Kas tõesti hiiliv ristiusustamine? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kas tõesti hiiliv ristiusustamine?

15. Aprill 2009 - 16:52 --
Foorumid: 

Alates 1988. aastast kannab Eesti Televisioon üle erinevate tähtpäevade ja pühade puhul peetavaid jumalateenistusi. Siiani on tavaliselt edastatud Eesti kõige suurema, luteri kiriku teenistusi, kuid ülekandeid on tehtud ka näiteks baptistide ja nelipühilaste kirikutest.

Kuna Eestis riigikirik puudub, tekib muidugi küsimus, millise kiriku teenistust missugusel pühal vaatajatele näidata. Ilmselt oleme kõige rohkem harjunud luteri kirikuga. See tundub arvatavasti enamikule eestlastest kõige tuttavam. Kuid kas alati saab piisavaks põhjenduseks, miks midagi ette võtta või ära jätta olla asjaolu, et väidetavalt oleks säärase toimimisviisi valimine meie rahvale võõras? Võib-olla peaks riigitelevisioon vastupidi tutvustama kõiki erinevaid kirikuid ja usulahke, mis siin maal tegutsevad? Praegune kommertstelevisioon ei tee seda tõenäoliselt niikuinii ja religiooniõpetusega on meie ühiskonnas üldse tumedad lood. Muidugi tekib siinkohal uus probleem, nimelt kui kaugele sellise mitmekesisusega minna tohib. Kas televisioonis ülekantavat vabariigi aastapäeva jumalateenistust võiks läbi viia näiteks mo¨ees? Või hoopis sünagoogis?

Võib ka muidugi küsida, kas jumalateenistuste ülekanded televisioonis on üleüldse õigustatud. On teada, et eestlased on üldiselt väga usukauge rahvas. Kui kirikus ka käiakse, siis võrdlemisi juhuslikult ja tavaliselt ilma suurema sisemise põlemiseta. Seda võib vahel näha ka jõuluõhtul teleülekannet vaadates – kirikus istuv rahvas on üldiselt mornipoolne, innukalt kaasa laulda ei taha eriti keegi. Niisiis, rääkides sellest, mis meile oma või võõras tundub, võib-olla pole nii usuleigel rahval tarviski telerist jumalateenistust vaadata? Kes soovib, saab kirikusse kohale minna ja kõigest vahetult osa võtta. Või tuleks arvata hoopis nii, et kuna Eestis riik ja kirik kokku ei kuulu, ei peaks omavahel seotud olema ka riigitelevisioon ja jumalateenistused, oma suva kohaselt võivad selles küsimuses talitada ainult erakanalid?

Autor: Kadri Lutt
Pildi päritolu: pilt.delfi.ee

Vt ka:

Eetikaveebis:

Meediaeetika
Religioon ja eetika

Lisaks:

Kas kogudustel on ETV-ga diil?
Delfi, 14.04.2009

Teleteenistusel enam kui 30 000 vaatajat
www.ekek.ee

Jõulujumalateenistus või tsirkus, kuhu peab pileti lunastama?
SL Õhtuleht, 10.12.2008

Kohad VIP-jumalateenistusele täitusid üleöö
Tartu Postimees, 08.12.2008

President ei käi jumalateenistusel teleülekande pärast
ERR uudised, 29.12.2008

Presidendi kantselei: jumalateenistusele võiksid pääseda kõik soovijad
EPL Online, 08.12.2008

Eesti kaunid kirikud muudavad teenistuse telepildi huvitavaks ja omanäoliseks
Postimees, 22.12.2006
 

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

Ülekanded televisioonis on kahtlemata õigustatud, sest nii jõuab jumalateenistus kõigini, kes seda näha soovivad. Pean eelkõige silmas vanaemasid-vanaisasid, kes ei saa ise kirikusse minna, kuid kes meelsasti vaatavad jumalateenistust telekast.
Samuti pole eestlased usukauge rahvas. Seda näitab juba tõsiasi, et jumalateenistusi näidatakse eetris. Järelikult jätkub.vaatajaid. Samuti on riikliku televisooni puhul igati kohane jumalateenistusi üle kanda. Eesti ajal käisid eestlased ju usinalt kirikus - nii et antud juhul on tegemist ka austusavaldusega Eesti vabariigile.

