Hakkame kliima säästmiseks taimetoitlasteks? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty link: 
humanitaarteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty link: 
    www.flaj.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty link: 
    keel.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty link: 
    www.flfi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty link: 
    www.flku.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty link: 
    maailmakeeled.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty link: 
    us.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty link: 
    kultuur.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty link: 
sotsiaalteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty link: 
    www.ht.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty link: 
    skytte.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty link: 
    majandus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty link: 
    psychology.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty link: 
    oigus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty link: 
    yti.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty link: 
    www.narva.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty link: 
    www.pc.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty link: 
meditsiiniteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty link: 
    biomeditsiin.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty link: 
    farmaatsia.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty link: 
    hambaarstiteadus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty link: 
    kliinilinemeditsiin.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty link: 
    tervis.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty link: 
    www.kk.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty link: 
reaalteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty link: 
    cs.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty link: 
    www.genoomika.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty link: 
    mereinstituut.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty link: 
    www.fi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty link: 
    chem.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty link: 
    math.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty link: 
    tymri.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty link: 
    www.kosmos.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty link: 
    tuit.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty link: 
    www.omi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty link: 
    utlib.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty link: 
    teaduskool.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty link: 
    muuseum.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty link: 
    natmuseum.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty link: 
    www.tyk.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraat
  • rektoraadi büroo
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty link: 
    www.ut.ee/et/tallinna-esindus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty link: 
    tyye.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty link: 
    www.tysk.ee
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty link: 
    www.campus.ee
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty link: 
    www.tym.ee
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty link: 
    www.kliinikum.ee
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty link: 
    www.sihtasutus.ut.ee
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu
  • Vaata kõiki muid üksusi

Hakkame kliima säästmiseks taimetoitlasteks?

2. Detsember 2009 - 18:10 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 
Eetika igapäevaelus

Kliimamuutusi ja majandust uurinud Nicholas Stern on avaldanud arvamust, et peaksime hakkama rohkem mõtlema, mida sööme, ja seda just kliimamuutusi silmas pidades.
Sigade ja lehmade tegevusest tekkival metaanil on oluline osa kasvuhoonegaaside kogunemisel. Liha tootmine avaldab ka tohutut survet maailma ressurssidele, näiteks kulub selleks palju vett.
Lord Stern võrdles inimeste suhtumist lihasöömisse suhtumisega purjuspäi autojuhtimisse: see on viimaste aastakümnetega radikaalselt muutunud, ja samamoodi võib kujuneda, et mõistetakse hukka lihasöömine.
Kas meil tuleks hakata taimetoitlaseks, et üleilmset soojenemist ära hoida?

Sisestas Nelli (verifitseerimata),

Minu meelest pole siin üksmeelt, kuidas selle kliimamuutusega ikkagi lood on. Niisiis on raske seisukohta võtta ka eetilises küsimuses - kui see oleks tõestatud fakt, et ebasoovitavad kliimamuutused leiavad aset just loomade kasvatamise tõttu (ja muidu ei leiaks), siis küll.

Aga see on küll vist täitsa teada tõde, et liha tootmine koormab ökosüsteemi palju enam kui taimede kasvatamine. Sellest tuletatult olen kuulnud ka sellist argumenti, et meie jaoks tavaline igapäevane suurte lihaportsude söömine pole eetiline hoopis arvestades maailma näljahädalisi. See argument ei rõhu siis kliimamuutustele, vaid energia raiskamisele ja näljahädadele.

Ja loomade kasvatamisega seoses leiab ju teisigi eetilisi küsimusi, mis minu meelest on märksa teravamad. Iseasi, et need tunduvad äraleierdatud või siis on mugavam neist mitte mõelda. Loomade piinamisest siis näiteks.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Uurimistöö laboris liha kasvatamise teemal on üsna kaugele jõudnud, nagu võib juures olevalt lingilt lugeda: http://www.timesonline.co.uk/tol/news/science/article6936352.ece

Point on siis selles, et teatud rakud, mis on mõeldud haavade kinnikasvatamiseks, eraldatakse ning siis pannakse labori tingimustes kasvama. Ühes uudises oli kirjas, et järgmise viie aasta jooksul saab see tehnoloogia nii valmis, et võib juba sööma hakata seda liha.

