Jumalavastane kampaania Suurbritannias | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Jumalavastane kampaania Suurbritannias

9. Veebruar 2009 - 22:00 -- Triin Pisuke-Roos
Foorumid: 

Alates jaanuarist 2009 "ehib" mitmeid Suurbritannia busse loosung "There`s probably no God. Now stop worrying and enjoy your life" (tlk Arvatavasti pole Jumalat olemas. Jätke muretsemine ning nautige elu). Tegemist on ateistliku kampaaniaga, mille üheks peamiseks toetajaks on Briti Humanistide Ühendus (British Humanist Association). Kampaania algataja on noor briti ajakirjanik Ariane Sherine, kelles tekitas meelepaha kristlaste kampaania, mille raames sõitsid Londonis ringi bussid, mis kandsid Piiblist pärit mõtet "Kui Inimesepoeg tuleb, kas Ta leiab selle maa peal usku?" Kodulehekülg, mida see tsitaat vaatama kutsus, mõistis hukka jumala eitajad ja hoiatas uskumatuid neid ees ootavate põrgupiinade eest. Vastureaktsioonina kutsus Guardiani ajakirjanik Sherine artikliga "Atheists – Gimme Five" üles kõiki huvilisi vastama kristlastele oma sõnumi kuulutamisega, panustades selleks igaüks viie naelaga, millest käesolev kampaania sündiski. 

Kristlased kaebasid reklaami ASA-sse (Advertising Standards Authority), mille ülesandeks on kontrollida, kas reklaamid on ette nähtud reeglitga kooskõlas. Ilma sõnata probably  (tlk arvatavasti) oleks õigus reklaam ära keelata, mistõttu on probably vajalik kooskõla saavutamiseks reklaamieetikaga. Sherine pidas probably kasutamist vajalikuks ka väite täpsuse tagamisel, kuna pole universaalselt teada, kas jumal on või ei ole. "Kuigi pole teaduslikke tõendeid, mis kinnitaksid jumala olemasolu, on samas võimatu tõestada, et teda ei ole olemas," väidab Sherine. Sellest lähtuvalt saab väita, et tegemist on agnostikute kampaaniaga, mida reklaamitakse kui ateistlikku. Kui kampaania ametlik nimetus oleks nt Agnostic Campaign, haavaks see tõenäoliselt palju vähemaid inimesi.

Suurbritannia reklaamieetika koodeksi (The British Code of Advertising, Sales Promotion and Direct Marketing) punkt nr 5.1 ütleb järgmist: "Turunduskommunikatsioon ei tohi sisaldada midagi, mis võib põhjustada tõsist või laialdast solvangut. Erilist tähelepanu tuleb pöörata solvangute vältimisele, mis puudutavad rassi, religiooni, sugu või seksuaalset orientatsiooni". Kuna Suurbritannias elab miljoneid usklikke (2001. aastal läbi viidud küsitluse tulemusel oli kristlasi 72%), siis on käesolev kampaania reklaamieetikaga vastuolus, sest on vägagi tõenäoline, et sügavalt usklikud on sellise kampaania peale solvunud. Arutluse all olev slogan ei puuduta mitte ainult usklikke, vaid ka spirituaalseid inimesi, kes usuvad jumalat, kuid ei kuulu ühessegi konfessiooni. Ka kristlaste kampaaniad võivad solvata mitteusklikke, millest järeldub, et usk on ohtlik teema, mida on soovitatav reklaamis vältida.

Nagu on öeldudkampaania kodulehel, siis onselle eesmärgiks näidata, et aeg õnnelik olla on praegu, sest inimesel on vaid üks elu. Sellelaadsed kampaaniad tunduvad siiski hedonistlikkust suurendavat ning aitavad kaasa ühiskonna demoraliseerumisele, mille tagajärjel tekib paljudes inimestes tunne, et kõik on lubatud.

