Kooli ees on valgusfoor, kus jalakäijatel on võimalik teed ületada vastavat nuppu vajutades ja rohelist tuld oodates. Vajaduse foori järele tekitas väga suur jalakäijate ja autode voog hommikuti, mil õpilased tulevad kooli ja tööinimesed kiirustavad linna. Ülejäänud ajal päevast on liiklus väike ja jalakäijaid vähe. Juhtkond palub õpetajatel õpilasi korrale kutsuda, liikluseeskirjade vajalikkust selgitada ja ise eeskuju näidata. Ometi tunneb üks klassijuhataja, et paljudel kordadel on rohelise tule ootamine mõttetu, sest kõik osapooled peavad asjatult ootama – nt pole nupule vajutamise ajal ühtki autot, nii et loodud on kõik tingimused tee ohutuks ületamiseks, aga punase tule tõttu peavad autod hiljem peatuma. Kuna ta ületab seda ülekäigurada niivõrd palju, siis on ajakulu kokkuvõttes märkimisväärne.
Kas õpetaja saab õpilastele kehtestada reegli, mille järgimist ta ise mõttekaks ei pea? Kuidas peaks ta selle foori juures käituma?
(juhtumi kirjeldus on võetud pedagoogilise eetika aines osalenu tööst)
Valgusfoor kooli ees
Foorumid:
See on jälle see sama õpetajate ja õpilaste reeglite erinevuse küsimus, millest kirjutasin teise teema all. Kas õpetajatel on õigus kehtestada endale erinevad reeglid ja nõuda õpilastelt siiski karmimate reeglite järgimist? Mulle tundub, et pole. Põhjendus saaks ju siis olla vaid see, et teie olete veel rumalamad, te ei oska veel teha sama mõistlikke otsuseid kui meie teeme. Aga millise õppetunni annab see õpilasele?
libaprobleem
Võib-olla ei peaks me siinkohal tekitama eetilist dilemmat, vaid vaatama asja natuke laiemalt ja küsima, kas sellises kohas on selline valgusfoor õigustatud. Võib-olla teha ettepanek selle korra muutiseks, nii et hommikul töötaks foor ja muul ajal vilguks seal autojuhtidele hoiatuseks lihtsalt kollane tuli?
Mis puutub aga õpetajate eeskuju funktsiooni, siis arvan, et oleks küll äärmiselt vale jätta õpilastele mulje, et liikluseeskirjad on täitmiseks ainult siis, kui mugav on. Pigem ikka just näidata, et need reeglid on meie eneste jaoks ja kui nad meie kasuks ei tööta, siis tuleb kaaluda asjade korralduse muutmist.
Ei, valgusfoor peaks ikka olema. Ja õpetaja võiks selle nupuvajutuse siiski ära teha, sest tegelikult peaks foor toimima nii, et kui ühtki autot tulemas ei ole, siis ta läheb kohe autodele punaseks.
A mis see õpetaja edasi-tagasi käib koguaeg huvitav?
laiem teema
Teema on ju siiski laiem kui konkreetne valgusfoor. Minu jaoks on küsimus selles, kas õpetajate jutt mingi reegli järgimise vajalikkusest saab olla usutav, kui ise samas seda reeglit ei järgita. Või õõnestab see hoopis kõikide reeglite staatust?
käige minu sõnade järgi...
Minus tekitavad alati õudu ka suitsetavad õpetajad. Kuidas saaks keegi tõsiselt võtta nende jutlusi tervislike eluviiside olulisusest, kui inimene ise seda ilmselgelt oluliseks ei pea. Vahel lisatakse veel naljaga, et aga teie käige minu sõnade mitte minu tegude järgi. Kas sellised naljad pole mitte päris kurbade tagajärgedega? Mis väärtusi need kannavad?
valgusfoor kooli ees
Leian, et õpetaja otsene eeskuju on ikkagi vajalik. Kooli ees seda enam, taolisi kohti on ju palju. Õpetajad ju toetavad õpilaste kasvamist eetiliselt vastutustundlikuks ühiskonnaliikmeks ja annab eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Seega ka isikliku eeskujuga. Kui õpetaja ise reegli järgimist vajalikuks ei pea, peaks ta ikkagi seda lastele selgitama ja ise eeskujuks olema.