Sisestas skeptik (verifitseerimata),

selle peale võiks muidugi küsida, kas see alternatiiv on lihtsalt alternatiivne viis liha toota või on see ka energiasäästlikum viis? viis, mis ei soodusta kliima soojenemist? viis, mis aitab reaalselt kaasa näljahäda vähendamisele? hetkel tundub mulle, et see on vaid teadlaste eksperiment, mis massidesse vaevalt et jõuab ja seega vaevalt et lahendab eetilisi probleeme.

Sisestas Triin (verifitseerimata),

Ma ei ole päris nõus sellega, et liha tootmine ilmtingimata ökosüsteemi rohkem koormab kui taimede kasvatamine. Mõtle milline kulu on neil salatilehtedel, mida hiiglaslikes kasvuhoonetes, mida näiteks meie kliimas tuleb enamuse aastast päevläbi valgustada ja kütta? Ma nii hirmsasti tahaks mingeid värskeid juurikaid ka talvel süüa aga iga kord kui lähen marketi juurvilja leti juurde tekib küsimus, millise kunst päikese käes need kasvadnud on ja kui kaugelt Eestisse lennutatud? Taimetoitlus, ma kardan, siiski maailma ei päästa.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Loogiliselt võttes on liha tootmine väga ebaefektiivne tegevus, kuna põllumajandusökonoomika alustest on teada, et loomakasvatus nõuab kordi suuremat põllumajanduspinda hektarites kui taimekasvatus. Samas on olemas taimed, mille söömine annab kõik vajalikud ained inimese eksistentsiks, mis lihagi, kuid ei anna lihas sisalduvaid kahjulikke aineid (http://www.uusalgus.ee/?pid=8). Teadmiseks: vorstide täiteainene kasutatakse nagunii soja, mis peaks kummutama väite, et sojatooted pole maitseomadustelt konkurentsivõimelised. Siin on võtmeks sarnaselt lihale maitseainete kasutamine.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Veel selle kohta, kas kaugelt toidu tarimine mitte liha vältimise kasusid ära ei nulli. Rohelises Väravas (http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id=1957) kirjutatakse nii: "Teadlased tegid kindlaks, et toiduga seotud kasvuhoonegaaside paiske koguhulgast moodustab toidu vedu vaid 4, tootmine aga tervenisti 83 protsenti". Mis ei tähenda muidugi, et kohaliku toidu eelistamisest polekt tolku.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Eestis on paljusid taimi, sh. soja võimalik väga edukalt kasvatada - seega ei saa olla küsimust kas kohalik toit või taimetoit. Pakun välja, et kohalik taimetoit oleks kõige parem.

Sisestas Elu poolt (verifitseerimata),

Taimetoitlaseks võiks hakata paljudel põhjustel. Kliimaküsimus pole esmajärguline. Kõige teravam eetiline probleem liha söömises on liha söömises endas. Miks arvab inimene, et tuhandeid aastaid rakendatud praktika on õige ning et inimesel on õigus tappa endast nõrgemat elusolendit?

See, et alati on nii olnud, ei ole õigustus. Ka see mitte, et organismil on vaja aineid, mida saab ainult lihast (sojaga saab liha asendada). Mulle tundub, et lihasöömine ei ole mitte bioloogiline vajadus, vaid kultuuri poolt kujundatud "tõene teadmine". Nii on alati olnud ja mugav inimene ei soovi leida alternatiive. Tihti ei teadvustatagi probleemi, sest et selles, mis on loomulikuks peetud, ei kahtle tavaliselt keegi.

Aasta aega tagasi tundus mulle lihasöömine loomulikuna. Praegu tundub see vastupidiselt täiesti ebaloomulikuna. Ning muutus tuli hetkest, mil teadvustasin, et 21. sajandi inimesel pole õigust võtta elu loomalt, põhjendades oma valikut pika traditsiooniga ning vajalike ainete saamisega.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

On õige, et paljudes riikides söövad inimesed liiga palju liha, st liha osakaal toidus on liiga suur. Väidetavalt on see ka Eestis nii.

Samas ei saa jätta märkimata, et kõik nimetatud energiakulud, veetarvidus, kasvuhoonegaasid jms kehtivad liha tööstusliku tootmise korral. Aga ka tööstuslik taimekasvatus ei ole sugugi nii kena ja ohutu tegevus.

Samas tuleb tunnistada, et eriti "hull asi" on loomatoidu ja tehiliste kultuuride tööstuslik tootmine.

