Leebus kaebajate vastu | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Leebus kaebajate vastu

2. Märts 2009 - 14:35 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Valitsus kiitis heaks kartellidevastast võitlust tõhustava eelnõu, mida on süüdistatud pealekaebamise soosimises.

Eelnõu näeb ette nn leebusprogrammi, mis puudutab konkurentsiõiguse rikkumises osalenud isikuid, kes omal algatusel ja esimesena teatavad ebaseaduslikest hinnakokkulepetest, turgude jagamisest või muudest kartellikokkulepetest. Kui selline isik taotleb leebuse kohaldamist, võidakse kergendada karistust kuni sellest vabastamiseni. Rikkujad, kes samuti kasulikku teavet edastavad ja leebust taotlevad, kuid ei tee seda esimesena, saavad proportsionaalselt osutatud abiga vähendatud karistuse. Leebuse kohaldamine eeldab rikkujalt täielikku koostööd ning seab tingimuseks, et taotleja ei tohi olla kartelli juht või algataja.

Eelnõu kritiseerija Jaan Õmblusleiab, et niisugune leebusprogramm edendab pealekaebamist, eestlastele niigi omast käitumisnormi, killustades Eesti ühiskonda ning takistades ettevõtjate vahelist koostööd. Artikli autor kardab, et pealekaebamise au sisse tõstmine looks ettevõtjatele võimalused oma konkurentidest hõlpsalt ja ohutult vabaneda, nautides samal ajal kartellikokkuleppest saadud hüvesid.

Justiitsministeeriumi nõunik Tanel Kalmet ütleb vastulauses, et hirm või lootus, et Eestis kujuneks välja massiivne pealekaebamiskultuur, on liialdatud: "pealekaebamine kui käitumisnorm" on juba pikemat aega kogu õhtumaise õiguskorra osa. Kuriteo varjamist ei pea õigeks tavamõistus ega seadused, teisalt ei pane keegi kurjategijale pahaks, kui ta oma süü üles tunnistab.

Teavitamiseks või pealekaebamiseks (inglise keeles whistleblowing) võib nimetada organisatsiooni kuuluva isiku tegevust, millega ta tahab juhtida tähelepanu organisatsiooni teiste liikmete või organisatsiooni enda ebaseaduslikule või ebamoraalsele käitumisele. Richard T. De George (Business Ethics, 1999) eristab sisemist ja välist teavitamist. Esimese hulka kuuluvad juhtumid, kus teavet edastatakse süsteemi või organisatsiooni sees, näiteks kui üliõpilane räägib õppejõule spikerdajast või töötaja ülemusele raharaiskavast kolleegist. Teisega on tegemist siis, kui rikkumisest teatatakse vastavale ametiasutusele või meediale.

Anne T. Lawrence ja James Weber (Business and Society: Stakeholders, Ethics, Public Policy, 2008) toovad välja mitmesuguseid asjaolusid, mis võivad raskendada info valdajal seda vastavatele isikutele edastamast. Takistuseks võib saada töötaja lojaalsus tööandjale, hirm kättemaksu (või karistuse) ees ning praktilised raskused. Üks tegureid on ka kohalik ajalugu – kui ühiskonna ajaloos on olnud traagilisi sündmusi, kus pealekaebamine on mänginud olulist rolli, siis on selle ühiskonna suhtumine pealekaebamisse/teavitamisse valdavalt negatiivne. Niisuguseks asjaoluks võib Eestis olla mälestus kaebajate rollist küüditamiste korraldamises.

Kas oma süüteo ülestunnistamist ja sellega kaasosaliste paljastamist võib pidada puhtalt pealekaebamiseks, millele võiksid laieneda negatiivsed reaktsioonid kaebajate, nuhkide, koputajate jmt tegevusele?

Üks ettevaatlikuks tegev küsimus teavitajate kohtlemisel on see, kas lisaks sellele, et nende endi süütegu kergemalt karistatakse, tohib neile anda teavitamise eest hüvitist? Mõnel pool maailmas seda tehakse, kuigi sellega kaasneb leebuse kuritarvitamise oht omakasu eesmärgil. Ometi on teavitajasse suhtumisel oluline, millised on tema motiivid. Kas on selleks mure avalike huvide ja seaduserikkumise pärast, soov kellelegi kätte maksta või püüd saada isiklikku kasu?

Reaktsioon kirjeldatud eelnõule seostub laiema küsimusega: kuidas teha vahet kodanikujulguse ja pealekaebamise vahel? Seaduserikkumise lõpetamiseks astutud sammud, nagu ka hättasattunud lapsest teatamine või metsa alla prügi vedanu ülesandmine, võiksid olla näited kodanikujulgusest.

