Arenguvestlused | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Arenguvestlused

4. Detsember 2009 - 10:21 -- Anonüümne

Arvasin varem, et arenguvestlused õpilastega on standardiks, võib-olla isegi kohustuslikud. Aga õpilased, kes osalesid väärtuskasvatuse konverentsi paneeldiskussioonis, ei paistnud sellega tegelikku kogemust omavad. Üks osalejatest küll ütles, et kunagi põhikoolis midagi oli, aga see piirdus mõne lausega (et sul on hinded head ja kõik on korras, jätka samas vaimus).

Veider, et hoolimata kogemuse puudumisest, arvasid õpilased, et vaevalt neil sellisest vestlusest kasu oleks. Selgelt kumas läbi arusaam, et ilmselt peaks õpetaja vaid loengut sellest, kuidas nad peaksid käituma, ja vaevalt, et see midagi muudaks. Üks õpilane ütles, et kui arenguvestlus suudaks ta mõtlema panna, siis võiks sellest ju kasu olla.

Selle konverentsi arutelu põhjal püstitaksingi laiemale ringile paar küsimust. Kas arenguvestlused õpilastega toimuvad? Kuidas need toimuvad - kui pikalt, milliste küsimuste alusel, milline roll on seal õpilasel, kuidas võiks tema end selle vestluse käigus tunda, millist kasu võiks tema ise tunda, et ta neist saab? Kas see on dialoog võrdsete partnerite vahel või on see moraali lugemise koht? Miks õpilased ise arvavad, et arenguvestlustel mõtet pole?

Sisestas Nelli (verifitseerimata),

Lisan veel mõne küsimuse - kas arenguvestlus on eelkõige õpitulemuste keskne või tegeleb tõesti õpilase isiksusega? Kui ka viimast, siis kuidas seda saavutatakse, et ka õpilane tunneks end seal piisavalt vabalt, et sellest talle kasu oleks?

Sisestas Evelin (verifitseerimata),

Võimalik, et arenguvestluse mõiste/kontseptsioon on õpilastele ikka tundmatu. Kui neil pole sellist asja olnud, siis ei oska ehk noor kogemustete inimene tõesti ette kujutada kuidas tal sellest abi võiks olla... See muidugi võib olla selline üldisem eneseanalüüsi oskuse puudumine, aga ka see on midagi mis vist tuleb ajaga... Ühesõnaga, harjumust peaks kujundama juba varasest east :)
Teine võimalus, miks õpilased ehk arvavad, et arenguvestlusest pole kasu võib ehk olla ka selles, et
nad kujutavad kohe elavalt ette kellega vestelda tuleks. Võib olla pelgavad sedagi, et kui nemad õpetajale räägivad, siis õpetaja võib teistele õpetjatele ja õpilastele edasi rääkida? Usalduse küsimus ikkagi.

Sisestas Jüri Ginter (verifitseerimata),

Kõik saab alguse ikkagi õpetajate suhtumisest. Niikaua, kui õpetajad leiavad, et arenguvestlus on jama, ei suuda lapsevanemad ja õpilased neid ümber kasvatada. Kui õpetaja on asjast aru saanud, saavad aru ka õpilased ja vanemad ning probleeme ei ole

Sisestas Laura (verifitseerimata),

olen lapsevanemana arenguvestlustel osalenud ja pean ütlema, et tõesti väga palju sõltub õpetajast. Ühe õpetajaga oli põhjalik, ent sundimatus vormis vestlus nii õppimisest, lapse enesetundest ja -hinnangust kui ka suhetest klassis. Suurepärane! Olen kindel, et sellest oli kasu nii lapsele kui mulle lapsevanemana. Ja küllap ka õpetaja ja minu koostööle, pärast vestlust tundub ikkagi oluliselt lihtsam näiteks õpetaja poole pöörduda mingi küsimusega. Kuskil kaugel koolis asuva nime asemel on õpetaja minu jaoks näo ja häälega isik.