Kas soja kasutamine liha asemel päästab meid veepuudusest, kliimakatastroofist ja biosfääri vaesumisest? Ei tea. Sojapõldude rajamiseks sellel määral, et inimkond ära toita tuleb uut põllumaad rajada. Tuleb ka vana asenda, sest tööstusliku taimekasvatuse juures ei löö pinnas väga kaua vastu. Kui kasutada iidset sojakasvatust, tuleb veelgi rohkem põldu rajada, sest saagikus on siis madalam. Põldude alla minevate alade looduslikud looma- ja taimeliigid...

Jne.

Ühesõnaga, meid on liiga palju ja me oleme liiga edukad. Soovitan mõõdukust, aga see ei ole väga populaarne ja ega ma ei osaka ise ka olla.

Sisestas Peeter (verifitseerimata),

Ses mõttes, et kui näiteks lihasööjate ja taimetoitlaste hulk nö vahetuks - lihasööjaid oleks nii palju kui praegu on taimetoitlasi ja viimaseid oleks jälle nii palju kui praegu on lihasööjaid. Siis oleks küll katastroof kohe käes.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Põllumajandusökonoomiliselt - kui taimetoitlaste ja lihasoojate osakaal vahetuks üleöö, tähendaks see keskkonnale väiksemat koormust ja saastatust, kuna 1 kalori väärtuses toimu tootmine taimedest kasutab kordi vähem põllumaad kui loomse "toidu" kasvatamine.
Geneetilisest muundamisest - kui väita, et palju on gen muundatud taimi. On küll, aga neidsamu tarvitatakse ka loomasöödaks, mistõttu liha on siis ammugi geneetiliselt muundatud.
Elust - on väga ebaeetiline teha liiga või tappa endast nõrgemaid. Juba ainuüksi seetõttu on minul väga raske rääkida lihast kui toidust. Kas minu või teie liha on ka toit? Muidugi ma pole terve elu nii arvanud, aga inimene areneb kogu elu.

Sisestas Jaak eensalu (verifitseerimata),

Sööge mida tahate. Kasvõi s..., kui meeldib. Aga ärge pasundage antud teemal. Aga kunstliha saamine ja sellest toitumine, eks näeb aga sellised kunstasjad lõpevad tihti uute peenikeste haigustega. Ja muuseas on juurikanärijate maailma päästja, soja, kõige enam gen.muundatud põllumajandussaadus ja tema kasvatamise laienemine hävitab vihmametsi.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Hr. Eensalu, teie esimene väide on üldistav ja ei ole objektiivselt tõestatav. Teie teine väide põrmustab ka teie tõekspidamised - kui soja, mis on gen muundatud, on toiduks loomadele, mida Teie sööte, sööte Te endale sisse paraku neid samasid gen muundatud produkte, lisaks veel laibamürki, kusihapet ning surmaenergiat. Õnneks on ka Teie teine väide üldistav, st. ei saa väita, et kõik soja oleks saadud geneetilise mutatsiooni kaudu. Ja iseküsimus on veel see, kas geneetiline mutatsioon ongi üldse alati halb. Tõenäoliselt alati mitte.

Sisestas Jaak Eensalu (verifitseerimata),

Võimaluse korral väldin igasuguste selliste produktide sisse söömist. Naabrimees torkab sea ja ostan tema käest veerandi. Ja ossi võtan oma laudast ning löön potti. Vot nii. Ja oma lambad on mul küll nii öko, kui olla saab, kuigi neil mingit märki küljes pole. Sellised väiketootjad ajavad ikka oma ja naabri viljaga läbi. Igasugune suurtootmine paraku on seotud "lihakasvatuse keemiaga".
Mis puutub surmaenergiasse, siis milline massimõrv on näiteks teraviljakasvatus...

Sisestas Liisa (verifitseerimata),

Mina küsiks nendelt, kes loomset toitu väldivad austusest elu vastu: kas ei aseta inimene ennast sellega väljapoole looduse ringkäiku? Kuigi kogu looduses toimub üksteise söömine ja aine vahetus, siis meie, inimesed peame ennast loodusest paremaks - meie nii ei tee? Kas ei ole selle põhjendusega loomsest toidust hoidumine märk kõrkusest? Inimene on looduse kroon jne?

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Jaak, mida peate silmas massimõrvana teraviljakasvatuses? Juhin siiski tähelepanu, et olgu liha nii "öko" kui tahes, kusihape ja laibamürk on surnukehades leida alati.