Tõepoolest, inimene peaks oskama väärtustada käesolevat hetke ja tundma elust rõõmu, millele sotsiaalne reklaam saaks mõjusalt kaasa aidata loosungitega nagu nt "Ära muretse, tunne rõõmu praegusest hetkest", "Rõõm on Sinuga, naerata!", "Elu on ime" jne. Igat sõnumit on võimalik edasi anda nii, et see pole kellegi jaoks solvav ning toob naeratuse näole palju rohkematele inimestele, kui ainult oma mõttekaaslastele.

Nagu on öelnud mõlemate võitluses olevate poolte esindajad, siis on hea, et kampaania on taas tõstatanud Jumala küsimuse. Usutagu teda või mitte, universaalselt aktuaalne on Jumal alati olnud.

Kampaaniate kontekstis oleks sobilik küsida, kas Eestil poleks aeg hakata kõikvõimalike hirmu ning inetusega opereerivate hoiatavate kampaaniate kõrval rõhutama positiivseid sõnumeid, mille ainsaks eesmärgiks on luua väikeseid rõõmuhetki?

Autor: Triin Pisuke

Viited:

British Humanist Association (vaadatud 7.02.09)

Atheist Bus Campaign(vaadatud 7.02.09)

Financial Post There's probably no God, 16.01.09

Anglican Mainstream There's probably no God 13.01.09

Christian Voice Christians Report `No God` Bus Ad to ASA 8.01.09

BBC News 'No God' slogans for city's buses 21.10.08

Ariane Sherine Guardian Atheists – Gimme Five 20.06.08

The British Code of Advertising, Sales Promotion and Direct Marketing (vaadatud 7.02.09)

National Statistics (vaadatud 7.02.09)

Vt eetikaveebis

Religioon ja eetika

Usuvabadus

Reklaamieetika

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Kuigi reklaamieetika koodeks ütleb, et reklaamis ei tohi olla religiooni puudutavat solvangut, ei seostaks mina seda keeldu antud juhtumiga. Milles seisneb siin solvang religiooni vastu? Sõnastatud on eriti ettevaatlikult: Jumalat \"arvatavasti\" pole. Et usklik selle reklaami peale solvub, ei ole küll oma veendumuse väljendaja süü.
Ometi ei ole ma ka kindel, kas niisuguste loosungite vedamine mööda tänavaid kõige parem asi on. Küllap on omajagu õigus nendel, kes seda demoraliseerivaks peavad. Samas, väga raske on tõmmata piiri. Igasugused sotsiaalkampaaniad kannavad endas kellegi tõekspidamisi, mis võivad teiste omadega vastuollu minna ning kedagi solvata. Milliseid neist kampaaniatest siis aktsepteerida ja milliseid taunida?
Usk on kindlasti tuleohtlik teema, aga kõige lihtsam on öelda, et sellest me ei räägi, pearätte koolis ei luba ja avalikus kohas Jumala nime suhu ei võta, ei kiituseks, ei laituseks. Minule meenutab see kangesti viktoriaanlikku häbelikkust seksuaalteemadel - kah ohtlik ja sütitav teema, parem siis juba sellest vaikida!

Sisestas John F. (verifitseerimata),

Väga hea teemapüstitusega artikkel! Autor toob hästi välja, et igal ühel on oma tõde. Ometigi on võimalik, et seda saab presenteerida selliselt, et see ei lähe teravasse vastuolla teiste tõdedega. Parim tee selleks on justnimelt positiivsus. Ei ole vaja eitada, näha negatiivset, kritiseerida ega ka mitte teemast hoopistükis rääkimata jätta, vaid on vaja positiivsust. Lõpetuseks, vaatame vaatlusaluse kampaania teemapüstitust - selles puudub ülesehitav, jaatav element, kuid selles on eitav, lammutav element. Ja seda fakti ei kummuta ka mitte diplomaatiline lisand \"arvatavasti\". Moraal võiks siin ilmselt seisneda selles, et ehk on otstarbekam defineerida maailma (sh. tõde) läbi jaatuse ning vähem läbi eituse.

Sisestas Jaan (verifitseerimata),

Mulle meeldib. Selline mitmekihiline ja optimistlik kampaania. Kas pole tore, kuidas kahe lühikese lausega on võimalik nii palju olulist jutuks võtta.