Autor: Laura Lilles

Vaata lisaks
Enese ülesandjad pääsevad tulevikus leebema karistusega. - Ärileht, 26.02.2009

Jaan Õmblus: pealekaebamine uueks majandusmootoriks? - Ärileht, 26.02.2009

Tanel Kalmet. Kartellimeistrid ei ole majandusmootorid. - Ärileht, 26.02.2009

Leon Glikman ja Risto Rüütel: leebusprogramm – uus ajajärk konkurentsijärelevalves. - Postimees, 02.02.2009

Kartellist teataja pääseb puhtalt. - Ärileht, 6.01.2009

Koidu Mölderson. Leebusprogrammi eelnõu kooskõlastamisel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Magistritöö: Anneli Sihver. Teavitaja kaitse ("vilepuhuja kaitse") süsteemi rakendatavus korruptsiooni avalikustamisel Eesti avalikus teenistuses. Tartu Ülikool, 2007

Eetikaveebis
Valitsemiseetika
Ärieetika

Mujal
Korruptsioonivastane seadus

Konkurentsiseadus

Karistusseadustik

www.korruptsioon.ee

Global Reporting Initiative

Transparency International

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

\"Tõehetk\" on saabunud ka eelnõudesse. Räägid tõtt, pääsed kergemalt. Mõnes mõttes on selline eelnõu tervitatav, kuna nt kuritegelistesse tehingutesse kaasatud inimesed, kes on sinna nt sunni tõttu sattunud, julgevad tõenäoliselt suurema tõenäosusega tõtt rääkida, mis on muidugi väga ohtlik. Kui karistuse ära kandnud isikud vabaks saavad, siis.... kindlasti on nad väga vihased kaebaja peale, mis teeb eelnõu ohtlikuks. See on lühiajaline kasu, kui ta teised üles annab. Pärast kardab ta tõenäoliselt veel rohkem kaaslaste kättemaksu, mis on vägagi tõenäoline. Lisaks sellele piinab ülesandjat südametunnistus teiste üles andmise pärast. Igaüks võiks ennast ikka ise üles anda, mitte tõmmata kaasa kogu grupi. Nii et tundub, et positiivsena näiv eelnõu on lähemal vaatlemisel mitte-nii-ilus. Fassaad on kena, aga selle all on probleemidepundar, mis tegelikult suurendab umbusaldust inimeste vahel. Kusjuures see ei käi ainult nende kohta, kellel on midagi varjata. Kui eelnõu vastu võetakse, siis võib ka ausalt oma tööd tegev inimene karta, et keegi hakkab teda millestki süüdistama või nuhkima.

Hüvitist küll anda ei tohiks. Tõe rääkimist ei pea ju ostma. See on igaühe südametunnistuse küsimus ja laiemalt kogu ühiskonna küsimus, mis ei tähenda seda, et seaduserikkumised tuleks tähelepanuta jätta.

Aga see eelnõu on täpselt nagu \"Tõehetk\" ju!

Sisestas Alex (verifitseerimata),

\"Niisuguseks asjaoluks võib Eestis olla mälestus kaebajate rollist küüditamiste korraldamises.\"

Vastasel juhul tuleks teha kõigile, kellesse see puutub, selgeks, et see on näide tüüpilisest arutlusveast, sest siin puudub analoogia. Järgnevalt toon ise sellise võrdluse, kuna leian, et see on täpselt nagu mõned aastad tagasi euroskeptikute poolt esitatud vastuargument, mis tõmbas paralleele Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu vahel.

Triinu kommentaarile lisaksin, et antud kontekstis on \'tõde\' üks mitmeti määratletav sõna. Teie jutust saan aru, et peate silmas kaasosalistest pealekaebajaid, kes on järje- ja põhimõttekindlad inimesed -- on see nii? Kui me räägime siin relatiivsest, mitte absoluutsest tõest, siis võib ju oletada, et kohus ei langetaks kahe või enam asjaosalisega juhtumi puhul otsust ainult ühe tunnistaja ütluste põhjal. Samas ei ole välistatud, et kohtualuse vastu meelestatud pealtnägija või pealekaebaja ei võiks tunnistusi andes mõnes faktis (heauskselt) eksida, mille tulemusena pääseb süüdistatav kergema karistusega või hoopis karistuseta. Oleneb muidugi, millised ametnikud ise pistist võtavad (juhul, kui nad seda teevad), aga kohtu jaoks on tõde siiski seisukoht, milleni jõutakse tunnistajate seletuste ja kogutud tõendusmaterjali põhjal, nii et süütu inimese vanglasse sattumiseni see seadus arvatavasti ei viiks.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Pean tunnistama et pole kõnealust eelnõu lugenud, kuid hetkel jääb mulje nagu poleks see sätestanud midagi uut.

Kas pole mitte tavaline politseipraktika selline, et väiksematele sulidele antakse andeks või ollakse nende vastu leebe, kui nad suuremaid ülesse annavad? Ning kui nii, siis mida uut sätestab antud eelnõu? Seda, et varasem de facto praktika muutub ühes valdkonnas de jure praktikaks?