Liisa, point ei ole alati mitte loomse toidu (milleks on ka nt. piim, munad jne, mis ei ole saadud tapmise läbi) vältimises, vaid liha mitte söömises. Küsiksin kõrkuse teemal vastu: kas see, kui juhtuksime nt. aastakese elama kuskil inimsööjate suguharu kõrval (kes peavad normaalseks süüa inimesi, nagu enamus meist täna peab normaalseks süüa loomi), peaks tähendama, et hakkame samamoodi sööma inimesi, sest muidu äkki peetakse meid kõrkideks? Ei kõrkusega ei ole sel pistmist.

Sõnadest "hoidumine", "vältimine". Need ei käi kokku põhimõttelise taimetoitlusega. Tooksin näite suitsetajast ja mittesuitsetajast. Mõlemal on alati teoreetiline valikuvabadus: suitsetada või mitte. Praktikas on vaba ainult mittesuitsetaja, sest tema saab kasutada mõlemat valikut. Nii mitte suitsetada kui ka suitsetada, kui ta seda soovib. Samamoodi on lihasööjate ja mittelihasööjatega. Taimetoitlane võiks liha süüa, aga ta ei tee seda, sest ta lihtsalt ei taha (nagu mittesuitsetaja ei tee suitsu sellepärast, et ta ei taha, mitte sellepärast, et ta sellest hoidub või peab hoiduma). Lihasööja sööb sellepärast, et isegi kui ta tahaks loobuda, kardab ta, et see ei ole võimalik.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Selle lingi peale, mis viib teise foorumisse, on öelda ainult ühte asja.

Lihasööjad söövad samamoodi neid "mitte-ökosid" ja võõramaiseid "juurikaid". See on ju hoopis teine teema, mis samuti vääriks arutamist. Loomulikult tuleks eelistada ja soodustada kodumaist põllumajandust. See on aga nagu öeldud kivi meie kõigi kapsaaeda.

Sisestas Liisa (verifitseerimata),

Mulle tundub, et inimsööjate näide on natuke teisest ooperist. Liigikaaslaste söömine on midagi muud. Kuigi jah, ka mitmed loomad teevad seda.
Ma ei räägi aga mitte n-ö normaalne olemisest, ümbritsejate tegevuse matkimisest ja selle abil teiste sekka sobimisest, vaid sellest, mille osa niikuinii me oleme - loodusest. Evolutsioonist, mille käigus inimene on olnud kõigesööja liik.
Ma ei saa öelda, et see oleks minu seisukoht, et me peaksime loomulikku evolutsiooni tingimusteta järgima (see polegi enam võimalik), liha sööma vms. Ja ma kindlasti austan taimetoitlaste valikut. Lihtsalt tekib selline mõte elu-argumendiga taimetoitlusele mõeldes - kui me siitmaalt võtame otsuseks, et meie nende reeglite järgi enam ei mängi, siis kas seal pole mitte kübeke kõrkust, hybrist, jumala-mängimist. Loobumist loodusest. See on üks põhjusi, miks mulle tundub, et taimetoitlus ja looduslähedus/hoid pole nagu päris sama.

Sisestas Niina (verifitseerimata),

Vastuseks Liisale:

Ütleksin, et mitte miski pole inimelus loomulik, vaid kõik sõltub tavadest. Me peame liha söömist loomulikuks, sest oleme sellega harjunud. Sest nii on toiminud eelnevad põlvkonnad. Arvan, et see ei ole loodusesse programmeeritud, et inimesel on vajalik süüa liha. See on osa meie kultuurist. Samuti pole liha mittesöömine kõrkus looduse suhtes. Vastupidi, tundub, et liha söömine näitab võimu looduse üle. Et mina olen tugevam, parem, kui loom ja võin teda enda hüvanguks tarbida. Kuna inimesel on mõistus, kas siis ei peaks ta suutma sellega leida alternatiive?

On huvitav, et koolis omandame teatud maailmapildi, mida peame ainsaks ning õigeks. Alles ülikooliõpingute lõpupoole kultuuriteooria loenguid kuulates selgub, et alternatiive on, aga nendest ei armastata rääkida. Tundub, et maailmas on vähe loomulikku. Energiaväljad, jumalikkus - see kindlasti - aga ma mõtlen just praktilisi printsiipe, millel põhineb igapäevaelu.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Andro kirjutab
"Elust - on väga ebaeetiline teha liiga või tappa endast nõrgemaid."

