Lapse õigus ravist keelduda | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Lapse õigus ravist keelduda

13. November 2008 - 10:29 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Suurbritannias anti 13-aastasele tüdrukule õigus keelduda elupäästvast südamesiirdamisest.

13-aastane Hannah Jones on viibinud viimased kaheksa aastat korduvalt haiglas, kus tal raviti leukeemiat ja tehti südameoperatsioone. Arstid leidsid, et ainus võimalus tema elu veel pikendada on südame siirdamine, mis aga ei välistaks, et tulevikus tuleb teha veelgi operatsioone. Hannah otsustas, et ta on pidanud juba liiga palju kannatama traumeerivaid kogemusi ega soovi uut operatsiooni, vaid surra väärikalt oma perekonna ja sõprade seas. Vanemad toetasid tütre otsust. Pärast seda pöördus Herefordi haigla kohtu poole, et võtta laps ajutiselt perekonna juurest ära ja viia läbi vajalik protseduur. Tüdruk andis haiglavoodist tunnistuse, mille põhjal kohus leidis, et ta on piisavalt küps otsustamaks oma ravi üle.

Nii perekond kui ka arstid uskusid, et nad toimivad lapse huvidest lähtudes, kuid tõlgendasid neid erinevalt. Hannah eelistas väärikalt surra, samas kui arstid tahtsid tema elu päästa. Hannah soovis kasutada enda kui patsiendi õigust ravist keelduda, kuid juhtumi teeb keerulisemaks tema vanus. Kes peaks otsustama, millised on lapse huvid? Kuidas teha kindlaks, kas 13-aastane on piisavalt pädev, et ravist keeldumise õigust kasutada? Kuidas aru saada, kas laps on otsuse teinud ise või oma vanemate mõjul?

Eestis on sarnaseid küsimusi tõstatanud Jehoova tunnistajate valik jätta lapsele tegemata arstide arvates tarvilik vereülekanne. Sheila McLean toob oma artiklisnäite, kuidas 16-aastasele Jehoova tunnistajale tehti tema ja ta pere vastuseisust hoolimata vereülekanne, ent 18-aastaseks saades keeldus ta samuti. Sellest võib järeldada, et tema otsus oli püsiv ega muutunud.

Hannah’ juhtumil oli meditsiinikomisjon valmis tunnistama, et ta on küllalt pädev, valimaks arstide soovitatust erineva teguviisi. Varasemad juhtumid Suurbritannias on seal viinud põhimõtte kehtestamiseni, et mida vanemaks laps saab, seda enam võetakse ravimisel tema soove arvesse, siiski andes lapse soovidele lihtsamate protseduuride juures suurema kaalu kui keerukate juhtumite puhul.

Autor: Laura Lilles
Foto: www.sxc.hu

Vaata lisaks:

Eetikaveebis
Elu lõpp
Arst ja patsient

Ajakirjanduses
13-aastane tüdruk sai loa surra. – Postimees, 11.11.2008

Jenny Percival, Paul Lewis.Teenager who won right to die says 'I have had too much trauma'.The Guardian, 11.11.2008

Sheila McLean. Hannah's choice.The Guardian, 11.11.2008

Robert Verkaik. Girl, 13, wins right to refuse heart transplant.The Independent, 11.11.2008

Girl wins right to refuse heart.BBC, 11.11.2008

Nick Triggle. Why children have a say over care.BBC, 11.11.2008

Peter Singer. Õigus surra.Eesti Päevaleht, 05.03.2007

Mujal
Eesti Patsientide Esindusühing: Patsientide õigused

Euroopa Patsientide Õiguste Harta

Patsientide õigused Euroopas(inglise keeles)