Sisestas R. K. (verifitseerimata),

Teema algataja on oma postituses seostanud nimetatud seadusemuudatust ennekõike nn pealekaebamise kultuuri propageerimisega ning kartnud, et selliselt pealekaebamise au sisse tõstmine loob ettevõtjatele võimalused oma konkurentidest hõlpsalt ja ohutult vabaneda, nautides samal ajal kartellikokkuleppest saadud hüvesid. Mina kaldun nõustuma artiklis refereeritud Justiitsministeeriumi nõunikuga, kes leiab, et hirm või lootus, et Eestis kujuneks välja massiivne pealekaebamiskultuur, on liialdatud. Olen samal meelel ka praegu ehk enam kui 5 aastat pärast kõnealuse seadusemuudatuse jõustumist. Leian, et antud juhul ei erine konkurentsiõiguse rikkumisest teavitamine muudest ebaseaduslikest tegevustest teavitamisest, nagu näiteks autori poolt välja toodud metsa alla prügi vedanu ülesandmine. Seaduserikkumisest teavitamine nõuab vaieldamatult julgust ning kui paljastada seeläbi ka enda toime pandud seaduserikkumine, on vajaminev julgus veel suurem. See, et isikut ootavad sel juhul vähem karmimad sanktsioonid või et ta vabaneb karistusest üldse, ei vabasta teda siiski kaasosalisteks olnud ettevõtjate pahameelest ega ka teiste seaduskuulekate ettevõtjate hukkamõistust. Kui üks ettevõtja, kes on oma tegevuses seadust rikkunud, leiab endas piisavat julgust, eetilisust ja tahet õigesti käituda, ei saa seda mingil viisil halvaks panna. Isegi, kui õigusrikkumisest teavitanud ettevõtjal olid ka omakasupüüdlikud motiivid, ei muuda see seda, et seadusrikkumisest teavitamisel tegi ta ühiskonna heaks midagigi head.

Sisestas Holger (verifitseerimata),

Konkurentsiõiguse rikkumised ja nende eest karistamise teeb eriliseks just asjaolu, et pealekaebajaks ei ole keegi suvaline (süütu) pealtnägija, vaid kartellikokkuleppe osapool, seega sisuliselt üks rikkujatest. Tegemist ei ole tavapärase pealekaebamisega, millele võiks paralleele otsida küüditamisest jms. Samal põhjusel ei ole usutav ka teemaalgatuses refereeritud seisukoht, et „pealekaebamise au sisse tõstmine looks ettevõtjatele võimalused oma konkurentidest hõlpsalt ja ohutult vabaneda, nautides samal ajal kartellikokkuleppest saadud hüvesid“. Kui kartellikokkuleppes osaleja teavitab kokkuleppe olemasolust õiguskaitseorganeid, siis räägib ta ka end ise sisse ning leebusprogrammi raames rakendatakse talle ainult leebemaid karistustingimusi või karistamise välistamist. Kindlasti ei saa teavitaja jätkata „kartellikokkuleppest saadud hüvede“ nautimist.
Konkurentsiõiguse süütegudes rakendatakse niisugust pealekaebamise motiveerimise süsteemi sellepärast, et muul viisil on antud valdkonnas kuritegude avastamine ja kohtu jaoks tõendite kogumine ülimalt keeruline. Teisalt peitub siin ka minu meelest tõeline eetiline probleem: riigi võimetuse tõttu konkurentsiõiguses kuritegusid avastada ja kohtus menetleda on mindud kergemat teed pidi ja sisuliselt kaubeldakse karistusest vabastavate indulgentsidega info eest, mis on vajalik kuriteo menetlemiseks. Selline lähenemine ei ole reeglina karistusõiguses vastuvõetav. Näiteks oleks mõeldamatu, et isikuvastaste süütegude (tapmine, vägistamine jne) korral antaks ühele tapjale võimalus karistusest pääseda, kui ta annab üles teised tapmises osalenud või kui näiteks vägistaja pääseb karistusest, sest ta „ostab end välja“ infoga, mida ta juhuslikult teab näiteks ülimalt suure ja olulise menetlushuviga narkokuriteo ja selle toimepanijate kohta. Karistusseadustiku § 32 järgi on süü karistuse aluseks ja selle suuruse mõõduks. Pealekaebamine, milles ühtlasi avaldub ülestunnistus oma rikkumise kohta, võib küll süüd ja seetõttu ka karistust mõnevõrra vähendada (vastavalt karistusseadustiku § 57 lg 1 punktile 3 on ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine karistust kergendav asjaolu), kuid ei saaks oluliselt mõjutada juba toimepandud teos lõplikult avaldunud süülisust. Seetõttu on eetiliselt küsitav, kui riik kasutab süütegude avastamise ja menetlemise kohustuse täitmiseks vahendeid, mis lähevad vastuollu tema teise funktsiooniga garanteerida, et iga rikkumine saab oma õiglase karistuse.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
1 + 1 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.