Riik palub mineviku eest vabandust | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Riik palub mineviku eest vabandust

17. November 2009 - 16:09 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Briti peaminister Gordon Brown kavandab vabanduse palumist lastelt, kes saadeti aastatel 1920 – 1967 endistesse kolooniatesse Austraaliasse, Kanadasse ja teistesse riikidesse. Suurbritannia saatis tollase migratsiooniprogrammi raames 7000 vaest last "parema elu" peale. Ent paljudel juhtudel kannatasid lapsed sihtkohas julmuse ja väärkohtlemise all, pidid rügama rasket tööd ning said haridust vaid põllutöö tegemiseks. Mitmetele sunniviisiliselt väljasaadetud lastele anti valeinformatsiooni, et nende vanemad on surnud, ja vanematele ei teatatud laste väljasaatmisest.
Austraalia peaminister Kevin Rudd juba esines ametliku vabandusega 500 000 "unustatud austraallase" ees, kes paigutati aastatel 1930 – 1970 lastekodudesse ning kellele sai seal osaks väärkohtlemine ja hooletussejätmine.

Austraalia peaminister on ka varem avaldanud kahetsust riigi valitsuse ja parlamendi koostatud seaduste ja tegevuspoliitikate pärast: 2008. aasta veebruaris vabandas Rudd aborigeenidele tekitatud kannatuste eest. Võib loetleda veelgi juhtumeid, kus valitsus, president või parlament on palunud andestust teistelt riikidelt või mõnelt kannatanud rühmalt oma rahva seas: Kanada on vabandanud oma põliselanike ees, USA esindajatekoda afroameeriklaste ees, Prantsuse president Jacques Chirac on väljendanud kahetsust oma riigi koostöö pärast natsidega prantsuse juutide hävitamisel, Jaapani peaminister palus vabandust minevikus toimepandud invasioonide eest, Saksamaa on korduvalt vabandanud oma rolli eest II maailmasõjas jne.

Ilmselt on tegemist küllaltki erineva olukorraga ühelt poolt juhul, kui valitsus palub vabandust tegude eest, mis on tema enda valitsemisajal toime pandud, ja teiselt poolt juhul, kui riik vabandab minevikus tehtu eest, mil sageli ei ole enam võimalik tegelikke tegijaid vastutusele võtta. Kas sellel viimasel juhtumil peaksid riigid andeks paluma? Miks? Mis kasu võib vabandamine tuua? Kas vabandamine on piisav? Kas lisaks vabandamisele peaks veel midagi tegema? Kas kannatanutel on õigus vabandamist nõuda? Kas kannatanud peaksid vabandajale andeks andma?

Vabanduse palumist mõistetakse harilikult tarviliku eeldusena selleks, et kannatanu võiks valu ja kannatuste põhjustajale andeks anda ning et osapooled võiksid omavahel ära leppida ja jätkata kooseksisteerimist. Näiteks Hizkias Assefa sõnastab leppimise astmed (vt Murithi 2009): 1. pahategija tunnistab oma vastutust; 2. pahategija näitab üles siirast kahetsust; 3. pahategija maksab võimalusel kompensatsiooni või viib läbi hüvitamise sümboolse akti; 4. pahategija palub andestust; 5. ohver andestab, kui see on võimalik; 6. jätkub paranemis- ja leppimisprotsess ohvrite ja pahategijate ja/või nende esindajate vahel.

