu bensiinifirmade kokkumängudele. Tekib mulje, et mingil põhjusel on välja valitud just Liviko ning teised sarnased juhtumid on jäetud tähelepanuta.
Kaks osapoolt: ettevõtted ning riik. Süüdistuseks: salajased kokkulepped. Seda juhtub nii Eestis kui mujal. Miks?
Teema tõstatab mitmeid probleeme. Põhjuseks sarnaste juhtumite esinemisele võib olla turumajanduse sisemine konfliktsus. Turumajanduse keskmeks peetakse teatavasti vaba turgu, kus igal ettevõtjal on võimalus oma toodangut pakkuda. Kas saab aga rääkida vabast turust, kui keskpanga poliitika hulka kuulub hindade stabiilsuse reguleerimine?
Sirje Potisepa öeldud "keegi ei lepi kellegagi milleski kokku, sest igaüks on enda eest väljas" toob esile probleemi, mis võib olla sarnaste juhtumite algpõhjuseks. Kas omavaheline konkurents on ikka parim võimalik viis majanduses? Konkurents viitab omavahelisele võitlusele, sest ühe ettevõtte sooviks on olla parem teisest. Seesugune ideoloogia võibki tekitada juhis soovi võtta kasutusele ebaseaduslikke meetmeid, et kindlustada juhtiv positsioon turul. Kui uskuda machiavellilikult inimese loomupärasesse võimuihasse, siis siit tulenevalt võiks küll kehtiv olla rahvasuus levinud "pole võimalik rikkaks saada ausal teel" uskumus. See näide pole viide Livikole, vaid võimalik põhjus juhtumitele, kus ettevõtte vaikimatuks printsiibiks on võita konkurenti. Probleem on üksikutest ettevõtetest laiem, see on kogu majanduskultuuri küsimus. Kas esiplaanil on ausus tarbijate suhtes või kasum? Konkurentsi ehk võitluse diskursus, kus üheks peamiseks sihiks tundub olevat just kasum, pigem soosib kui takistab petuskeemide välja töötamist.
Mis saaks olla tänase liberaalse turumajanduse alternatiiviks?
Eelkõige suhtumine, et ettevõtted pole üksteisele konkurendid, vaid lugupeetavad partnerid, kellega tehakse võimalusel koostööd. Tundub mõistlik, et säilib konkurents võistluse, mitte aga võitluse mõttes. Äritegevuse eesmärgiks ei peaks olema mitte kellegi arvelt rikkuse ümberjagamine, vaid just nimelt rikkuse juurdeloomine. Siit jõuame koostööl põhineva majanduse põhimõtteni, kus eesmärgiks pole kasumid, vaid aususel põhinev lisandväärtust loov äriprotsess, kus inimesse ei suhtuta kui tööjõudu, vaid kus äritegevust teostatakse inimese hüvanguks. Teistmoodi majandusmudeliga paistab silma nt Šveits, vt http://www.swissinfo.ch/eng/business/Cash_substitute_greases_business_wheels.html?cid=7613810. Seda majanduskorda on nimetatud ühistegevuseks.
Omaette Livikoga seonduv küsimus on alkoholi liigne propageerimine turundusvõtete abil, mis suurendavad tarbijas tänu atraktiivsetele kampaaniatele nõudlust alkoholi järele. Nt kampaaniad "Meeldivad elamused Vana Tallinna seltsis", "Gin kingib võimsa sülearvuti", "Tullamore Dew lennutab Iirimaale" jm. Vt http://www.liviko.ee/?id=2768. Liviko kodulehel asuv "Teie Terviseks!" justkui signaliseerib alkoholi kui tervise ammutamise allikat. Seda võiks käsitleda kui eksimist reklaamiseaduses oleva punkti (3 ptk, §11), mille kohaselt "keelatud on alkohoolse joogi reklaam, mis propageerib alkohoolse joogi kasutamise alustamist või mis sisaldab otsest üleskutset selliste toodete ostmiseks või tarbimiseks". Võiks öelda, et alkoholi reklaamimise ainus eesmärk on toote müügi suurendamine. Kellel vaja, see leiab ka ilma suure reklaamita otsitu üles. Alkoholi reklaam, mida ei saa võrdsustada teiste toodete (toiduained, tarbekaubad jm) reklaamiga, peaks olema rangemalt reguleeritud.