Teinekord, liiga rangelt arenguvestluse jaoks valmistatud küsimustiku juurde jäämine aga ei jätnud sellist tunnet, et midagi sisulist vestlusel puudutati.

Sisestas Nelli Jung (verifitseerimata),

Olen nõus, et kõik saab alguse õpetaja suhtumisest, aga mu meelest võiks siit veel edasi liikuda.

Milline see suhtumine on? Ja miks see selline on? Kuidas võiks see edasi kujuneda?

Näiteks vestlesin väärtuskasvatuse konverentsil paari õpetajaga, kes ütlesid, et selline kohustus on jama, sest arvestades madalat kasutegurit on see kohutavalt aeganõudev (alustuseks juba sobivate aegade leidmine ja muidugi ka arenguvestlused ise). Ja kasutegur on madal, sest õpilane tunneb ennast juba ette rünnatuna ja lapsevanem tahab lihtsalt kuulda, et kõik on korras. Lisaks veel see, et probleemsemad lapsed ja lapsevanemad ei pruugi üldse kohalegi ilmuda - neile see ju kohustuslik pole.

Sisestas lingitaja (verifitseerimata),

Link artiklile arenguvestluse kohustuslikuks muutmise ajast:
http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=5607

Üks huvitav mõte sealt ka:
""Ma räägin õpilastega kogu aeg. Ja õpetajad räägivad samuti," peab Oselin ka sellist suhtlemist arenguvestluseks. Kas neisse vestlustesse alati ka lapsevanem kaasata tuleks, on tema hinnangul küsitav. "Tean psühholoogiast, et kui lapsest rääkida tema vanemaga, oleks hea, kui laps seda ei kuuleks. Ja kui rääkida lapsega koolist, siis oleks hea, kui vanem seda ei kuuleks. Muidu ei selgu tõde," usub ta. "

Sisestas Tiina (verifitseerimata),

Õpetajana ja klassijuhatajana olen seisukohal, et arenguvestlused on päris suur lisakoormus, kuid möönan, et väga vajalik koostöösuhete ja avatuse arenguks. Kui teha seda konstruktiivselt ja läbimõeldult, kulub aega üksjagu (eeltöö aineõpetajatega vesteldes, tund-poolteist iga kohtumise jaoks ja paberite täitmine ka veel). Lisaks peavad olema oskused suunata vestlust, luua positiivne foon, nii et laps ja vanem tunnevad toetust, mitte rünnakut. Kindlasti arvan, et laps ja vanem peaks koos tulema- nii on nende suhetest ja olukorrast väga palju võimalik välja lugeda. Vestlus on ka parim tagasiside vorm koolis toimuva kohta. Ei pruugi vanem avaldada oma seisukohti koosolekul ega selgust saada ka küsitlustest. Silmast silma kohtumine annab siiski parima pildi. Ütlen aga veel kord, et see on suur koormus, eriti eesti keele õpetajale, kellel on tihtilugu parandada pikad kirjatööd. Arenguvestlus peaks olema eraldi tasustatav.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Õpetajate Lehes kirjutab täna Egle Säre (http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2873) vestlemisest, filosofeerimisest ja arenguvestlustest. Kommenteerivad Alli Lunter ja Aili Kiin.
Säre idee on, et peaksid olema iganädalased vestlustunnid (osana klassijuhataja- ja ainetundidest), et arutlemine muutuks harjumuspäraseks: "Arenguvestluse otstarve on õpilase toetamine, teadvustamine, et vanemad ja kool teevad koostööd. Filosofeerimine ei saa seda asendada. Küll aga soodustab filosofeerimine õpilase ja õpetaja paremat suhtlemist ja võimaldab arenguvestlusel keskenduda olulisemale."

