Eesti kirjanduse reaalsus versus virtuaalsus | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Eesti kirjanduse reaalsus versus virtuaalsus

17. Märts 2009 - 13:57 -- Triin Pisuke-Roos
Foorumid: 

Suurkorporatsioon Google on avastanud eesti kirjanduse ning teinud ettepaneku teha lisaks maailmakirjanduse klassikale veebis kättesaadavaks ka eesti kirjanike teosed.

Paljud Maarjamaa sulemeistrid pole sellest ettepanekust vaimustatud ning näevad teoste virtualiseerimises pigem ohtu kui kasu. Eelkõige tekitab pahameelt Google`i esitatud ettepaneku vorm stiilis "Kes ei taha, et tema teoseid levitatakse elektroonilises andmebaasis http:// books.google.com, peab sellest Google’ile 5. maiks teatama". Antud üleskutse ilmus 21. veebruaril 2008 Eesti Päevalehes avaldatud kuulutuses. Kui autor kirjalikku tõendit keeldumisest tähtajaks ei esita, siis võib Google tema teosed Internetis kättesaadavaks teha.

Kultuuriministeeriumi autoriõiguste nõuniku Toomas Sepli sõnul peaks Google sõlmima iga autoriga eraldi lepingu, kui ta soovib nende teoseid veebis kättesaadavaks muuta. USA-s on kirjanikud Google`i autoriõiguste rikkumise eest kohtusse kaevanud, samuti on umbusaldust avaldanud soomlased, soovitades kirjanikel Google´iga lepingut mitte sõlmida.

Kirjanik ja kirjastaja Sven Kivisildnik võrdleb Eesti Päevalehe artiklis tehtud ettepanekut mistahes ebaõiglase tehinguga: "Sama hästi võiksin ma võtta sinu läpaka ja maha müüa ja ütelda, et see on müüdud, kuna sa kella neljaks arvamust ei avaldanud," väidab Kivisildnik (26.02.09). Google`i mõneti imperialistlikku käitumist väljendabki kõige ehtsamalt see, et kirjanikele tehti ettepanek meedia vahendusel, justnagu ei vääriks iga autor eraldi pöördumist. Mõistagi ei ole tagatud, et meediumi vahendusel jõuab teade kõigi kirjanikeni, mistõttu tundub, et suurfirma käitumine väikeriigi loomeinimestega on üleolev. Miks muidu otsustada kollektiivse pöördumise kasuks? Võib-olla oli seesuguse kuulutuse ilmumine aga inimlik eksitus, mida ka maailmakuulsate brändide suhtekorralduses ette tuleb.

Tehnokratt Peeter Marvet on Päevalehele öelnud, et eestikeelsed raamatud veebis tooksid Eestile rahvusvahelist tuntust. Võttes arvesse eesti keelt kõnelejate väikest arvu, ei saa selle väitega nõustuda. Samuti on teoste virtualiseerimise plussiks Marveti sõnul mugava ligipääsu tagamine eestikeelsele kirjandusele. "Oleks oluline, et eestikeelsed raamatud oleksid otsitavad ja otsinguga leitavad. Sinna võiksid välja jõuda Tammsaare ja teised meie klassikud, et inimestel oleks lihtne tee nende raamatute ostmise juurde, see on oluline," ütles Marvet Päevalehele (25.02.09). Siit tekib küsimus, miks peaks püüdlema selle poole, et järjest enam asju oleksid lihtsasti kättesaadavad? Mida seesugune mugavus endaga kaasa toob?

Kui siiamaani on kõik kirjandushuvilised Tammsaare kas raamatukogust, raamatupoest või oma enda raamaturiiulist üles leidnud, siis miks ei peaks nad sellega edaspidi hakkama saama? Tundub, et raamatute kättesaadavaks tegemine veebis kaotab osa teose autentsusest. Võiks öelda, et veebis kaotab raamat raamatu staatuse ning muutub virtuaalseks tekstiks, millele on ligipääs vaid siis, kui tehnika (arvuti) alt ei vea. Mugavusel on omad võlud ja ohud, millest viimasena võiks välja tuua järjest kasvava materiaalse maailma virtualiseerumisprotsessi, mille käigus suureneb inimese (antud loos lugeja) sõltuvus tehnoloogiast. Seega võiks väärtuslik kultuuripärand jääda reaalsuse osaks, millest osa saamine ei sõltu arvutiühendusest.

Loodetavastijääb Raamatute Raamatuks Raamat ise, mitte Kindle 2 ehk Amazon.comi digitaalne raamatulugeja, mida soovitab kirjanik Sirje Kiin, selgitades selle seadme säästlikkust, looduse- ja lugejasõbralikkust. Kas kujutate ette tühje raamaturiiuleid ning ühte pisikest elegantset seadet asendamas sadu raamatuid?

