Jahieetikast | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Jahieetikast

16. Detsember 2008 - 13:17 --
Foorumid: 

Ajaleht Postimees kirjutab, et Läänemaal Turvalepas lasti novembrikuus isahunt koos kolme kutsikaga. Jahimeestel tekkis kahtlus, et tegemist võib olla hundi ja koera ristandiga ning praegu ongi loomade koljud ja DNA-proovid Tartu Ülikooli laboris uurimisel. Kui kahtlus osutub tõeks, tuvastatakse Eestis hundi ja koera ristand esimest korda.

Oleks huvitav teada saada, mis loomadega on tegu, kuid artikli kommentaare lugedes paistis, et mitte kõik ei jaga seda ootust – loomade omapära ei huvitanud eriti kedagi, küll aga sadas vihaseid märkusi jahimeeste ja üldse jahi aadressil. Enamik kommenteerijatest pidas jahimehi julmuriteks, kes naudivad puhtast õelusest süütute loomade tapmist ning arvas ilmselt, et jaht on ebamoraalne. Eriti suurt pahameelt tekitas asjaolu, et artiklile oli lisatud pilt jahimeestest koos saagiga. Ma ei soovi rääkida loomade piinamisest ega põhjuseta massilisest hävitamisest. Vaatluse all on reeglitekohane läbimõeldud jaht, mille viivad läbi asjatundlikud jahimehed.

Kõigepealt tuleks küsida, miks siis ikkagi tekitab jaht meis sellist vastumeelsust? Filosoof José Ortega y Gasset on siinkohal arvamusel, et küsimus jahi kohta on keeruline, sest see on seotud kahe juba iseenesest raske teemaga – esiteks surma ja teiseks loomadega. Ta väidab, et surm on nähtavasti kõige ebaselgem ja raskemini mõistetav nähtus, millega inimene iial kokku puutunud on. Kuna peame surma kohutavaks ning jahi eesmärgiks on surm, tunneme vastikust ka jahi vastu. Ka loomad on meile mõistatus – nad on meist erinevad, kuid siiski piisavalt lähedased, et tunneksime nendega müstilist sidet. Aga milline on looma tegelik positsioon inimesega võrreldes? Teisisõnu – kui otsustaksime jahi keelata, siis millistel kaalutlustel? Kas seepärast, et peame looma inimesega võrdseks, tõstame ta meie kõrgusele või hoopis seepärast, et otsustame lõpetada oma üleoleku pideva kuritarvitamise?

Jahimehed ja muud asjatundjad muidugi väidavad, et loomade arvukust tuleb reguleerida, teisiti ei ole võimalik. Inimene on praeguseks loodusliku tasakaalu liiga karmilt paigast nihutanud, niisiis ei saa enam ammu väita, et loodus reguleerigu ennast ise. Eesti Jahimeeste Seltsi praegune nõunik Anti Levandi on öelnud, et tänapäeval pole kõige tähtsam mitte küttimise lust, vaid inimese poolt segiaetud loodussüsteemide reguleerimine. Aldo Leopoldi maa-eetika põhitees on, et tegu on õige, kui säilitab ökosüsteemi seesmise kooskõla ja stabiilsuse, niisiis võib jahimeeste arutluskäiku mõistlikuks pidada. Kui see muidugi ikka on tõsi, et loodus on inimesega juba nii hästi harjunud, et sekkumine on hädavajalik. Et loodus on imepeen mehhanism, ei pruugi tasakaalu säilitamine võib-olla sugugi nii lihtne ja läbipaistev olla kui esmapilgul paistab.

Kui jahi eesmärgiks on eelkõike loomade arvukuse korrastamine, peaks jahimehe tõeliseks ja väärtuslikuks eesmärgiks olema looma tapmine ja kõik eelnev vaid vahend eesmärgi saavutamiseks ehk tegelikult üsna ebatähtis. Kuidas aga suhtuda jahituristidesse, kes ilmselgelt spordi mõttes loomi kütivad? Välismaalased liiguvad meie metsades, meie jahimehed omakorda näiteks Aafrikas. Paljud on öelnud, et tegelikult ikkagi ei ole looma tabamine alati kõige tähtsam, ilusat looma nähes jätab nii mõnigi jahimees tulistamata. Loo aluseks olevast huntkoerte-artiklist leiame Läänemaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti Madis Otsa sõnad: "Ega jahimehel ole kerge loobuda, hunt on põnev loom ja jahimehele vääriline vastane." Niisiis ei aja inimesi relvaga metsa vaid pelk kohustus metsaelu kontrolli all hoida. See pahandas ka meie kommentaatoreid kõige rohkem – artiklile oli lisatud pilt tapetud loomadega poseerivatest jahimeestest, kes oma saagiga justkui uhkustasid.