Tekib küsimus, et õpetaja kes ise ei jõua nupule vajutada ja rohelist tuld oodata, kas ta üldse seda oma õpilastelegi õpetab. Eksme püüa ju ikka seda edasi anda, mida ise tähtsaks peame,
Õpetaja käitumine kooli ees või koolimajast kaugemal asuva foori juures ei oma tähtsust. Leian, et õpetajakutse kohustab seadusega kehtestatud reegleid järgima ka eraelus väljaspool tööaega. Kohustab enam kui paljusid teisi inimesi. Sa pole eriti tõsiseltvõetav seaduskuulekuse propageerija kui ise õhtuti linna peal näiteks lahtise turvavööga ja 90 km tunnis kihutad, valedest kohtadest üle tee lähed, ebatsensuurselt naabrit sõimad või kasvõi näiteks tubakaseadust rikkudes avalikus kohas suitsetad. Suitsetamine issenesest on küll täiesti legaalne tegevus kuid seda pole õigust põhjendada miski muu kui enda sõltuvusseisundiga. Ennast ei pea piinlikult jälgima kui on väljakujunenud seaduskuulekad hoiakud ja harjumused. Õnneks on need kergesti endas arendatavad.
Arvan, et liiklusreeglid toimuvad kõgile ühtemoodi, nii autojuhtile, kui jalakäjale. Õpetaja-rikkuja on "kuum segu". Mina pakuksin koolijuhile läbi viia paar üritust politseinikutega. Kui õpetaja juhuslikult saab trahvi, võib loota, et tema hoiak muutub.
Liiklusreeglid on jälgimiseks kõigile, oled sa õpetaja või õpilane. Kuna õpetaja on õpilastele eeskujuks, siis peab ta kindlasti selle foori juures peatuma, nupule vajutama, tee ületamist lubava tule ära ootama, veenduma, et tee ületamine on ohutu ning alles siis tegutsema. Ei ole mõtet rääkida, kuidas on õige teed ületada, kui sa oma tegudega selle jutu nulliks teed.
Kui see foor õigustab end ainult hommikuti tipptunnil, siis on tõesti ehk mõistlik ümber vaadata foori toimimise süsteem. Kuid nii kaua kuni see töötab, tuleb ka vastavalt käituda ja siinkohal ei ole minu arvates kooli juhtkonna palve olla eeskujuks isegi mitte oluline. Teatud reeglite järgimine on kohustuslik kõikidele kodanikele.
Hommikuti kui tööle lähen, siis olen ka märganud kuidas mitmed õpilased astuvad koos õpilastegapunase tule ajal üle tee. Ma saan aru küll, et tegu on kutsekooli õpilastega, kuid siiski peaks pedagoog, kes on eeskujuks õpilastele, jõudma ära oodata ka külma ilmaga selle rohelise tule. Roheline tuli ei tule mitme tunni pärast vaid maksimaalselt kahe minuti pärast. Need õpetajad võivad küll mõelda, et sellest pole midagi, kuid kes teab kuidas alateadlikult see mõnda õpilast mõjutab. Kui liiklusreegel on selline, et teed võib ületadarohelisega, siis see kehtib kõigile, mitte osaliselt.
Valgusfoor kooli ees
Tere!
Nõustun eelkõnelejatega, et reeglite/seaduste täitmist tuleb jälgida kõikjal, mitte ainult kooli ees.
Kas teile meenub, milline elevus tekib klassiruumi, kus on kehtestatud reegel, et telefonid peavad olema hääletud, kui õpetaja telefon heliseb. Kuna õpetajaid peetakse eeskujuks ja teejuhiks just seetõttu, et 7-aastaselt on hakanud lapsed harjuma asjaoluga, et õpetajad teavad kõike ja on mõneti targemad kui vanemad (sest vanematel pole alati ainealaseid spetsiifilisi teadmisi - ei taha väita, et vanemad ei ole targad) ei saa me ju ometi anda neile negatiivset eeskuju. Et lõpetada telefoniteemalist näidet, siis missugune on sellises olukorras õige käitumine? Tunnistada oma eksimust ja vabandada, sest inimlikkust me ju oma õpilastele õpetada tahame.
Ükskõik missugust reeglit ka ei rikuta, laps vajab pärast selleteemalist arutelu, sest need õpilased, kes oskavad argumenteeritult mõelda saavad aru, et see õpetajapoolne käitumine on väär ning neis tuleb usk õpetajasse taastada. Need õpilased, kes iseseisvalt mõelda ei oska/taha vajavad selgitust, sest muidu võetakse säärane käitumine kergesti omaks ja hiljem ei pruugi selgitustöö enam mõjuda.
Lisa kommentaar