Sisestas Ateist666 (verifitseerimata),

\"Ja lõpetuseks, vaatame vaatlusaluse kampaania teemapüstitust - selles puudub ülesehitav, jaatav element, kuid selles on eitav, lammutav element.\" - kuidas palun?!? See on kõige positiivsem lause mis ma tean. Ja kui mõni usklik ennast solvatuna tunneb siis on see ikkagi ta enda süü, et maailma pilt nii kitsuke on... Lisaks sellele positiivse sõnumi negatiivseks keeramine. Mina usun, et selle kampaaniaga taheti head, ja tõesti milleks muretseda jumala olemas olu pärast? mitte ei saa aru.

Sisestas Triin1 (verifitseerimata),

Minu meelest on need laused bussidel ka päris hea ja positiivne sõnum. Seejuures sõna \"probably\" on veel eriti ilus liigutus ateistide poolt.
Isiklikust seisukohast ütleksin, et kogu jumala ja tema olemas või mitteolemas oleku teema on ikka paras pseudoprobleem. Minu vanemad näiteks unustasid mind kasvatades mulle öelda, et Jumal lõi maailma... mistõttu ma ei saa kogu seda juttu jumalast kuigi tõsiselt võtta. Seega - I don\'t worry about it and try to enjoy my life, thanks very much :)

Sisestas Elizabeth (verifitseerimata),

\"Probably\" väljendab britilikku viisakust, mistõttu leian samuti, et see on viisakalt öeldud loosung ning täidab oma eesmärgi, kuna tõstatab arutelu. Samuti on \"probably\" hea, kuna ta ei eita kategooriliselt, vaid väljendab kahtlust. Kampaania tagataust on kuidagi \"hullem\" kui loosung ise.

Jumala olemasolust.... Mina ka ei mäleta, et vanemad oleksid mulle Jumala olemasolust rääkinud, kuid samas olen ma väikesest peale täiesti aprioorselt teda kaheldamatult uskunud. Täpselt nagu kaasasündinud idee, mida empiiriliselt seletada ei saa.

Sisestas Triin1 (verifitseerimata),

\"Mina ka ei mäleta...\" - ma ei öelnud, et ma ei mäleta :)

Tõsi ta muidugi on, räägitakse et juba mu isapoolne vana-vanaema oli veendunud ateist. Aga aprioorselt uskuda või mitte... No päkapikkudest (tol ajal olid vist pöialpoisid) räägiti mulle, st ma uskusin neid. Jumalast - ei midagi. Ja ei saa öelda, et uskusin.

Järgmise rahvaloenduse jaoks on mul juba plaan olemas - http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/wales/7200531.stm

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Mis mulle veel silma hakkas - veider on see sõnum sellepoolest, et eeldab justkui, et kui Jumal on olemas, siis peab muretsema ega saa elu nautida. Võib-olla peaks just siis muretsema, kui Jumalat pole?
Huvitav ka, mida ateistid selle sõnumiga saavutada tahtsid. Kas edastada just seda sõnumit, mis seal kirjas on - siis peaks oletama, et nende meelest on inimesed Inglismaal Jumala uskumise tõttu ülearu murelikuks muutunud ega naudi elu. Mis Londonis nt tundub kummaline :). Või üldse praeguses hedonistlikus maailmas.
Või tahtsid nad lihtsalt teha oma usu propagandat, kleepides üles ühe oma kreedodest, millise just, ei oma niivõrd tähtsust.

Sisestas John F (verifitseerimata),

\\\"See /There`s probably no God/ on kõige positiivsem lause mis ma tean.\\\"

Sain orienteeruva pildi sinule teadaolevatest positiivsetest lausetest. Ilmselt aga näed isegi, et lause on eitav ja defineerib maailma läbi eituse. Jaatusena defineerides võinuks ta kõlada umbes nii: \\\"I am ateist/agnostic\\\".