Esiteks: võttes seda väidet üldiselt, siis on raske pidada seda tõeseks. Välja arvatud juhul kui Andro tahab teha veelgi tugevama väite, et igasugune tapmine on ebaeetiline. Kui mind ründab muidu minust igas mõttes nõrgem, siis on mul õigus ennast kaitsta; kui ta paneb oma rünnakuga minu elu ohtu, siis on mul õigus kasutada surmavat jõudu.

Teiseks: olgugi, et see ei järeldu otse, siis võib jääda mulje nagu see seisukoht viitaks, et endast tugevamate tapmine ja neile liiga tegemine oleks probleemivaba. Teatud olukordades kindlasti on, aga mitte alati.

Kolmandaks: kui vaadata seda väidet konkreetselt antud debatti piires, siis pole ma üldsegi kindel, et kõiki söögiks tarvitatavaid loomi võiks pidada minust nõrgemaks. Tõsi, kanale ma alla ei jääks, kuid mõne täiskasvanud ja juhuslikult minu peale vihase sea või lihalehma puhul ma enam nii kindel poleks, rääkimata siis ulukitest.

Sisestas lennuk (verifitseerimata),

see link ei ole vist ikka hoopis teine teema... selle teema pealkiri on ju "Hakkame kliima säästmiseks taimetoitlasteks?" ja seal on ju postitus kuidas kõiksugust silo euroopasse lennutatakse. see on vägagi teemaga seonduv :)

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Jah see on nii. Tegelikult ma teeksingi selle tugevama väite, selle põhjendamine läheb aga juba metafüüsikasse ning käesoleva arutelu teemast välja. Selle tugevama väite tegemisega ma muidugi ei saa öelda, et ma (täna) seda suudaksin ka järgida tingimata (nt. enesekaitseks sääse tapmine). Endast tugevama tapmise kohta arvaksin sama - ideaal peaks olema igasugusest võitlusest loobumine.

Sisestas Kristel (verifitseerimata),

Ma ei ole Andro väitega nõus, et lihasööja ei suuda lihast loobuda ja ta seetõttu vähem vaba on.
Ausalt öeldes arvan, et Lääne kultuuri nn. hea elu on see, mis soodustab ja võimaldab inimesel selliseid valikuid teha.
Riikides kus on ikkagi probleemiks nälg ja alatoitlus, ei sööda riisi või banaani puu otsast mitte sellepärast, et nad seal taimetoitlased oleksid...Kui ikka saadakse kätte suur loom, küll seegi söögiks läheb.
Hindud on taimetoitlased ka kindlasti paljuski seetõttu, et selles kuumuses loomne tooraine rikneks liiga kiiresti...
Euroopas ei ole mingit põhjust olla põhimõtteline taimetoitlane- sest loodust sellega küll ei säästa.
Pigem tuleks ikkagi püüda olukorrale vastavalt käituda ja mitte oma taimetoitumist igal pool nina peale määrida.
Mina mitte taimetoitlasena saan väga hästi hakkama taimetoidu restoranis või hindudel külas ja ei nõua endale lihatoitu ektra ja eraldi teha. Küll aga taimetoitlased leiavad, et näiteks mereanni-kala restoran peaks neile ikkagi taimetoidu valmistama. Siin ongi point-!

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Minule ka ei meeldi ühegi asja, harjumuse jne nina peale määrimine, sestap katsun seda ka ise mitte teha. Kui aga jutuks on see restorani näide, siis mis Te ütleksite selle kohta kui narkomanide perre minnes viisakalt üks "triip" teha või suitsetajaga viisakusest paar mahvi. Mina ei soovi viisakusest tappa ja ma arvan, et need 70% India inimestest (sh. hindud), kes on taimetoitlased, on seda loomulikult esmalt sellepärast, et liha on raske saada, küll on aga sellest situatsioonist võrsunud nende kultuuri teadmine, et liha söömine ei ole vajalik ning ta on koguni tarbetu. Milleks siis seda teha, kui saab teistmoodi (keskkonnasäästlikumalt, ilma tapmiseta, ilma kahjulike aineteta jne)?

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Kuuldavasti oli ka dalai-laama Eestit külastades liha proovinud. Põhjendades seda sellega, et põhjamaades selleta ei saa.