Arvan, et eestlased on lihtsalt vaiksed ja tõsised - sellega võiks seletada ka kirikuskäijate mornipoolseid nägusid. Ehk on see lihtsalt doxa ja kirikuskäijad on sisimas õnnelikud, et nad seal on. Miks nad muidu kirikusse lähevad? Traditsioonist? Võimalik. Ent juba see näitab, et luteri kirik on oluline.
Ei usu, et konservatiivne ja mõneti umbusklik eestlane kiriku asemel mo¨eesse läheks. See pole osa meie kultuurist. \"Oma\" on ikka kallim, või kuidas?

Sisestas John F (verifitseerimata),

Oo, vahel siiski on mõistlik kiigata siia veebile, võib kohata intrigeerivaid teemasid :)

Miks on eestlased kirikus tõsised? Tõepoolest saab seda põhjendada võibolla sellega, et pole sisemist põlemist, aga võibolla ka sellega, et see on ainult väline ja sisimas nad on õnnelikud. Mina püüaksin seletada seda läbi kaugete aegade hääle. Õp. Otto Funcke (oma raamatud \"Kuda õnnelikuks võib saada ja õnnelikuks teha\" on toonud välja sama küsimuse. Miks inimesed 19. saj. Saksamaa enamikel juhtudel tulid kirikusse lootusrikaste nägudega, kuid lahkusid mornilt. Tema kirikuõpetajana vastas, et vast sellepärast, et kantslist, kuna peaks kuulutama armastuse ja headuse sõnumit, kuulutati poliitikat ja igapäeva muresid. Kas nii ei ole meilgi? Kas räägitakse 21. saj. luteri kirikus inimesega südamest südamesse või ollakse pigem pateetilis-dogmaatilise suhtumisega? Ent selline küsimus näitab seda, et välise järgi ei saa otsustada sisemise üle. Milleks meile on vaja meie kultuurile võõrast mo¨eed või sünagoogi (need võivad loomulikult olla rahvusvahemuste tarvis siin Eestis), kui meil on omad hiied ning kirikud? Sobiks ka ju mo¨ee ja sünagoog, kuid küsimus on õiges sisus. Mis muudaks inimese õnnelikuks, annaks talle võime teisi õnnelikuks teha, suurendada Jumalat ehk armastuseruumi endas ja enda ümber? Kui seda võimaldaks hiiliv või mittehiiliv ristiusustamine või minu pärast kasvõi islamiseerimine kui see otstarbekam peaks olema, siis Jumal temaga.

Sisestas Jaanika (verifitseerimata),

Ei, see kirikus morn olemine pole miski eestlaste rahvuslik eripära. Kui võtta asi lihtsustatult kokku siis: http://www.youtube.com/watch?v=Mtw8FtW4D-o ja seda on telekast kah ikka valus vaadata.
Kirikuid tasub muidugi näidata, ja iidseid hiisi kah, aga on siis seda kurba teenistust sinna tarvis :P

Sisestas Mati (verifitseerimata),

\"Miks nad muidu kirikusse lähevad? Traditsioonist? Võimalik. Ent juba see näitab, et luteri kirik on oluline.\"

Hi-hii, see on küll miski kummaline argumenteerimine, nagu huumorirubriik. Ja kindlasti hõiskab morni kirikulise süda tegelikult issanda pärast rõõmust siin vagal maal *smirk*

Link on väga tip-top :)

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

\"Miks nad muidu kirikusse lähevad? Traditsioonist? Võimalik. Ent juba see näitab, et luteri kirik on oluline.\"

Selle all mõtlesin järgmist:
Inimesi ei saa sundida kirikusse minema. Need, kes lähevad, järelikult tahavad minna või teevad nad seda kohusetundest, kuna nii on teinud nt nende vanemad ja/või vanavanemad. Seda pidasin silmas traditsiooni all. Järelikult saab öelda, et eestlased ei ole usukauge rahvas, kuna traditsioon kirikus käia on säilinud ja jätkub inimesi, kelle jaoks religioon on oluline.

Eraldi küsimus on see, kas inimesed käivad kirikus ilma teadmata, mida kirik tähendab või on nad nn teadlikud usklikud (on teadlikud sellest, mida ja miks nad usuvad ja ei ole oma usus pimedad).