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Tegemist on igati mõtlema paneva looga.
Nimelt ühest küljest siis patsiendi õigused, sh õigus ravist keelduda. See autonoomia printsiibi rakendamine tundub enamasti igati loogiline ja mõistetav.
Samas on mõistetav ka arstide positisioon, kes tahaksid teha kõik võimaliku, et inimelu päästa.
Teoreetiliselt on lihtne selle poolt argumenteerida, et patsiendil on õigus surra, ent seda igapäeva praktikas kohata ja aktsepteerida, see on tegelikult hoopis teine asi.
Teine aspekt selles loos on patsiendi vanus ning see, kuidas tekib tema arvamus. Kui küspsust vastava otsuse tegemist saab hinnata, siis neid mõjureid (sh vanemate välja öeldud ja/või varjatud, aga nt õhust aimatavaid soove) mis patsiendi otsust mõjutavad, on juba kordades raskem kindlaks teha. Üht-teist saaks kindlasti välja uurida, ent kas see on kogu tõde? Ja kas see teadmine midagi muudaks selle lõpliku otsuse juures?

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Mis puutub Hannah\'i küpsusesse, siis ma pole küll (laste)psühholoog aga põhinedes a) sellele, mida olen lugenud laste moraalse arengu kohta ning b) sellele, milliseid meditsiinilisi kogemusi tal juba oli, tundub mulle, et Hannah tõepoolest oli võimeline otsustama adekvaatselt.

Ise asi on muidugi see, kas tema otsus õige oli. See tähendab, kui oleks võimalus 10 aasta pärast ümber otsustada, siis kas ta teeks seda.

Sisestas Kärt (verifitseerimata),

Ma näen siin sarnasusi eutanaasia seadustamise/keelustamise vaidlustega. Sisuliselt oli ju operatsiooni tegematajätmine sama, mis eutanaasia.
Eutanaasia pooldajatel vist on nõue, et eutanaasia soovija peab olema täisealine ja vastutusvõimeline. Kas 12aastane tüdruk seda on? Küllap ta on suuteline otsustama, et ta kannatuste karikas on nüüd lõplikult täis, aga kas ta suudab arvestada kaugemate võimalustega? Kas ta on piisavalt küps, et teha õige otsus valides lähituleviku ja kaugemate (väga hüpoteetiliste) võimaluste vahel?

Küllap oli kohus pädev ja otsus õige, aga lapse sellise otsuse puhul tekivad paratamatult mõningad kahtlused.

Sisestas SilleH (verifitseerimata),

Selle teema puhul on väga raske õiguse-piiri tõmmata. Ühelt poolt rakendub tõesti patsiendi õigus ravist loobuda ning õigus autonoomiale nagu ka eelnevad kommenteerijad välja on toonud, kuid teisest küljest on arstidel kohustus teha kõik võimalik enda patsientide ravimiseks. Väga raske hinnata, millal laps-patsient on võimaline adekvaatselt otsustama ja kellel on õigus laps-patsiendi otsuste õiguste üle otsustada. Praegu on seadusega paika pandud vanus, alates millest on isik võimeline ise otsustama. Samas on selge, et kaks sama vana seadusega otsustusvõimeliseks kuulutatud isikut ei pruugi olla samal otsustusvõime tasemel. Keegi oluliselt noorem võib elukogemuste või muude tegurite tõttu olla endale juba kujundanud vägagi selge maailmapildi ning suudab tõesti enda olukorda hinnata ning vastavaid otsuseid langetada. Tuleb tunnistada, et puhtalt seadusega tõmmatud piir on ikkagi väga kunstlik, kuid mõistetav on ka see, et iga juhtumi puhul ei ole võimalik aja ja teiste ressursside piiratuse tõttu individuaalne lähenemine. Samuti aga ei saa võtta arvesse iga lapspatisendi proteste hambaarsti või mõne teise arsti vastuvõtul, kui noor patsient trambib jalgu ja keeldub igasugusest ravist.