Milles seisneb raamatute võlu? Miks on nende materiaalne kohalolu lugejate jaoks väärtus? Öeldakse, et õnn ei peitu materiaalsetes väärtustes, kuid tarkusetera "mida vähem omada, seda parem olla" ei tundu kehtivat raamatute kohta.

Autor Triin Pisuke

Vt meedias:

 

Postimees, 08.03.2009Kirjarahvast häirib Google'i ülbe ettepanek

Postimees, 05.03.2009Sirje Kiin: digiraamatu poolt

Eesti Päevaleht, 26.02.09Google tahab eesti kirjandust internetis pakkuma hakata

Eesti Päevaleht, 26.02.09 Kultuuriministeerium: Google peaks iga Eesti autoriga lepingu sõlmima

Eesti Päevaleht, 25.02.09Kivisildnik: Google’it juhib ahnus, mitte hoolimine eesti kirjandusest

Eesti Päevaleht, 25.02.09 Marvet: kirjanikud võiksid vastu võtta Google’i abikäe eestikeelsete raamatute levitamisel

Vt eetikaveebis:

Ärieetika

 

Kunst ja eetika

 

 

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Järgmine aasta saab 70 aastat Tammsaare surmast ning tavalise praktika kohaselt kehtib autoriõigus kuni 70 aastat peale autori surma, seega õigepea pole seal kellelgi eriti midagi arvata (kui hinnangud kõrvale jätta).

Mitmete Eesti klassikute (nt. Kreutzwald, Kitzberg, Bornhöhe) puhul on see 70 aastat juba ammu möödas, seega mingit loa küsimise olukorda ei saa eriti tekkida.

Mis puutub raamatu formaati ning virtuaalsuse \"halbusesse\", siis vanasti olid pärgamendi ja papüüruse rullid, siis leiutati trükipress ja hakkasid ilmuma raamatud oma tänapäevasel kujul. Seega on helendav ekraan vaid meedium ning tänapäeva raamatud on samavõrd sõltuvuses paberist kui uue aja raamatud elektrist.

Radikaalsed muutused, mis kaasnevad ajaga on alati olnud võõrastust tekitavad. Samas on ajalugu näidanud, et muutused tulevad niikuinii ja tulevaste põlvede jaoks on see juba loomulik. Seega ma ei näe põhjust progressi vastu võidelda.

Sisestas John F (verifitseerimata),

Konservatiivina ma muidugi pooldan ka siiski \"traditsioonilisi\" raamatuid. Teisalt on Matsi sõnavõtus muidugi palju mõtlemapanevat. Võibolla on siin pigem küsimus selles, kas iga tehniline progress on soovitav (st. kas \"ekraanraamat\" on parem kui \"tavaraamat\" ka muudes parameetrites kui lihtsalt abtraktne tehniline progress). Võibolla just tuleks vastu olla taolisele progressile, kus progress on eesmärk omaette, aga reaalset lisandväärtust annab vähe? Või võibolla pole küsimus üldse selles. Võibolla saab siin võrrelda raamatute trükikunsti arengut raha arenguga. Üks peamine põhjus, miks kõik ei kasuta elektroonilist raha (rääkimata e-rahast) on see, et sularaha on nii mitmelgi juhul mugavam kasutada. Eks see on nii ka raamatutega. Ma usun, et niipea kui leiutatakse selline e-raha, mis on iga parameetri poolest parem kui sularaha, muutub see universaalseks ning nii on ka e-raamatutega. Kuni aga selle punktini, \"käibivad\" mõlemad paralleelselt ning nad mõlemad on head, nii e- kui tava-, igaüks oma segmendis.

Sisestas Xander (verifitseerimata),

Mina leian, et kui kõik võimalused oleksid avatud eranditult kõigile, siis ühiskond kasutaks pigem kuld- kui paberraha ning paberraamatute asemel hoopis miniatuuridega illustreeritud, käsitsi kirjutatud pärgamentraamatuid. Autor annab väga tabavalt mõista, mida tähendab meie kultuuriruumis raamat, mida riiulitäis raamatuid. Kõrgtehnoloogilised seadmed seostuvad omakorda kas uuenduste või mugavusega, olenevalt sellest, kuidas ja millises valdkonnas neid kasutatakse. Kuivõrd vajalik leiutis on näiteks televiisori pult?