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Küllap jumalateenistuse teleülekanne täidab suures osas seda funktsiooni, et võimadaldada haigetele, vanadele ja muudele, kes ei saa ise kohale minna, osalemist jumalateenistusel. Mitte niivõrd harivat, usundeid tutvustavat funktsiooni. Muide, ka eri usunditega on võimalik riigitelevisiooni vahendusel tutvuda (nt \"Ajalik ja ajatu\").
Mind paneb vahel imestama see, et kui peetakse täiesti mõistetavaks, et televisioon (ja ka haridus!) püüab edastada infot jms võimalikult mitmekesiselt, paljudelt aladelt, siis religiooni tahetakse ikkagi kuidagi kõrvale puksida.
Minu arvates oleks väga lahe, kui televisioon kannaks üle jumalateenistust sünagoogist. Iseasi, mis juudid sellest arvavad! Mo¨eed meil Eestis kahjuks ei ole...
Paratamatult on riigitelevisiooni muudegi saadete puhul sama küsimus olemas - miks edastada just seda sündmust, neid inimesi jne, kui ometi on olemas palju alternatiivset, mis tahaks vast ka ekraanile pääseda. Ma arvan, et jumalateenistuse edastamisel on oluline kriteerium ikkagi see, kui paljud inimesed seda vaadata tahaksid. Kuna potentsiaalsete jumalateenistuse jälgijate hulgas on tõenäoliselt (vastavalt üldisele statistikale) kristlasi (või selle traditsioonidega seotuid) rohkem, siis on õigustatud neile ka teenistuse pakkumine. Luterlasi on meil jällegi kristlaste seas enim. Kuigi ülekandeid on tehtud ka ortodokside jt juurest. Ja kui näiteks Rüütel president oli, ortodoks, eks ole, siis näidati ikka teda ka ortodoksi kirikus käimas. Pluss asjaolu, mida ma veel oluliseks pean - kui natuke lahtiste silmadega ringi vaadata, siis on meie kultuur kristluse ja eriti luterluse pärandist nii läbi kasvanud, et tuleb ainult kasuks kasvõi ekraani kitsa vaatepilu kaudu kiigata, mida seal siis ikkagi päriselt tehakse.
Ja mornidest nägudest - vaataksin siinkohal vaataja silmadesse hoopis. Näiteks on inimesel, kes ei ole läbi elanud religioosset kogemust, raske tõlgendada seda läbi elava või meenutava inimese näoilmet. Mis nägu peaks olema inimesel, kes kohtub oma Jumalaga?

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

Täiesti nõus Lauraga. Me ei tea, mis peitub \"morni\" näo taga. Ei kujuta ette, et keegi eksistentsiaalseid mõtteid, läbielamisi või (valusaid) mälestusi minevikust naeru saatel, sära silmis, mõtleb/meenutab. Kirikusse minnes tekibki teatud tõsine ilme näole. Võib olla mõtlevadki paljud inimesed, kes jumalateenistusele lähevad, seal oma mõtteid ja tunduvad seetõttu \"eemal olevat\". Kirikut võib vaadata kui eneserefleksiooni paika, kuhu võidakse minna selleks, et endale mingi teema selgeks mõelda või andeks paluda. Ja selle tegemiseks ei pea üldse mitte usklik olema. Tean eestlasi, kes väidavad, et nad jumalat ei usu, aga käivad ikka mõnikord kirikus (küll mitte jumalateenistusel) ning paluvad oma lähedaste õnne eest. Taas üks näide toetamaks argumenti, et kirik on oluline ning sellest tulenevalt on õigustatud ka jumalateenistuse ülekandmine, sest need, kes füüsiliselt kirikusse kohale minna ei saa, võivad sama elamuse/mõteteselginemise kogemuse osaks saada televisiooni vahendusel. Vähemalt mingigi hea omadus televisioonil on.

Sisestas John F (verifitseerimata),

Arno oli kommu, mitte ortodoks. Kirikuskäimine ei tee kedagi usklikuks ja selleks, et usklik olla ei pea käima tingimata kirikus.

Sisestas Laurale (verifitseerimata),

Tal peaks olema rõõmus nägu.

Sisestas Jutu jätkuks (verifitseerimata),

Ma püstitaksin sellise pigem retoorilise küsimuse: et kas põhjendus, et ülekanne televisioonis on neile usklikele (rohkem või vähem selle jätaks praegu kõrvale) kes mingil põhjusel (füüsilisel, sotsiaalsel vms) kohale tulla ei saa, saaksid ka nö osa, on ikka tegelikult argument? Kui Jumal/jumal peaks olema kõikjal ja valvama me üle koguaeg? Ning kas palve (või ütleme siis pöördumise ajal) on hädavajalik vaadata liikuvaid pilte (ammuks need siis leiutati, onju). Kui väidetavalt mingi sisemine põlemine, tung, soov ning usk on põhilised, siis virvendav ekraan ei peaks ju eriti rolli mängima? Võiks see siis olemata olla?