Sisestas Eetiline (verifitseerimata),

Sattusin eetikafoorumisse ja lootsin eetilist diskussiooni. Sattusin aga tavalisse "meie" "teie", head ja halvad jutuajamisse. Ei paista kuskilt sallivust ja lihtsalt argumenteerimist. Ikka see, et teie teete halvasti, et sööte... ei söö. Arenguruumi veel on. Mina sallin nii vegetaarlasi kui lihasööjaid. Lihtsalt olen salliv ja ei suru kellelegi oma väärtusi peale. Pealegi kliimasoojenemise juures usun, et see on kas ekslik arvamus, et inimtegevus nii palju kliimat mõjutab või siis teadlik projekt, mis kõiki huvitab ja raha sisse toob. Ennekõike igasuguste saatetasude ja muu sellise läbi.

Sisestas Mann (verifitseerimata),

Kas see, kui vaidlen kellegagi, kelle eetilised tõekspidamised ei lange kokku minu omadega, on ebaeetiline? Kas siin on üldse võimalik vältida normatiivsust ja hinnanguid? Kas sallivus on ülim eetilisuse kriteerium? Miks?

Sisestas Laura (verifitseerimata),

See, mis mina öelda tahan, ei ole ei taimetoitluse ja keskkonnasäästu poolt ega vastu. Lihtsalt tuleb sarnaseid arutlusi kohates ikka ja jälle tunne - jah, me oleme mädasoos. Kõik on kultuur. Kui tahame ühe jala välja tõmmata, vajutame teise veel sügavamale sisse. Me hävitame kogu aeg elu. Rääkimata sellest, et meie kehad ellujäämiseks aina tapavad tuhandeid mikroorganisme - ka selleks, et kasvatada taimi, mida sööme, hävitame pidevalt elu. Putukaid, närilisi, teisi liike, kelle elukoha ära võtame.
Selleks, et üldse sai kujuneda niisugusel tasemel inimkultuur, mis võimaldab meil siin küllaltki karmis kliimas lihatoidust loobuda, on pidanud liike välja surema. Ma kardan, et sellest ei päästa meid ei taimetoitlus ega lihasöömine.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Faktide esitamine ei ole pealesurumine. Pealesurumine on siis kui öeldakse: hakkake/ärge hakake taime/lihatoitlaseks, kuna see on hea/halb vms. See, kui faktid ei meeldi on ju ikka selle inimese probleem, täpsemini väljakutse, kes neid ei suuda aktsepteerida.

Sisestas Anna (verifitseerimata),

See pole nüüd küll hea mõte: seepärast lihsöömisest loobuda, et kliima soojenemist vältida! Keegi ei hakka seepärast taimetoitlaseks! Taimetoitlaseks hakkamiseks on vaja oluliselt isiklikumat põhjust, kui meie globaalne olukord! Inimese organism ütleb ise, kuidas on parem - usun tõesti, et inimene tunnetab tegelikult selle ära, milline toit on talle hea. Mis kliima soojenemisse puutub, siis peaks alustama küll muust otsast....

Sisestas Kärt (verifitseerimata),

pakun, et kohaliku ja ökotoodetud toidu söömine säästab kliimat rohkem kui taimetoitlusele rõhumine, probleemiks on aga selle hind ja kättesaadavus. Kui valikuks on, kas pere saab söönuks või nälgib minu eetiliste normide nimel, siis...

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Nälgib? :)
Tutvuge palun reaalsusega: www.veg.ee

Sisestas to: Anna (verifitseerimata),

Anna: Mille alusel oled nii kategooriline? Kuidas saad sina ette öelda, et keegi ei hakka sellisel põhjusel taimetoitlaseks? Tean inimesi, kes on valmis kliima nimel valmis loobuma igasugustest mugavustest, nt lennukiga sõitmisest, odavate Hiina riiete ostmisest jne. Miks mitte lihast?

Sisestas riina (verifitseerimata),

Olen Liisaga nõus, et kas inimene mitte ei aseta ennast väljaspoole looduse ringkäiku, kui ta väldib loomset toitu austusest elu vastu. Inimene on siiski loodud aegade algusest peale segatoiduliseks. Sama hästi võiks keelata kassil rottide ja tiigril kitsekeste söömise. Kuhu me sellise looduse ringkäiguga jõuaksime?! Kuigi jah, antud arutelus on põhirõhk sellel, et loomade pidamine tingib kliima soojenemise. Kuid kindlasti on olemas valdkondi, mis põhjustavad veelgi rohkem kliimasoojenemist nt auto-, energeetika,-paberitööstus jne.
Pealegi tuleks mõelda sellele, kuidas siis muuta loomapidamine keskkonnasõbralikumaks. Olen üsna veendunud, et enamus liha armastavatest inimestest ei ole nõus loobuma liha söömisest.