Ka Ortega juhib tähelepanu asjaolule, et võrreldes endiste aegadega on eesmärgi ja vahendi kohad vahetunud. Vaadeldes jahti kui sporti, tuleb tunnistada, et jahimeest huvitab kõige enam see, mida ta peab tegema, et surma saavutada – tähendab siis jaht ise. Tema eesmärk on üles näidata osavust ja täpsust ning ilmselt huvitavad teda ka lisaväärtused – ta soovib nautida loodust ja sõprade seltskonda, tervislikku füüsilist koormust, puhata päevatööst vms. Inimene ei jahi selleks, et tappa, vaid tapab selleks, et jahtida. Tapmine on Ortega jaoks jahi kohustuslik osa, jaht seisneb olemuslikult kahe ebavõrdse olevuse, saagi ja jälitaja vastuolus. Näiteks nn "veretu jaht", kus looma jälitamine ei lõppe mitte püssipaugu vaid fotoaparaadi klõpsuga, pole Ortega arvates moraalselt parem, see pole progress vaid liialdatud kombelisus ja asjatu nudimine. Jahipidamisest võib tema arvates keelduda, aga kui inimene juba jahti pidada otsustab, peab ta ka tapma, sest see käib olemuslikult jahi juurde.

Pole muidugi täpselt teada, paljud looduspiltnikud end üldse jahimeestega võrdlevad ning võib ka küsida, mis on selles halba, kui inimene fotoaparaadiga mööda metsi kolab. Ometi ei saa ma siinkohal jätta küsimata, kas see, et oleme harjunud surma eitama ja tapmist ebamoraalseks pidama, on ainuvõimalik lähenemine? Võib-olla oleme just selle eitamisega liiale läinud ning seepärast süüdistamegi jahimehi julmuses ja tunneme jahi vastu vastikust?

Niisiis tuleks siinkohal meenutada tuntud tõde, et olulisim voorus on mõõdukus. Praktikas peaksid loomakaitsjad ja jahimehed ilmselt kompromissi leidma, kusjuures viimaste arvamus on väga oluline, sest küllap neil ikkagi on parem ülevaade. Lõpetuseks tsiteerin loodusemees Pulga Jaani sõnu: "Ega inimene loodusest enne midagi tea, kui jahimeheks hakkab. Jaht pole ainult tapmine […] Kui metslooma keegi ära päästab, siis mitte see, kes teda linnast haletsemas, vaid see, kes küttimas käib. Jahimees tunneb looma bioloogiat. Jahile ei sobi kasuahnus. Siis tuleb see vägisi murdmine, et pean-pean saama. Jaht ja loodus ei salli vägisi käsitlemist. Kui loom tuleb, siis ta tuleb kui kingitus."


Autor: Kadri Lutt
Teksti koostamisel on kasutatud järgmisi artikleid: Ortega y Gasset, J "The Ethics of Hunting", King, Roger J.H. "Environmental Ethics and the Case Against Hunting", mõlemad ilmunud kogumikus Philosophic Inquiry in Sport, toimetanud Morgan, William J; Meier, Klaus V. (Human Kinetics, 1988).
Autor tänab Külli Keerust.

Fotode päritolu: http://www.loodusajakiri.ee/


Lisaks:

eetikaveebis:

keskkonnaeetika
spordieetika

ajakirjanduses:

Läänemaal Turvalepas võis elada hundi ja koera pesakond Postimees 08.12.2008

Pulga Jaan elab loodusega kooskõlas Maaleht 04.01.2001

 

Jahimeeste selts: turismijahi korraldajad unustasid eetika. Postimees 25.03.2008

 

Vibulaskjad tahavad õigust metsas jahti pidada Eesti Päevaleht 05.03.2008

Indrek Mustikmets: Elusolendi tapmine on sisetunde küsimus? Eesti Päevaleht 15.04.2005

Marjapõõsaste kattevõrkudesse takerdunud sokud hukati Postimees 01.09.2008

Tsiatapp ja eetika Uma leht

Kristel Ader: Looduse lood – hundi kaitseks Postimees 04.03.1997

 