Samas ei pea üks variant tingimata välistama teist, kui on efektiivsuse seisukohalt otstarbekas rakendada mõlemat, juhindudes nii põhimõtetest, harjumustest kui ka mõõdukusest. Minu kursusekaaslane otsis niisama huvi pärast proosatekstist, mille olin elektroonilisel kujul temale saatnud, kui mitu korda esines selles vastava kirjandusvoolu nimetus. Seega sai ta soovitud informatsiooni sekundite jooksul, ilma et oleks pidanud selleks mitusada lehekülge sõna-sõnalt uuesti läbi lugema või üritada leida antud arvu mõnest teatmeteosest.

Sisestas Autor (verifitseerimata),

Jah, kahtlemata on raamatute digitaliseerumisel positiivseid külgi. Väga hea näide sellest on vajaliku info kiiresti üles leidmine (Xanderi näide). Olen nõus ka Matsi väitega, et tulevaste põlvede jaoks on meie \"hirmud, ootused ja/või lootused\" loomulikud nähtused.

Aga...

Kui progress toimub virtualiseerumise suunas, siis tekib mul siiras mure inimeste silmade pärast. Mis jääb silmadest järele siis, kui nad peavad vaatama ainult arvutiekraani? Kas leiutatakse asendussilmad? Digisilmad? I am kidding, of course... Aga mure jääb. E-raha pole selles mõttes ohtlik, kuna tema kasutamine ei eelda tundidepikkust suhet arvutiekraaniga.

Julgen väita, et arvutite võidukäiguga on kaasnenud (vähemalt mõningane) tervise allakäik. Nii füüsilise, kui ka vaimse tervise (viimane kehtib spetsiifiliste näidete kohta, nt verised arvutimängud, mis mõjuvad destruktiivselt).

Selle loo kirjutamise lähtekohaks oli hirm selle ees, et reaalne maailm muutub järjest irreaalsemaks....

Sisestas John F (verifitseerimata),

Jah, just! Kõik kommentaatorid ilmselt räägivadki siin sellest, et üks ei pea välistama teist ning et antud juhul kätkeb progress endas ohte (nt. irrealiseerumine, silmanägemise halvenemine jne.). Ilmselt aga on tarvis nii asjade (sh. raamatute) traditsioonilisi vorme kui ka digitaliseerituid. Teisalt, e-raamat ju ei ole ise-enesest halb kui nt. õnnestub ta viia teisele kujule kui silmi jne. kahjustav arvutiekraan. Nt. tulevane hüpoteetiline e-raamat on täpselt nagu tänane traditsiooniline raamat, ainult, et ta on hõredamast mateeriast, nt. ütleme digitaalse hologramm-infokandjana, mida saab lehitseda, riiulisse panna, ei riku silmi jne.

Sisestas tondu (verifitseerimata),

Ettepaneku vorm on ilmselgelt jabur.

Aga mis puutub paberist raamatu võlusse, siis traditsiooniline raamat ei sisalda ju ainult raamatu autori teksti, vaid ka näiteks isiklikke mälestusi. Võib-olla kingiti see konkreetne raamat Teile 16. sünnipäevaks koos sisse kirjutatud pühendusega, võib-olla lappasite seda ükskord nukra tujuga, nii et pisarate jäljed on siiani näha, võib-olla panite mingi tähendusliku koha vahele värvilise puulehe, mis meenutab Teile hiljem alati just seda konkreetset sügisest jalutuskäiku... Raamatu füüsiline vorm kannab endas palju enamat kui ainult teksti.

Kahjuks kipub progressiga ikkagi kaasnema see, et mingi dimensioon läheb kaduma. Vahel tuleb ikka ilmselt juurde ka, aga kaotsi minevatest on siiski kahju.

Sisestas Autor (verifitseerimata),

Nõustun tondu väidetega raamatute hingeelust. Kui pole raamatuid, siis ei saa neid kinkida ning jäävad saamata pühendusega raamatud ning raamatud, mille lugemise juurde ei oleks lugeja ise jõudnud ning mille ta avastab alles siis, kui raamat talle kingitakse. Selle peale ma varem ei mõelnudki, kui olulised on kingitusena saadud raamatud ning nendesse graveeritud sõnad. Meenub raamat pühendusega \"Manon Lescault`ile\" \"Kameeliadaamist\".

To JohnF:

Ma ei kujuta ette raamatut, mis on elektrooniline ja samaaegselt lehitsetav. Need kaks asja välistavad teineteist. Kui raamatu asemele tuleb midagi muud, siis pole see enam raamat. Kui ta on digiraamat, siis tähendab see seda, et tema vorm on erinev. Ja kui vorm muutub, kas siis saab säilida sisu?

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
1 + 0 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.