Sisestas Kaily (verifitseerimata),

Kindlasti võiks, kuid arvan, et loomade elu hindamine oleks siiski eetilisem põhjus. Aga selleks, et inimesed tõesti hakkaksid taimetoitlasteks tuleks vist kõigepealt lõpetada liha müümine. Kui loom on tapetud juba enne poodi jõudmist, siis on tihti tunne, et ostmata jättes ei muutu maailmas eriti palju, kuid oleksin igati poolt ennetamisele.

Sisestas Kärt (verifitseerimata),

reaalsusele viitamine ja püüd väita, nagu oponent poleks reaalsusega kursis on väga vana ja tuntud demagoogiavõte. Tuletame meelde, et reaalsus on iga inimese jaoks erinev, seda esiteks.
Teiseks, statistilisi andmeid saab tõlgendada nii ja naa ja lõpuks saab nende andmete kogumiselgi tulemusi soovitud suunas kallutada.

Ja kolmandaks, ma küll väga vabandan, et teemast välja läksin, aga nälgimist mainisin ma mitte taimetoidu eelistamise, vaid toidu hinna kontekstis. Ökoloogiliselt säästlike meetoditega toodetud toit on nimelt tänases reaalsuses poes kordades kallim, kui nn tavaline toit ja seega ei pruugi ainult selle ostmine olla igale perele jõukohane.
Sealiha on Eestis suhteliselt odav ja kalorirohke toit, mille abiga saab pere võrdlemisi odavalt elus hoitud. Et ainult taimetoitu süües elus püsida, tuleb juurikatele lisaks tarvitada ka kallimaid ja ekslusiivsemaid toiduaineid.

Ma tõepoolest tegelikult ei arva, nagu oleks taimetoidu söömine nälgimine...

Sisestas Õhk (verifitseerimata),

Poleemikat kogu selle öko- ja mahemajanduse juures on nii palju, et see on kõik üle Inimese pea kasvanud, kas teile ei tundu?
Isegi teadlased vaidlevad omavahel, kas inimesed on lihasööjad või mitte!
Võib-olla olema ära unustanud iseenda ja oma kooskõla loodusega.
Mina ei saa vastutada Brasiilia liha kvaliteedi ja/või maheduse eest, kuidas kusagil teravilja kasvatatakse ja turustatakse. Inimene on Iseenda jaoks ju ometi kõige tähtsam, oluline on terve ja rõõmus olla. Selge on see, et kvaliteetne toit on hea elu eelduseks. Mina aga ei saa panna kini neid Ameerika kohutavalt suuri lihatööstuseid, kus loomi ka piinatakse. Mina protesteerin vaikides selle vastu nii, et kui ma liha söön, siis otsin üles kas või tuttavate tuttavate tuttava talu ja teen nendega kaupa.
Muidugi on me ühiskond niikaugele läinud, et käime supermarketis pakendatud liha ja juustu, aga ka juur- ja puuvilju ostmas, aga.. eraldi pood on juba ideena absoluutselt ebaöko või mittemahe.. ja me ei saa seda ju oluliselt muuta. Me saame vaadata, kuidas meie perel oleks tervislikum ja mürgivabam elu.

Sisestas Pavel (verifitseerimata),

"Sigade ja lehmade tegevusest tekkival metaanil on oluline osa kasvuhoonegaaside kogunemisel." Arvan aga, et Ejafjallajokulli purskamine annad sama effekt, kui milliadreid koluloomi. Ei arva, et meil tuleks hakata taimetoitlaseks. Eriti arvestades, et seev võib tuua halvad järjeldused järgmistele põlvkindadele. Hea mõte on liha söömine piirata, mitte aga sellest loobuma.