Sisestas Nelli (verifitseerimata),

Mulle meeldisid Egle Säre poolt püstitatud küsimused arutlemise harjumuse kohta:
- Kas õpilased on harjunud arutlema iseenda, oma mõtete ja eesmärkide üle?
- Millises ainetunnis tegeldakse regulaarselt identiteedi teemaga, et laps oleks valmis sel teemal arutlema?

Mulle tundub, et nii arenguvestlustel kui ainetunnis on kauneid ideaale nii raske ellu viia seetõttu, et selle käigus peab murdma juba eelnevalt tekkinud mustreid (a la räägin seda, mida õpetaja tahab, et ma räägiks vms).

Ehk peaks liikuma selles suunas, et harjumus küsimusi püstitada, mõelda ja arutleda saaks alguse juba lasteaiast (ja muidugi ka kodust!). Ja siis muidugi, et seda hiljem ka ei summutataks. Egle Säre poolt kasutatav väikeste filosoofide metodoloogia on ka minu teada mõeldud just väikestele lastele ja see on just üks viise selle harjumuse tekitamiseks.

Sisestas Ülle (verifitseerimata),

Arvan ka, et kõik algab klassijuhatajast ja tema pädevusest ning suhtumisest. Kui õpetaja on ise negatiivse suhtumisega ning ebapädev, siis ei saa ta tekitada selle protsessi vastu ka huvi teistele osapooltele. Omast kogemusest saan väita, et parem on see, kui arenguvestlust üldse pole, kui see on ebapädevalt läbi viidud. Muidu leian mina, et arenguvestlus (oma ideaalkujul) on siiski väga vajalik ja tervitatav toiming.

Sisestas rita (verifitseerimata),

Lapsevanemana leian, et arenguvestlus on vajalik. Samas olen arenguvestlustel ka mitu aastat osalenud. Väga nukker on tõdeda aga seda, et klassijuhataja teeb arenguvestlust, kui sunnitud tegevust. Pealegi on arenguvestlused iga aasta täpselt ühesugused ja mitte midagi ei ole muutunud. Hunnik küsimusi millele vastata,edasi kohtuda õpetajaga ning kuulata ainult õpetajapoolset nägemust asjast. Arvan siiski , et kui tegemist on arenguvestlusega, siis see oleks ju vajalik kõikile kolmele osapoolele. Võiksime ehk siiski kuulata lapse nägemuse eelkõige, siis vanema ja ka klassijuhataja poolse arvamuse. Kahjuks siiski väga tihti on asi ainult ühepoolne.

Sisestas kati (verifitseerimata),

Esimene kogemus viibida lapsevanemana arenguvestlusel koos oma lapsega, oli äärmiselt positiivne. Klassijuhataja rõõmsameelsus, heatahtlikkus ja oskus seda vestlust läbi viia nii, et kõik tundsid end mugavalt, oli hämmastav. Saime sundimatus vestluses arutada väga erinevaid, nii kooli kui koduga seotud teemasid. Ja mis põhiline, seal vestusel kõikidele osapooltele paika pandud eesmärgid said ka täidetud.
Seega suhtun mina küll arenguvestlusesse igati soosivalt, muidugi juhul kui õpetaja oskab ja tahab seda läbi viia ja lapsevanem soovib selles ka osaleda.

Sisestas Merke (verifitseerimata),

Ka minu arvates oleneb õpetajast ja tema suhtumisest, kuid minu enda kogemus näitab, et vajadusel saab õpetaja vestlused ka kohustuslikuks teha (nii oli vähemalt minu klassijuhatajaga).
Samuti olid esimesed vestlused suunatud eelkõige õppeedukusele, kui ajapikku muutusid need põhjalikumaks.
Mul on kahju lugeda eelnevaid kommentaare, kus kirjutatakse, et tihti teevad õpetajad arenguvestlusi negatiivse hoiakuga. Minu arvates, võiksid ka õpetajad sellest ikkagi nö kasu saada, nad siiski õpivad tundma nii oma õpilast kui ka tema vanemaid - see aga soodustab koostööd ja läbisaamist. Leian, et arenguvestlused on vajalikud ja vajadusel võiks siis koostada õpetajatele abiks küsimused/ teemad, mida vestlusel arutada, et see ei jääks ühekülgseks (õppeedukusele suunatuks).