Indrek Tarand: Jaht ja eetika Eesti Ekspress 15.11.2007

 

Põdraasurkonnaga ei saa käituda nagu viljapõlluga – intervjuu Jüri Tõnissoniga Eesti Loodus nr 9, 2008

 

Egon Niittee: kas Eesti jahindus naaseb Nõukogude aega? Postimees 22.10.2007

EJS: turismijahi korraldajad kipuvad seadusi unustama ERR uudised 25.03.2008

 

mujal:

Jahiseadus

 

Eesti Jahimeeste Selts

Jääger – online jahindusfoorum

Tori-Sindi jahiselts - jahieetika

 

Eesti Loomakaitse Seltsi foorum – Kas metsloomade arvukust peab reguleerima tingimata püssiga?

Riigimetsa Majandamise Keskuse uudised 30.01.2002 – õppefilm Eesti jahitraditsioonidest ja jahieetikast

Sisestas Aire (verifitseerimata),

Keskkonnafilosoofias (ja eetikas üldse) leidub ka teisi ebamoraalseid tegevusi. Näiteks võib tapmisest veel hullemaks pidada kannatuste tekitamist, nii füüsiliste kui emotsionaalsete (niipalju, kui loomade puhul emotsioonidest rääkida saab). Selles valguses ei tohiks minu arvates küll ühelgi lihasööjal inimesel mingit pädevat argumenti jahi vastu olla, sest need loomad, kelle liha ta sööb, on eluaeg kannatanud.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Lihasöömise koha pealt - tänapäeval ei ole jahist saadud liha enam oluline toiduallikas. Luksuskaup pigem. Samas, mina ei saaks küll öelda, et hiidfarmides loomapidamine kuidagi vastuvõetavam oleks.
Linnaelu teeb hellikuks, silmakirjalikul viisil hellikuks. Ma ei ole taimetoitlane, kuid kindlasti ei taha ma kanal pead maha kaksata. Aga niisugune hoiak tähendab - tapke ja tehke, niikaua kui mina seda ei pea tegema. Ja soovitavalt ei näe ka. Kui ma püüan seda vastuolu enda jaoks kuidagi ära lahendada, ei jõua ma kuhugi - endiselt ei saa ma valitud taimetoitlase eluviisi, ja endiselt valdab mind vastikus tapmise ees. See on miski, mis on minusse kasvanud mitte arutluse teel, vaid sellest kontekstist, milles ma elan ja mis mõjutab mu tundeid.

Sisestas Aleksandr (verifitseerimata),

Jaht ei ole kaugeltki loodusliku tasakaalu säilitamine, kuna looduslik valik seisneb ikkagi selles, et kõige tervemad ja tugevamad isendid on need, kelle geenid peaksid selles liigis edasi kanduma. Jahimehed aga püüavad just kõige suuremaid ja silmapaistvamaid loomi (nn alfasid) -- neid, kes liiguvad oma territooriumil ringi, mitte ei peida ennast urgudes. Seega oleks loogiline järeldada, et iga niimoodi reguleeritud liigi puhul saavad järgmised põlvkonnad olema eelmistest nii pärilike tunnuste ja omaduste poolest viletsamad kui ka võib kaasneda nende järeltulijate arvu astmeline langus.

Sisestas mari-kisakõri (verifitseerimata),

tjah, ma pole küll jahimees, aga mulle on jäänud mulje, et püssi ette satuvad pigem just vanad/haiged/nõrgemad loomad. sellega ei taha ma muidugi väita, et mitte ükski tugev loom kunagi jahil otsa ei saa. aga kaua see nõrk loom ikka urus redutab, mingil hetkel peab ta ju välja ka tulema...

Sisestas Aleksandr (verifitseerimata),

Seoses sõnaga \'satuvad\' lisaksin, et valiku tegemisel arvestatakse eelkõige saagi kvaliteediga.