Eestis õnneks taolist kampaaniat pole vaja teha, siin on meelsus ilmselt, nagu ka kommentaariumist nähtub, juba niigi sobiv. Õnne meile kõigile! :=)

Sisestas Alex (verifitseerimata),

\'Arvatavasti\' ei ole arvatavasti muud kui käepärane väljend, mida kasutada juhul, kui tekstis puudub igasugune viide autoriteetsele allikale. Mis aga teeb selle loosungi eriti huvitavaks, on järeldus, mida -- demonstreeritakse -- on võimalik ühe oletuse põhjal teha. Jah, on ju öeldud, et kumbki seisukoht ei ole teaduslikult tõestatav, aga kas ateistid algatasid selle kampaania eesmärgiga tutvustada oma veendumuste positiivsemat külge või püüda käituda nii, nagu nende arusaama järgi on kombeks kristlastele?

Ehk oleks siis juba õigem kirjutada \'usklike\' asemel \'kristlased\', sest kuigi statistika kohaselt on Suurbritannia ülekaalukalt kristlik riik, elab seal siiski ka teiseusulisi, keda see kampaania ei tohisks küll häirida, kuna selle põhjustas tsitaat piiblist (uuest, mitte vanast testamendist), mitte koraanist. Kui mitmes intervjuus küsiti näiteks islamiusuliste arvamust või anti mõista, et loosung on suunatud ka neile ja miks lepitakse asjaoluga, et läänemaailma ateism on eelkõige kristlusevastane ideoloogia, millele tundub olevat omane tendents samastada kõiki usuliste tõekspidamistega inimesi, maailma religioone ja erinevaid usulahke?

Nõustun, et kas ateistide elu on alati muretu ja õnnelik ning ateistlikud (sh marksistlikud-leninistlikud) riigid paremal järjel kui Suurbritannia? Mainimata ei tasu jätta ka seda, et Ariane Sherine on elukutseline komöödiakirjanik. Minu vanemad olid usulistest küsimustest teadlikud ning minul ei ole kunagi olnud tarvis päkapikkudesse uskuda.

Sisestas Karanks (verifitseerimata),

kas jaatus ja positiivus on üks ja sama?

Sisestas Voomer (verifitseerimata),

\\\"Minu vanemad olid usulistest küsimustest teadlikud ning minul ei ole kunagi olnud tarvis päkapikkudesse uskuda.\\\" - need asjad vist ikka sellises põhjus-tagajärjelises seoses küll olema ei peaks.

Sisestas Alex (verifitseerimata),

\"kas jaatus ja positiivus on üks ja sama?\"

Inglise keeles küll ... Suunavad küsimused (ka retoorilised) jms esitatakse sageli nii. Pooldav suhtumine: \"There\'s probably a God. Now, stop worrying and enjoy your life,\" sobiks täiuslikus maailmas mõlemale osapoolele, aga tegelikkuses ei makstaks selle eest 135 000 naela, nii et ...

\"need asjad vist ikka sellises põhjus-tagajärjelises seoses küll olema ei peaks.\"

Kellelt siis õpitakse -- eakaaslastelt? Ega keegi ei saagi teise eest uskuda, küll aga luua olud, mis ei takistaks inimese initsiatiivi.

Sisestas Triin1 (verifitseerimata),

\\\"Minu vanemad olid usulistest küsimustest teadlikud ning minul ei ole kunagi olnud tarvis päkapikkudesse uskuda.\\\" - et siis nagu minu omad lihtsalt polnud teadlikud usulistest küsimustest? No julge steitment, tänud.
Tegelt tahtsin ma sellega viidata asjaolule, et uskumine või mitte uskumine olenb paljuski \\\"muinasjuttudest\\\" mida kasvades kuuled. Minu puhul olid selleks üldiselt kõik muu kui jutud jeesu-lapsukesest ja jumalast st nagu ma ennegi ütlesin - ma ei saa uskuda midagi mida mulle kasvatusega kaasa ei ole antud. Ja ilmselt sellest tulenevalt näen ma seda kampaaniat pigem positiivse (hea, rõõmsa, toreda) kampaaniana, mis seejuures jätab nö uksed lahti (probably). Samas kui tsitaat "Kui Inimesepoeg tuleb, kas Ta leiab selle maa peal usku?" bussil ning selle taga peitunud veebileht, ei paista mulle teps mitte nii hää.