Sisestas Maarja (verifitseerimata),

Tegemist on väga huvitava ning keerulise teemaga. Palju halli ala. Raske on öelda, mis on õige või vale. Samas usun, et inimese elutahe on tegelikult väga suur ning kui pakutakse võimalust surmast pääsemiseks, siis enamik meist seda ka kasutab. Kui aga 13-aastane laps ütleb, et ta enam ei jõua ning säärane võimalus ei pane teda ellujäämise kasuks otsustama, siis ilmselt ta enam ei jõuagi. Võimalus elule ei trumpa tema puhul enam sellega kaasnevaid kannatusi üle. Loomulikult on see ääretult kurb. Tunnen südamest kaasa neile inimestele, kes peavad sellises olukorras olema või veel hullem – peavad oma last säärases seisundis nägema. Kui elu on vaid üks rist ja viletsus, siis kas on mõtet üldse sellist elu elada? Loomulikult saan ma aru, et arstid tahavad last aidata, sest see on nende võimuses, aga kui laps seda tõesti ei soovi? Teaduse areng on andnud soodsa pinnase selliste eetiliste konfliktide tekkimiseks. Varasemalt jäid tugevamad ellu ja nõrgemad surid, selline oli looduslik valik. Nüüd on inimesel võimalik aga looduse käekäiku muuta, otsustada, kes elab, kes sureb. Ma ei soovi öelda, et selles oleks midagi halba, vastupidi. Elusid päästetakse, võimaluse saavad need, kes tahavad elada. Ärgem aga võtkem neilt õigust surra, kes oma elu enam elamisväärsena ei näe.