Ausal teel on kahtlemata võimalik edu saavutada ja loodetavasti onLiviko juhtoma sõnadele vastavalt edu aluseks olevat aususe põhimõtet eeskujulikult järginud ning antud juhul on tegemist lihtsalt kellegi musta pori näkku pildumise mänguga.
Autor: Triin Pisuke
Allikad:
Eesti Päevaleht, 14.01.2010 Kartellikahtlus viinatootjate kohal
Postimees, 14.01.2010 Juhtkiri: kuni pole tõestatud, seni pole kartell
E24 Majandus, Postimees, 13.01.2010 Skoblov: ükski tootja ei saa kaubaketile hinda
E24 Majandus, Postimees, 13.01.2010 Potisepp: Liviko ei pea kellegagi kokku leppima
E24 Majandus, Postimees, 13.01.2010 Liviko juht on kohtu õigeksmõistvas otsuses kindel
\"alkoholi reklaamimise ainus eesmärk on toote müügi suurendamine\" - Naiivsevõitu arusaam reklaami eesmärkidest ja mõjust.
Alkoholitarbimise kogust tervikuna reklaami abil mõjutada, olgu suuremaks või väiksemaks, on kaunis lootusetu yritus. Suurem jagu sellest pyyab eelkõige brändieelistust mõjutada: loodetakse konkurentide arvelt turuosa suurendada või vähemalt senist säilitada.
Praegu on tarbijate käitumises muidugi veel yks tendents, mis alkoholitoojaid murelikuks muudab. Nimelt kaldub osa rahvast loobuma n-ö riigiviinast salaalkoholi kasuks. Eks sellegi vastu yritatakse mainekujundusega võidelda.
Ma usun küll, et alkoholi reklaam mõjutab tarbijat ning lõppkokkuvõttes suurendab tarbimist. Kui on ahvatlev reklaam, siis tarbija võib tahta end samastada näiteks reklaaminäoga ja sellepärast et tegelane x seda reklaamib, tarbija ka konkreetse brändi pudeli endale soetab.
Üksikreklaami osas võib Oopiga nõustuda - see otseselt ei suurenda tarbimist. Samas tuleb reklaami (propagandat) vaadata tervikuna. Tervikuna (nt. üldine alkofirmade loodud foon) muudab see hoiakuid joomise suunas ja süvendab joomarlust.
karskusliidu juht räägib:
\"Eelmisel aastal tellis Euroopa Komisjon uuringu, mis näitas, et alkoholireklaam suurendab alaealiste alkoholitarbimist ja suurendab tarbimist nende puhul, kes alkoholi juba tarvitavad. Sellise info olemasolu korral, ja see ei ole ainuke ega esimene hinnang, on täiesti arusaamatu, kuidas meie riik (ja Euroopa tervikuna) saab lubada midagi, mis on teada, et suurendab probleemi.
Alkoholireklaam on alkoholi tarvitamise propageerimine. Kuigi tootjafirmad ütlevad, et nemad ei reklaami mittetarvitajatele, vaid ainult tarvitajale, et nood siis valiksid näiteks Saku asemel A. Le Coqi jne, siis ei leia see uurimustest mingit kinnitust.\"
http://www.epl.ee/artikkel/486647
Absoluutselt nõus Lauraga.
"Gin kingib võimsa sülearvuti", "Tullamore Dew lennutab Iirimaale"... Need on ju otsesed üleskutsed: \"Jooma!\". Mida rohkem Gini ostad, seda suurema tõenäosusega arvuti võidad. Ja riik vastutab, täiesti õige.
Aga kui alksi reklaami ei oleks, kuidas siis mina, mõõdukas tarbija, saaksin infot pakutava sortimendi kohta? Keegi kuskil hõlma alt tutvustab tooteid? Või peaks kõik läbi proovima?