Üks pisike eilne uudis ka http://euobserver.com/?aid=27587

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Jah, meil ei ole niisugust kampaaniat vaja, sest meil on asjad niigi sedasi: http://euobserver.com/9/27587 - eestlased on maailma kõige vähem religioosne rahvas.
Läänemaailma ateistid võivad oma argumendid ju suunata eelkõige kristluse vastu, aga ateism iseenesest on ikkagi Jumala eitus. Seega on ateisti loosung \"Jumalat pole\" vastuolus mis tahes teistliku religiooni tõekspidamistega. Nii ka kõnealune loosung.
Üks tõsimeelne ateist ei pea identifitseerima end mõne konkreetse religiooni vastu võitlemise abil. Tegelikult ühe usu kommete, pühakirja ja veendumuste vastu sõdimine pole mingi ateism. Ateism on religioon, milles eitatakse Jumala olemasolu.

Sisestas Laurale (verifitseerimata),

Just. Tõepoolest paraku kiputakse Jumalasse uskumist sarnastama kristlaseks olemisega. See pole aga teps mitte nii ja teiselt poolt, jällegi on, sest ma usun, et ükski teadlik \"teiseusuline\" ja tegelikult peaks see nii olema ka ateistide hulgas, ei eita erinevate religioonide pühakute (inimeste) eksisteerimist ajaloos. Küsimus on lihtsalt, millist rolli neile omistatakse.

Sisestas Jaan (verifitseerimata),

Kommentaarium on äkitselt elavnenud. Paistab, et eestlased ei ole esitet teemal sugugi nii leiged. Muuseas, kõige vähem religioosne ei ole kõige ateistlikum.

Reklaamibussid olid vastus ühele teisele kampaaniale, eksole?. Siin ei vaidle bussisiltide vahendusel mitte usklikud ja ateisitid. Ei vaidle erinevad religioonid või õpetused. Ei vaidle kirikud, ühingud ja seltsid.

Mulle tundub küll, et asi on tõsimeelsuses. Usus, et on olemas üks päris õige tee asjadest aru saamiseks ja vaadake ette, kui te seda teed ei käi. Religiooniga on siin vähe pistmist, seesama asi võib avalduda väga ilmalikul moel.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Mittereligioosne ei ole tõesti sama mis ateistlik.
Pidasin silmas, et kui meil on lood religioossusega sedasi, siis oleks siin püüd teisi Jumala olematuses veenda nagu kõne sigadele tiibade kahjulikkusest. (ma ei mõtle siin sigade all nüüd küll midagi halba, pigem nende harjumust mitte lennata)

Sisestas Elizabeth (verifitseerimata),

Eestlased on maailmas üks vähem religioosseid rahvaid just pimeda Nõukogude aja tõttu. See on mõte, mida on konverentsidel ning meedias mitmeid kordi öeldud nng see tundub tõesti loogiline - enne Nõukogude aega olid paljud eestlased usklikud, või polnud see nii? Eestlased pole seetõttu alati usukauged olnud.

Taas tagasi tulles perekonna ja Jumalast rääkimise juurde... Minu vanavanaisa oli õigeusu preester ja minu üks vanaisa oli samuti usklik, õigemini kogu tema poolne suguvõsa on võrdlemisi usklikud. Ja minu teine vanaisa... Siin kirjutades meenub mulle, et ma polegi temaga usuteemadel rääkinud, nagu vanaemagagi. Igatahes, minu perekonda iseloomustab kõige rohkem spirituaalsus. Jutu mõte: võib-olla on eelpool nimetatud aprioorsus mõnevõrra \"geneetiline\". Isegi kui vanemad ei usu, aga vanavanemad on usklikud olnud, siis on lastel tõenäosus samuti uskuda, isegi siis, kui usust väga ei räägita.