Vabanduse palumisega väljendab kurja teinu kahetsust, tunnistab, et ta on vastutav oma ülekohtuste tegude eest, ning näitab soovi lahti öelda enda omadustest, mis neid tegusid põhjustasid. Siira kahetsemisega kaasneb püüe anda oma parim nii nendest omadustest vabanemiseks kui ka tekitatud kahju hüvitamiseks ja heastamiseks. Selline kahetsus näitab, et pahategija tunnistab mitte üksnes iseenda halbu külgi, vaid ka ülekohtu ohvri olemasolu.
Praktilisest küljest võib öelda, et mis kasu sellest kahetsusest enam on, kui kahju on juba sündinud ja sageli on see korvamatu. Ometi mõnikord saab kahju vähendada kahetsemise abil, sest tihti kogeb kannatanu kahju osaliselt solvangu või alandamisena. Ülekohus kannab endas haiget tegevat sõnumit, et pahategija peab ennast ohvrist ülemaks ja võib seepärast ohvrit oma huvides kasutada. Kui ülekohtu tekitaja ei ole kahetsenud, võib kannatanu karta, et andestamine tähendaks selle solvava sõnumi tunnustamist. Kahetsus avab aga ukse andestamise ja leppimisele.
Andekspalumist peavad igal juhul vajalikuks need, kes toetavad seisukohta, et ülekohtu eest andestamine on moraalselt kohane üksnes siis, kui on täidetud teatud tingimused – kui pahategija tunnistab eksimust ja kahetseb. Selle tingimuse puudumisel võiks arvata, et andestaja vaatab ülekohtule lihtsalt läbi sõrmede. Jessica Wolfendale ütleb aga, et andestamisele tingimuste seadmine paneb kannatanule "andestamatuse koorma". Näib, nagu annaks andestamisele tingimuste seadmine võimu ohvri kätte (pahategija ei saa eeldada andestust niisama, vaid peab selle ära teenima), kuid see on illusioon. Võim jääb ikka pahategijale – tema käitumine ja hoiakud hakkavad dikteerima, millal ohvril sobib andestada. See tähendab, et ohver on endiselt pahategija võimuses nagu siis, kui ülekohus toime pandi.

#pict1v#Andestamine nõuab lisaks negatiivsete tunnete lakkamisele ka positiivse hoiaku teket: me ei vaata pahategijat enam üksnes kui tema kurjade tegude esindajat, vaid näeme temas kaasinimest; see on inimeste moraalse võrdsuse taastamine. Andestamine on võimalik siis, kui ohvrid suudavad laiendada oma moraalse kogukonna parameetreid nii, et sellesse on haaratud ka pahategijad.
Aga kuidas anda andeks institutsioonile (nt riigile), mille puhul ei saa enam apelleerida inimese väärtusele lahus tema tegudest?
Ja miks peaks üldse andeksandmine vajalik olema? Sageli kardetakse, et andestamine võib tegelikult ülekohut suurendada, kuna pahateod jäävad korralikult hukka mõistmata. Andestamist kiputakse segi ajama väljavabandamise, unustamise, kurjale läbi sõrmede vaatamise, armuandmise või amnestiaga. Ometi võivad paljud küsida, miks me peaksime näiteks inimsusevastaste kuritegude sooritajaid pidama endaga moraalselt võrdseks ja püüdma näha neid enda kogukonnaliikmetena. Miks mitte neid vihata ja põlata?

Ent mis võimalused on siis, kui kannatanu ei andesta? Ta võib jääda vihkama pahategija ebamoraalset käitumist ja püüda tema plaane nurjata. Ta võib tunda, et tehtud halb on vähendanud tema enda väärtust või näidanud, et ta on vähem väärt, kui arvas; tunda end kiusaka ja õelana ning tahta tuua pahategija oma tasemele. Need suunad võivad kannatanu üle võimust võtta ja vähendada rõõmu elust. Kannatanu võib tahta vihast lahti saada oma meelerahu saavutamiseks: tal võib pahategijast kahju olla; kannatanu võib teda põlata, pidamata teda oma tähelepanu vääriliseks; või otsustab kannatanu unustada halva ja teeselda, et seda pole kunagi juhtunud.
Kui keegi (üksikisikud, grupid, teised riigid) jäetakse moraalsest kogukonnast välja, asetatakse ta seisma teisele poole piire, mille sees kehtivad moraalsed väärtused ja reeglid. Põlistatakse vaenlasekuju (nt juudid, kulakud, okupandid, fa¨istid); genotsiid on sellise arengu äärmuslik näide, kui vastaspoolt ei peeta enam inimeseks. Niisugune väljatõrjumine teeb omakorda andestamise ja leppimisprotsessi äärmiselt raskeks.