Sisestas Annikki (verifitseerimata),

Toitumist on vaga p6hjalikult uurinud Anneli Soots oma meeskonnaga ning on saavutanud yle-Eestilise, kui mitte laiema kuuluse toitumisspetsialistina. Meditsiiniliselt taustalt hakkas ta nagema seoseid toitumise ning tervist vahel. Lahemalt saab lugeda www.toitumisteraapia.ee ning raskmetallidest ning muust keha m6jutatavatest sissesoodavatest teguritest www.stelior.ee
Oma keha myrgistatuse astet on v6imalik Sootsi meeskonna kaudu m66ta ning ta pakub v6imalusi keha puhastamiseks ning toiumenyy korrigeerimiseks individuaalselt.
Olles selle ise osaliselt labi teinud, soovitan vaga. Selgub, et kui rakkudel pole eluj6udu (toitaineid, elastsust, labilaskvust, vitamiine, rasvu jne), on keha n2ljas.
Vana ytlus on ju, et inimesed on ylesoodetud ja alatoidetud.

Kui taimetoitlus ka kliimat ei muuda, siis teie keha olukorda kindlasti.

Sisestas Piibe (verifitseerimata),

On selge, et kui järjest kasvav inimkond sarnase tempoga tarbimist ja tootmist jätkab, mõjutab see ka kliimat. Kui ühe kilo loomaliha tootmiseks kulub 100 000 liitrit vett ja ühe kilo kartulite tootmiseks vaid 500, siis ei tundu Nicholas Sterni avaldus sugugi utoopiline. Mõelda veel juurde lihatootmise käigus eralduvad süsinikdioksiid ja metaani kogused ning metsaraied ja põllumaade pindalad seoses loomasööda kasvatamisega. Meeldis ka see lause veg.ee lehelt: "Ameerika Ühendriikides söödetakse lihaloomadele koguni 70% kasvatatud viljast. Kui me toidaksime lihaloomade asemel inimesi, siis ei jääks keegi nälga."

Sisestas veikko (verifitseerimata),

Vastuseks antud postitusele leidsin kiirelt ühe artikli.
http://ezinearticles.com/?What-Vitamins-Are-in-Meat?&id=1525479

Mis vitamiinid on lihas. Kellel vähegi inglise keele oskust lugege läbi. Taimseid toite süües ei suuda sa iialgi tagada endale sellist menüüd et kõik vajalik saaks omandatud.
Mis aga puutub kliima säästmisse siis võin tuua näiteks, et vulkaanid tekitavad aastas üle 130 millioni tonni CO2. Võrdluseks autoga mis tekitab umbes 120 grammi 1km kohta. Ma ei usu eriti sellesse, et mõne lihakilo söömata jätmine annaks suure panuse paremasse kliimasse.

Sisestas Merli (verifitseerimata),

Jaak Eensalu: "Sööge mida tahate. Kasvõi s..., kui meeldib. Aga ärge pasundage antud teemal." Aga miks? Liha söömisega on ju seotud mitmeid probleeme (kliimamuutused, loomade õigus vabale elule, inimeste tervis, näljahäda jne), mis võiks huvitada iga laia silmaringiga inimest. Mulle paistab, et lihasööjad kipuvad ennast taimetoitluse teema juures alati kaitsma vihaselt ja ilma väga vettpidavate tõenditeta. Mis on kummaline, sest ma pole kohanud ühtegi taimetoitlast, kes üritaks ümbritsevaid veenda lihasöömisest loobuma. See ei ole usk, vaid harjumusest vabanemine ja seetõttu mitte igavene vaid igapäevastest valikutest ja isiklikust motivatsioonist sõltuv tegevus. Kas ma eksin, kui arvan, et taoline kõigutamatu kaitsepositsioon toimub inimestes pigem selleks, et iseennast veenda? (Siinkohal võin tuua näiteks iseenda.)

Eetiliselt on kõige olulistemaks aspektideks liha söömise juures - nagu juba Elu poolt mainis - loomade õigus täisväärtuslikule elule, tapmise fakt iseenesest. Teiseks võiks välja tuua, et just lihatööstust, mis toidab arenenud maid peetakse üheks peamisteks toidupuuduse põhjustajaks arengumaades. (Saab ju ühe kilo veiseliha toota seitsme kilo teravilja/söödaga.) Seitsme inimese asemel saab toidetud vaid üks. Võib-olla peaks lihasööja, olles jõudnud oma isiklikus arengus nii kaugele, küsima endalt, kas ta tahab olla see üks, kelle lihataldriku tulemusena jääb seitsme teise inimese taldrik täiesti tühjaks?

Lisa kommentaar

Rohkem teavet tekstivormingute kohta

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
3 + 15 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.