Sisestas SilleH (verifitseerimata),

Jahieetika koha pealt tuleb minu arvates eelkõige vahet teha professionaalsetel jahimeestel ja jahituristidel, kes hakkavad suure summa eest üheks või paariks päevaks. Professionaalsetel jahimeestel on tavaliselt sügav arusaam loodusest ja samuti austus enda töö ja loomade suhtes, keda nad kütivad. Usun, et iga professionaalse jahimehe eesmärgiks on (või vähemalt peaks olema) kogu protsess läbi viia võimalikult kiiresti, väheste kannatustega loomadele ja mitte raisata saadud loomseid produkte. Samas jahituristid lasevad loomi tõesti ainult uhkustamise ja lõbu eesmärgil ning välja valitakse kõige esinduslikumad ning tapmise protsess on sageli pikale veniv, kuna looma vigastatakse korduvalt enne, kui suudetakse teha surmav lask. Jaht ise on läbi inimkonna arengu kandnud erinevaid eesmärke (toidu saamine või siis loomade arvukuse reguleerimine inimese poolt muudetud ja kontrollitavas keskkonnas), kuid minu seisukoht on, et jaht ei tohiks olla pelgalt lõbu.

Sisestas Margot L (verifitseerimata),

Olen tegelenud jahindusega nüüdseks juba 6 aastat. Ühiskonnas leidub endiselt väga palju inimesi, kes on jahindusele totaalselt vastu ning meie, jahimehed, oleme harjunud sellega. Me ei saa muuta inimeste põhimõtteid, kuid me saame luua õigema pildi teema kohta, kui nad ise seda soovivad.
Nimelt ei ole jahindus pelgalt tapmine ja verevalamine. Jahindust võib pidada pigem looduse järelvalvajaks. Loomade eest hoolitsemine, nende söötmine on lausa jahimehe kohustus. Tapmine ei käi ka nii kuidas igaüks heaks arvab. Igale looma liigile on kindlaks määratud normid, kui palju mingit looma tapma peab.
Aga kui me kujutaksime nüüd ette maailma, kus jahindust ei oleks ning kõik toimuks loodusliku valiku toel. Põllumehed on hädas sellega, et loomad hävitavad nende viljasaaki, loomade seas levib palju erinevaid haiguseid, rebased ja kährikuid kohtab linnapildis palju tihedamini ning levitavad haiguseid ka inimestele. Vaadates pikemas perspektiivis, siis hakkavad osad liigid hävima. Ilveste ja huntide populatsioon järjest kasvab, sest looduslike vaenlasi eesti metsades neil nii palju ei leidu. See-eest nende söögilaud aga järjest hävineb. Kui söök metsas on otsas, liigutakse inimeste kodudesse. Seda rada võib jäädagi järjest edasi rääkima.
Jaht ei ole pelgalt lõbu, vaid see on töö.

Sisestas Georg K (verifitseerimata),

Minu isa on jahimees ning seetõttu oman mingeid teadmisi jahtimisest Eestis. Kindlasti ei tohi unustada, et jahtimisel on oma reguleeriv toime loodusele, mis seda inimeste negatiivse mõju tõttu vajab. Samuti peab arvestama inimestega, kelle elu loomad (eriti metssead ja hundid) oma tegevusega häirivad. Siiski on probleeme jahimeeste "kultuuriga": toimuvad üritused, kus tarbitakse liigselt alkoholi; puuduvate oskuste tõttu peavad loomad enne surma liigselt kannatama; nepotism jahiseltsides. Omaette probleem on ka salaküttimine, mida harrastavad ka mõned paberitega jahimehed. Ma leian, et seetõttu tuleks järelvalvet jahtimise üle suurendada, eriti jahiseltside sees toimuvat.

Sisestas Mari Vesihobu (verifitseerimata),

Ma väga pooldan mõistliku ja kaalutletud jahti, minu meelest on meil asi järjest paremaks läinud, ega jagata neid jahilubasid ka lusti pärast, vaid iga piirkond saab vastavalt erinevatele uurimustele laskmiseks lubasid, isegi need kes nö jahiturismi harrastavad ei saa ju lasta reeglite vabalt. Ma lisaks siia juurde veel mõtte, et kunagi eestis mõisate ajal ( ehk hiljemgi) oli kohustus lasta ka vareseid, harakaid.... Nüüd on mõned kaunid linnad nii üle linnustunud, et kole kohe. Ma pole enda arust julm inimene, aga neil vaestel lindudel ju ka pole lõpuks niimoodi hea, sööki napib- kisuvad prügikastide juurest kotte katki. Emad ei saa väikeste lastega parkidesse jalutama minna jne... mingi lahendus võiks siingi olla, mis oleks lindudele ja ka inimestele enamvähem ok.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
9 + 8 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.