Kui alksi-janu on väljakannatamatu, siis on varnast võtta vanasõna: \"Kel janu, sel jalad.\" Soovitame käia alksitehased läbi ja igal pool degusteerida. Loomulikult mõõdukalt.
Infot leiab toodete etiketilt.
Väga huvitav, tõesti kui mitte eetiline?
Äris kehtib eetika, et eetikat ei ole, mida peaks illustreerima rahvusvaheline naftaäri või pangandus või turism või jaeturundus või kunstiäri.
Jättes kõrvale alkoholi propageerimise ja vaadeldes ainult Eestis toimuvat müügipoliitikat, tekkib nii mõnegi teise näite põhjal küsimus (oleks selleks alkoholi või bensiini hind) kas ikkagi ei ole tegemist seal taga olevate kokkulepetega ja kas ikka nõudmine ja pakkumine on turu nii reguleerinud, et hinnad erinevate müüjate puhul alla 1 %? Peamiseks probleemiks vast oleks antudjuhul kas seda võimalik ka kuidagi kindlaks teha ja kui see kindlaks tehtud on ja vastavad meetmed kasutusele võetud kas siis selle tulemusena võidab ka tarbija? (pean silmas juhtu, kui karistamise tagajärjel turult kaob kriitiline arv konkurente)
91efgHZbzsXh
Olisiko Vortacilla jotain faakta ve4itteense4 tueksi? En tunne ainuttakaan 24-vuotiasta naista, jolla olisi yli 100 kumppania. Tai sen puoleen yhte4e4n minke4e4n ike4iste4... (Ja ve4he4n asian viereste4: minua arveluttaa, ovatko esim. kyselytutkimukset aiheesta kovin luotettavia. Ainakin itse vastasin lukioie4sse4 johonkin tutkimukseen, johon pistin seksipartnereiden me4e4re4ksi muistaakseni 50 vaikka oikea luku oli 0. Kavereilta kysyin ve4litunnilla, ette4 tuliko valehdeltua paljonkin, niin sanoivat, ette4 \"no ike4e4 en tainnut valehdella...\". Teinit siis saattavat suhtautua tutkimuksiin hupailuina, joihin on tarkoituskin kirjoitella ihan puuta heine4e4...)Kehotan edelleen lukemaan sen Henkan kirjan (vaikka nyt alan jo itsekin epe4ille4, muistanko ve4e4rin, jos kerran olen ainut site4 mielte4 oleva, ette4 siine4 aihetta ke4siteltiin). Joissain blogin postauksissakin Henkka on mieleste4ni ansiokkaasti nostanut esiin, ette4 nimenomaan partnerin vaihtuminen on se, miste4 prostituoidun asiakas joutuu maksamaan. Naisten seksuaalisuus kun toimii yleense4 siten, ette4 valtaosa naisista tarvitsee edes jonkinlaisen tunnesiteen kumppaniinsa saadakseen nautintoa. Jatkuva vaihtuminen/ vaihtaminen (eikf6 seksityf6le4isen kohdalla kuitenkin ole mahdollista puhua ensimme4iseste4kin?) on emotionaalisesti rankkaa ja vaikeuttaa seksiste4 nauttimista. Sitten seuraa omaa spekulaatiota: voi olla, ette4 nuorelle naiselle kumppanin vaihtaminen on viele4 helpompaa kuin hieman vanhemmalle, koska kokemus ihmissuhteista on niin ve4he4iste4 eike4 huonoja kokemuksia ole ehtinyt kertye4, jolloin ollaan avoimempia ja valmiimpia tutustumaan. Kun kokemus on viele4 ve4he4iste4, voi ke4yde4 niinkin, ette4 kumppaniin tutustumisen sijaan luodaankin tunneyhteys ihanneprinssin mielikuvaan, ja sitten kuvitellaan kumppanin vastaavan site4. (Ja suututaan siine4 vaiheessa, kun te4me4 osoittautuukin aidoksi ihmiseksi.) Nuoret naiset ovat myf6s ele4me4nkokemuksen puutteen vuoksi naiivempia, ja kokeneen miehen on helppo huijata heite4 feikkaamalla tunneyhteys.
Lisa kommentaar