Autor: Laura Lilles


Kasutatud allikad
Wolfendale, Jessica. The Hardened Heart: The Moral Dangers of Not Forgiving. – Journal of Social Philosophy, 2005, Vol. 36, No. 3, 344-363.
Murphy, Jeffrie G. Getting Even: Forgiveness and Its Limits. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2003.
Murithi, Tim. The Ethics of Peacebuilding. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2009.

Vaata eetikaveebis
Globaalne eetika
Valitsemiseetika

Unustatud austraallased
Austraalia palus "unustatud austraallaste" ees vabandust.Postimees, 16.11.2009
Australia 'sorry' for child abuse. BBC, 16.11.2009

Brown palub vabandust Austraaliasse saadetud Briti lastelt. Postimees, 15.11.2009
UK child migrants apology planned. BBC, 15.11.2009

Varem ja mujal
Medvedev: Venemaal tuleb ajaloo ümberkirjutamisel hakata hüvitisi maksma. Eesti Päevaleht,15.11.2009

11.06.2008 Kanada vabandab põliselanike ees (Postimees)

29.11.2007 Jaapanilt oodatakse vabandust inimsusevastaste kuritegude eest

01.11.2007 Hispaania tunnustab Franco režiimi ohvreid

12.10.2007 Austraalia peaminister muutis suhtumist põliselanikesse

Proos, Ivi. Kas Venemaa peab vabandust paluma? Eesti Päevaleht,27.05.2005

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

Vabandust tuleb ikka paluda, hoolimata sellest, kas kannatanu andestab või ei. Seega tuleks riigil andeks paluda tegude eest, mille minevikusündmused on jätnud riigi südametunnistusele. Vabandust palumine näitab inimese või riigi kahetsust tehtud teo suhtes. Vabandajale on vabandamine justkui vabaks saamine koormast. Vaikimine vabandamise asemel aga hoopiski suurendab seda koormat.

Eksimine on inimlik, andestamine jumalik...

... isegi juhul, kui väga raske või hoopiski võimatu on andeks anda, on vabandamisest kasu subjektile endale.

Sisestas k (verifitseerimata),

Mõne päeva eest vabandas Lõuna-Korea president Park Geun-hye ametlikult eelmisel kuul juhtunud parvlaevakatastroofi eest, milles hukkus umbes 300 reisijat, kellest suurem osa olid kooliõpilased. Mõne päeva eest jõudis meieni ka uudis selle kohta, et Põhja-Korea võimud on avalikult tunnistanud, et mai keskpaigas kukkus seal kokku korrusmaja, kus võis hukkuda sadu inimesi. Toimunu eest võttis süü enesele julgeolekuminister Choe Pu Il. Suletud ühiskonna puhul on keeruline aru saada, mis võis sellise võrdlemisi ebatavalise sammu ajendiks olla, kuid ehk pole vale tõlgendada seda vabandamisena.
See, et nii Lõuna- kui Põhja-Korea juhid oma rahva ees vabandavad, kõneleb ilmselt üsna selgelt põhilisest, mida vabandamine eneses kätkeb: selles on jõud, mis aitab rasketest momentidest üle saada, mistahes motiivid seda siis ka ei kannustaks. Kaotatud elusid vabandus tagasi ei too, kuid see annab siiski tunnistust kahetsusest ja soovist ulatada lepitav käsi. Vabandus ehitaks justkui silla, et elu saaks jätkuda.
Vabandamisel ja vabandamisel on siiski vahe. Kui seda liiga tihti tehakse, siis see devalveerub ja mõjub õõnsalt. Samuti ei pruugi vabandaja ise sugugi uskuda sellesse, mida ta ütleb, kuid kuna olukord või tema positsioon seda nõuab, siis ta teeb seda.
Vabandamine riikide ja rahvaste vahel on üldiselt pikk ja vaevarikas protsess. Riik võib toimunu eest küll vabandada, kuid kas seda teeb ka kogu rahvas, kelle kollektiivsest mälust on ebaõiglus pikaldane kaduma? Kas vabandamine eeldab andestust neilt, keda ülekohus, ebaõiglus, tragöödia otseselt tabas/on tabanud?

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
3 + 1 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.