Sisestas Kätlin (verifitseerimata),

Mina jällegi arvan, et palju oleneb õpetaja suhtumisest, aga üsna palju oleneb ka lapsevanema suhtumisest. Parimas mõttes on arenguvestlus ju selleks, et areneks kooli ja koduvaheline koostöö lapse arengu hüvanguks. Koostöö vorm aga saab toimida ainult seljuhul kui kõik osapooled on sellest huvitatud. Õpetaja saab omalt poolt muidugi palju ära teha. Ise olen kasutanud arenguvestluste kondikavana vanematele jagatud küsimustikke, kuhu nad soovi korral saavad teha enne vestlust kirjalikke märkmeid ja niiviisi saavad nad ka ülevaate, millest konkreetselt arenguvestluses juttu tuleb. Vajadusel saab vanem ka lapsega küsimused läbi arutada ja õpetajale ehk ka kodupoolset olukorda selgitada. Ühesõnaga, mida ma tahan öelda on, et igasuguse koostöö eelduseks on osapoolte valmisolek ja ettevalmistus, et tööprotsess oleks dünaamiline.

Sisestas Tiina (verifitseerimata),

Arenguvestlused toimuvad, ehkki on võimatu teha arenguvestlust õpilase ja vanemaga igal aastal. Kujunenud on nii, et ring saab täis kahe aastaga.Kellega ühel aastal ei jõua, siis on järgmisel. Viis, kuidas ja mida sel vestlusel räägitakse, sõltub paljudest asjadest. Eelkõige sellest, kuidas kolm inimest on vestlusest kui niisugusest aru saanud. Reeglina istume ümber laua ja arutame enne läbimõeldud teemade üle, õpilane avaldab oma arvamust, vanem täiendab oma vaatenurgast.

Sisestas Regina (verifitseerimata),

Nõustun Tiinaga, kuid lapsevanema vaatenurgast. Olen osalenud ühel vestlusel ja see toimis. Õpetaja andis nädal enne vestlust küsimused koju kaasa, et oleks aega mõelda ja vajadusel märkmeid teha. Vestlus toimus ümarlaua stiilis, kus kõik said võrdselt oma arvamust ühel või teisel teemal avaldada. Sellest kokkusaamisest oli minu teada kõigile kasu. Mina sain teada oma lapse eelistustest ja murekohtadest, millest tavaelus juttugi ei tule. Laps suutis läbi teha eneseanalüüsi, peale mida said mõned asjad palju selgemaks.
Arenguvestlus oli väga produktiivne, kuid olen nõus, et õppeaja jooksul ühest ei piisa. Iga 2-3 aasta tagant võiks ikka korrata.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Mina pean argenguvestlusi siiski oluliseks ning need peaksid toimuma igal õppeaastal. Osalt selleks, et näha ja mõista lapse arengut, ning näha, kas on probleeme ning leida ühiseid lahendusi. Ma mäletan oma kooliajast, et vormiliselt polnud neis midagi erilist. Ma ise pidin õpetajale rääkima sellest, kuidas ennast tunnen, millised plaanid mul on jne. Eks vastavalt klassile vastavad küsimused, aga üldjoontes olin mina see kes rääkis. Just see vormiline pool jäi häirima. Siit käis läbi mõte, mille peale olen ise ka mõelnud: küsimustiku koostamine. Anda õpilasele teatud hulk küsimusi või eneseanalüüsi paber varem kätte. Selle läbi on võimalik vestlus paremini üles ehitada ning öeldud saab kõik mis hingel. Oluline on diskussioon ja dialoog, mitte monoloog.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
7 + 7 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.