Kõik oleneb tõesti usust. Usk võib olla vabastav ning Piiblist pärit mõte \"Tõde teeb vabaks!\" võib olla väga palju inimese õnnelikkusele kaasaaitav, kui seda laiemalt tõlgendada. Nt headus, teiste austamine, enesekontroll (teistele mitte halvasti ütlemine), armastus - neid kõiki võiks pidada tõeks - , kuna nad teevad tihti vabaks ebamoraalsusest. Mitte et see nüüd hetkel teemaks oleks, aga tuli selline mõte :)

Sisestas Alex (verifitseerimata),

Triin1: \"Tegelt tahtsin ma sellega viidata asjaolule, et uskumine või mitte uskumine olenb paljuski \"muinasjuttudest\" mida kasvades kuuled. Minu puhul olid selleks üldiselt kõik muu kui jutud jeesu-lapsukesest ja jumalast st nagu ma ennegi ütlesin - ma ei saa uskuda midagi mida mulle kasvatusega kaasa ei ole antud.\"

Minul tõepoolest ei ole õigust ega kohustust teha isiklikke märkusi kellegi lastetoa kohta, seega nõustun siinkohal, et muinasjutud kui osa kultuuritaustast aitavad vaimse arengu varases staadiumis kaasa lihtsustatud maailmapildi kujunemisele, kasutades selleks otstarbeks primitiivseid üldistusi, kontraste ja arvukaid teisi sarnaseid võtteid. Sellegipoolest on muinasjuttudel üldjuhul tähendus, mida õpitakse intelligentsemaks muutudes mõistma ja hindama enam kui sõna-sõnalist tõlgendust. Kui on inimesi, kes aktsepteerivad, et Kristus oli ajalooline isik, kes sündis, elas ja hukati Juudamaal umbes kaks tuhat aastat tagasi, ning tema filosoofia -- et maailm oleks parem koht, kui kõik oleksid üksteise vastu kenad -- on neile jätkuvalt vastuvõetav, siis mida oleks ateistidel neile \"õpetada\"?

Sisestas Triin1 (verifitseerimata),

\"...mida oleks ateistidel neile \"õpetada\"?\" - tuleks mõni ateist leida ja küsida.

Sisestas kilksu (verifitseerimata),

mulle tundub, et peamiseks uskumise põhjuseks on lohutus ja tugi. uskumine teeb olemise kuidagi kindlamaks. ning siinkohal polegi isegi eriti oluline, mida just täpselt usutakse, kas jumalat või seda, et teda mitte mingil juhul ei ole. nii et ses suhtes tõepoolest ateism on religioon, kus eitatakse jumalat. ja nõnda võib ka jumala olemasolu üle vaidlemine mingis kontekstis täitsa vabalt pseudoprobleem olla (mis eksole ei tähenda, et sellest üldse kunagi rääkida pole mõtet..)

Sisestas Kukulind (verifitseerimata),

Minu jaoks ongi uskumine jumalasse nagu rohkem vanainimeste komme. Üks minu vanaemadest oli usklik ning pobises õhtuti enne magamajäämist palvet. No umbes nii nagu vanaemad ei saa täpselt aru, kuidas pangaautomaati kasutada või guugeldada ja uskusid asju, mis oli kummaline segapudru kristlusest ning muistsest taarausust (sest eestlane on ikka maausuline rahvas olnud, eksole). Ei saanud see vanainimene ise ka täpselt aru, millesse uskuda. Küllap meie vananedes ka meie lapselapsed meist samamoodi mõtlevad.
Samas tean mõningaid maausulisi ning nende veendumused sümpatiseerivad küll.

Sisestas Kukulind (verifitseerimata),

Eelmisele lisaks, st ei saa öelda \"There\'s probably no nature\" :)

Sisestas L (verifitseerimata),

Oh, miks ei saa, saab küll...

Sisestas Alex (verifitseerimata),

Ehk on ettekirjutustega täpsemalt määratlemata, marginaalse osakaaluga nn usundid ning kogemuslik, muutlik ja indiviiditi varieeruv ning seetõttu kohati vägagi erinev ebausk siis pigem omaette jaotus usu (nt kristlus, ateism) ja uskumatuse kõrval. Kuigi usk on samuti isiklik, ei võimalda see siiski niivõrd valivat või ükskõikset suhtumist.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
8 + 1 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.