Sisestas Triin1 (verifitseerimata),

Kohati kaldub siin jälle väga sellesse uskumise teemasse :)

Ma arvan, et jumalateenistuse ülekanne teenib kenasti ERRi missiooni \\\"arendada ja hoida elu Eestis\\\" http://www.err.ee/rahvusringhaalingust/missioon_ja_vaartused/
Ja se\\\'s mõttes tuleks kindlasti ka vaheldus kasuks.

Ja eks gospel murrab vaikselt ka siinsesse morni-ilmelisse kirikupublikumi sisse, kui see riigitelevisiooni jõuab, siis võiks mõne teenistusegi ära vaadata :)

Sisestas Laura (verifitseerimata),

\"Tal peaks olema rõõmus nägu\": mul on hea meel, et elu on mitmekesine ja et religioossed elamused on mitmekesised. See tähendab, et kõik tunded on lubatud ja olemas. Käib elusolemise juurde olla rõõmus, olla kurb, olla morn...

Sisestas Xander (verifitseerimata),

Mina olen samuti seda laadi inimene, kellele tehakse \"morni\" näoilme pärast aeg-ajalt etteheiteid, seega esitan kirikuskäijate kaitseks järgmised argumendid: a) naeratamine tekitab kortse (kenasid kortse küll, aga siiski); b) kahtlemata leidub siin riigis veel neid, kes on võimelised endasse süüvima, unustades kord nädalas/kuus/aastas kas või tunnikski muretseda selle pärast, mida arvab üks või teine televaataja.

Sisestas John F (verifitseerimata),

Morn nägu ja tõsine nägu on kaks ise asja. Kui kuskil tehakse morni nägu, järelikult on tegemist kas teatriga, kus see on lavastatud või siis päriselulises kohas, kus situatsioon on morniks tegev.

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

Mis ühe jaoks morn, see teise jaoks tõsine. Inimene võib mõelda tõsiseid mõtteid ja paista teistele morn, kuigi tegelikult on ta mõtlik. Seetõttu ei saa minu meelest tõmmata piire nende kahe (morni ja tõsise) vahele.
Mida üldse tähendab olla morn? Kuidas see erineb kurbusest? Kas olla morn tähendab olla ükskõikne/hoolimatu selle suhtes, mis ümber toimub?
Igatahes ei saa selles kedagi süüdistada või kellelegi ette heita, et ta on morn. Nagu Laura ütles, siis on loomulik, et käsikäes käivad rõõm ja kurbus, naerul nägu ja morn ilme.

Sisestas John F (verifitseerimata),

Ei nõustu. Kui morn ja tõsine on üks ja sama asi, siis oleksid nad sünonüümid. Paraku nad seda pole.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

tähenduse poolest saab ilmselt morni ja tõsise vahel vahet teha, aga katsu sa seda teha teist inimest vaadeldes...

Sisestas Aire (verifitseerimata),

Kas me ei ole pisut põhiteemast kõrvale kaldunud?? Võib-olla tuleks tagasi selle juurde, kas jumalateenistuste kajastamine ETVs on kallutatud ning laiemalt arutaks eestlaste vähese teadlikkuse üle eri religioonidest.

Sisestas Xander (verifitseerimata),

Ehk on probleem selles, et ollakse küll teadlikud erinevate religioonide olemasolust, kuid mitte nende õpetustest. Eriti selgelt ilmneb see liigsest tähelepanust pealiskaudsetele asjaoludele, nagu kuulajate välimus ja milline prominent teenistuse ajal kirikus viibis.

Sisestas John F (verifitseerimata),

Aga mis mulje tekitab praeguses olukorras kui telekast näidatakse:
1) morne jumalateenistusel osalejaid
2) poliitilist kantslijutlust
3) tähtsaid riigijuhte esiridades.
Kas tavalisele televaatajale mitte ei tundu, et see, mida talle kristluse, kiriku ja usu pähe näidatakse, et see ongi kristlus, kirik ja usk? Kas ikka on?

Sisestas makron (verifitseerimata),

86% tavalistest televaatajatest olevat sellest sai.

Sisestas makaron (verifitseerimata),

*savi

Sisestas tondu (verifitseerimata),

Kaldun nõustuma autoriga, kes küll selget seisukohta ei võtnud :)
Nõustun aga selles mõttes, et küsimus on igatahes õigustatud. Huvitav oleks teada, kuidas ETV seda ise põhjendab? Ja kas seaduse järgi on ristiusk tõesti lihtsalt üks usk teiste seas - täpselt võrdne näiteks islamiga?

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
6 + 10 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.