Sisestas Anne Mari (verifitseerimata),

Antud loos on omavahel seotud laste autonoomia ning arstieetika ühes vastuolulise teemaga nagu elu lõpp. Eelnevad kommenteerijad on juba välja toonud ka küsimused, mis oma loomulikkuses esimesena esile kerkivad. Esmalt, kas 13-aastane laps on võimeline adekvaatselt tajuma oma otsuse olulisust ning tagajärgi? Teiseks, kas lapse otsuse taga võiks olla tegelikult mingi muu mõjur peale vaba tahte, näiteks lapsevanemad? Kolmandaks, kuidas peaksid antud olukorras käituma arstid, kui nende kohus on lähtuda arstieetikast. Kas teema algataja tekstis toodud mõisted ´elupäästev´ ja ´elu pikendav´ on samatähenduslikud?
Alustan arstidest, kes lähtuvad oma töös kolmest eetika alustalast või printsiibist, mis on neile ametialaselt ettekirjutatud. Nendeks on: 1. Säilitada elu. 2. Vähendada kannatusi. 3. Mitte kahjustada. Üsna selgelt on need kolm punkti omavahel teatavas vastuolus, kuna mitmed ravimeetod võivad põhjustada kannatusi või patsienti kahjustada (vähiravi mõju organismile võib olla äärmiselt ränk, siiratud kudede ja organite vastu tekkivat äratõukereaktsiooni surutakse alla supresseerides immuunsüsteemi jne). Arvestades lähiminevikus ja praegu käimasolevat meditsiini arengut, selle efektiivsuse kasvu, näiteks intensiivravi, tuleb arstidel lisaks eelmainitutele arvestada ka sellega, kuivõrd on patsienti võimalik päästa ja kas see on mõistlik, milliseks kujuneb hilisem elukvaliteet ning millised on seejuures majanduslikud ja juriidilised aspektid. Samuti nähakse tänapäeval patsienti aina rohkem kui arsti koostööpartnerit, kellel on võimalik ravi seisukohast kaasa rääkida, kuid kellel reeglina puudub meditsiinialane haridus. See kõik muudab arstide töö väga keeruliseks ning igapäevaselt tuleb langetada kiireid otsuseid.
Veelgi enam, antud 13-aastase tütarlapse puhul võib arvata, et patsienti ei esinda mitte ainult laps ise vaid ka tema vanemad ja sugulased, kellel on lapsega tugev emotsionaalne side. Lugedes peale Eetikaveebis äratoodud teksti loo kajastust ka välismeedias, näeb, et siiratud süda peaks vastu 10 aastat ning samuti pole välistatud leukeemia tagasitulek. Kolmandaks, südamesiirdamise näol on tegemist väga raske operatsiooniga ning artiklis on öeldud, et Hannah ei pruugi operatsiooni üle elada. Seega on täiesti võimalik variant, et operatsiooni kasuks otsutades arstid ei pikenda olulisel määral lapse eluiga, kuid põhjustavad lisanduvaid kannatusi operatsiooni näol. Teisalt võib siiratud süda anda hüpoteetilise võimaluse elada ajani, mil on olemas paremad ravivõimalused kui praegu. Ka oma parimate kogemuste ja erialaste teadmiste põhjal on arstidel võimatu täpselt prognoosida oma patsiendi tulevikku. Kuivõrd suremise kui protsessi pikendamine on ebaeetiline ning inimõiguseks on ka väärikas surm, võiks antud juhtumis lähtuda patsiendi soovidest ja tahtest, nii nagu lõpuks ka tehti. Arstide hooleks jääb anda võimalikult adekvaatne ja kõike arvesse võttev ülevaade olukorrast ja selle võimalikest tulemitest, et anda inimesele alusmaterjal, millele tuginedes oma otsused teha. Arstide enda informatsioon peab põhinema meditsiinilistel teadmistel ning kindlasti ei tohi ega võeta selliseid ravi lõpetamise-jätkamise otsuseid vastu ainuisikuliselt. Arusaadav on ka see, et arstid soovisid ravi jätkata. Tegemist on noore inimesega, kellel oleks terve elu ees, kui siirdamine õnnestub. Samuti arvan, et iga taoline kordaläinud meditsiiniline protseduur tõstab kogemustepagasit ja parandab metoodikaid, suurendades järgnevate protseduuride õnnestumise tõenäosust ehk võib päästa kellegi järgneva elu.
Tulles lapse isikuautonoomia otsustusvõime juurde, pean oluliselt märkida, et tegemist oli täie mõistuse ja teadvuse juures oleva inimesega, kes oli võimeline oma seisukohti ja arvamust väljendama. Arstide poolne paternalism võib olla õigustatud juhtudel, kui on vaja elupäästmiseks sekkuda väga kiiresti ning inimene on näiteks koomas, teadvuseta või muul viisil võimetu oma tahet avaldama. Ravimiuuringutes alaealistel on hakatud juba 7 aastastelt lastelt küsima informeeritud nõusolekut ning neile antakse uuringu kohta eakohane infoleht. Selle taustal on arusaadav, et laps saab endaga toimuvas kaasa rääkida ka muudes tervisega seotud toimingutes. Ennekõike on ju tema see, kes tunneb protseduuridel valu, veedab pikka aega haiglaravil jne. Küsimus on pigem tõesti selles, kas ta teeks 10 aasta pärast sama otsuse. Sellele ei ole võimalik vastata. Inimest ei saa oma ajalisest hetkest välja võtta, kuna otsuseid saab teha ainult olevikus saadaoleva teabe põhjal, mitte ette- või tahaulatuvalt. Omaette teema on elamisväärne elu ja selle mõiste sisu inimeste isiklikest seisukohtadest. Millist elu keegi meist tahab elada ning mis on miinimum, mida talume? Kas elu haiguse naasmise hirmus ning pidevalt haiglaravil olles on kõigi jaoks talutav?
Viimasena jõuan ema-isa ja ülejäänud perekonna rollini. Tõenäoliselt on iga lapse jaoks tema vanemate arvamus (eriti sellisel olukorras) tähtis ning kaalukas argument otsustamisel. See ei ole alati halb variant, kuna aitab lapsel näha probleemi teise nurga alt. On ka põhjendamatu arvata, et sellises kriisiolukorras võiksid vanemad jääda ükskõikseks või emotsioonituks. Lapse tahtega nõustudes väljendavad nad oma toetust ja mõistmist, olles aga vastu lapse soovile ravi katkestada, ajendaks neid selleks tõenäoliselt hirm lapse kaotuse ees. Haigla aga peab olema kindel, et otsus on ennekõike lapselt endalt tulnud ning teda pole ühel või teisel moel otsust tegema mõjutatud. Eriti niivõrd tõsises olukorras, kus kaalul on inimese elu. Igal inimesel peab olema õigus oma elu kontrollida nii palju, kui see on võimalik,

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
5 + 6 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.