Valikabordid ja haigekassa | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Valikabordid ja haigekassa

3. November 2008 - 15:21 --
Foorumid: 

Õiguskantsler Indrek Tederil on käsil õiguslik analüüs, mis peaks ütlema, kas praegune raseduse katkestamise kord on põhiseadusevastane või mitte. Põhiseaduse paragrahv 16 ütleb: "Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta."

See punkt on pannud õiguskantsleri kahtlema, kas haigekassa raha eest tohib kas või osaliselt kinni maksta mittemeditsiinilisi ehk valikaborte.

Sotsiaalministeerium on oma vastukirjas veidi teisel seisukohal ja keeldub senist süsteemi muutmast. "Abordi osaline rahastamine ravikindlustuse eelarvest annab naisele võimaluse soovimatu rasedus turvaliselt ja ilma tüsistusteta katkestada ning säilitab naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise. Samuti on see oluline illegaalsete abortide ja aborditurismi vältimiseks," seisab minister Maret Maripuu allkirja kandvas dokumendis. Ka naistearstide seltsi juht Helle Karro arvab, et kõik takistused turvalise ja võimalikult ohutu abordi kättesaadavuses tõstavad abordiga seotud riske naise tervisele.

Siinkohal on ilmselt mõtet rõhutada, et teemaks pole mitte abordi keelamine, vaid see, kes peab abordi kinni maksma, kas maksumaksjad või inimene ise. Küsimuse all on riigi roll tervishoiukorralduses.

Põhiseaduse paragrahv 28 järgi on igaühel õigus tervise kaitsele ning riik on kohustatud seda õigust toetama. Niisiis võib arvata, et kuna asjatundjate hinnangul suurendaks abordi osalisest rahastamisest loobumine riske naise tervisele, siis seniseid korraldusi muuta ei tohi.

Teisest küljest ei tohiks unustada ka isiklikku vastutust. Naistearst Kai Haldre väidab, et Eestis põhjustab ebaeuroopalikult kõrge abordimäära ebausaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine koos uskumusega, et rasestumisvastased vahendid on kahjulikumad kui abort. Alo Lõhmus küsib oma artiklis, kas riik peaks toetama liiga kergekäelist otsustamist, arvestades, et 57 protsenti mullustest abordiohvritest oleks sündinud nii ema kui isaga perekonda ning sama paljude emal olnuks olemas töökoht ehk sissetulek? Ehk siis – milliseid signaale annab abordi rahastamine ravikindlustuse eelarvest – kas see ainult võimaldab valikut või ikkagi suunab seda?

Ajaleht "Postimees" väidab oma 23. oktoobri juhtkirjas, et nii nagu näiteks rinnasuurendusoperatsioone ei peaks riik isegi osaliselt kinni maksma lihtsalt selleks, et kellegi büst parem välja näeks või ta end paremini tunneks, nii võiksid riigi rahakotirauad ka olla suletud kohas, kui inimene ise saaks olla hoolikam. Näib, et ajaleht on õiguskantsleriga ühes paadis. Kuid samas juhtkirjas toob "Postimees" välja veel ühe huvitava küsimuse: kui õiguskantsler muretseb põhiseaduse paragrahvi 16 ehk eluõigust käsitleva punkti pärast, siis kuidas ikkagi on õigus elule paremini tagatud juhul, kui inimene abordi eest ise maksab? Noorte nõustamise ja seksuaalse koolitamisega tegeleva liidu liikmed ütlevad, et abortide rahastamisest loobumine nende arvukust ei vähendaks ja sündivus selle pärast ei tõuseks. Naistearst Andrei Sõritsa toob välja, et selline otsus ei aitaks isegi kokku hoida, tema arvates pole tegemist ei õige koha ega summaga. Niisiis tundub, et olgu riigipoolse sõnumiga kuidas on, rahastamisest loobumisega kaasneks igatahes rohkem halba kui head ning ühiskonna hetkeseisu arvestades poleks tegemist eriti mõistliku otsusega.

Autor: Kadri Lutt
Pildi päritolu: http://www.looduseomnibuss.ee

 

Vt ka:

Eetikaveebis:

Õiglane tervishoiukorraldus
Elu algus

 

Ajakirjanduses:

Õiguskantsler andis abordivastastele lootust
Postimees, 22.10.2008

Juhtkiri: kellel on eluõigus?
Postimees, 23.10.2008

Noor maavanem võitleb kombelõtvusega
Postimees, 23.10.2008

Tederi abordianalüüs külvab segadust
Postimees, 23.10.2008

Noorte nõustajad: rahastamisest loobumine abortide arvu ei vähenda
Postimees, 23.10. 2008

Eestis püsib usk abordi normaalsusest
Postimees, 24.10.2008

Alo Lõhmus: sündimata fakti ees
Postimees, 25.10.2008

Vastukaja: rindejoon ema ja lapse huvide vahel
Postimees, 27.10.2008

Andrei Sõritsa: kus on aborditoetuse kaotamise mõte?
Postimees, 27.10.2008

Aivar Jürgenson: naine pole anum
Postimees, 28.10.2008

Lugeja kirjutab: abort- eetikat ei eksisteeri
Postimees, 31.10.2008

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Üsna omane liigutus liberaalsele riigile (mis on kindlasti tabavam omadussõna Eesti kohta, kui seda ona konservatiivne või kommunitaarne).

Riik küll lubab teatud asjadel juhtuda, aga ei oma ise positiivset rolli nende ellu tulemises.

Peab veel veidikene mõtlema selle üle...

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

Ma arvan, et kui riik rahastab, siis ta ka suunab teatud valikut ning näitab kaudselt, et kiidab abordi tegemise heaks. Selle põhjal võiks väita, et Eesti ei hooli oma inimestest. Kui hooliks, siis vähemalt ei rahastaks riik aborte. Muidugi võib mõelda ka vastupidist, et sellepärast just rahastataksegi, et tuntakse muret naiste tervise pärast. Kuid see pole veenev seisukoht. Pigem võiks toetada lapsi, kellel ei ole korralikke vanemaid või kes saavad võimaluse elada tänu sellele, et riik ei toeta nende tapmist. Need kõik on ju tapetud inimesed, kes siia maailma sündimise asemel hukka saadetakse. Ning mille nimel? Et teha karjääri, mis on kaduv? Leian, et demokraatia põhimõtted ei tohiks olla ebademokraatlikud.

Sisestas Aire (verifitseerimata),

Minu jaoks on küll kõige veenvam seisukoht see, et riik muretseb naise tervise pärast ning seepärast rahastab aborte. Kujutage ette, kui erakliinikud hakkavad üksteise võidu reklaamima, et meil saab kõige odavamalt aborti teha! Iga kolmas tasuta jne.
Tõepoolest, inimene on soovimatus raseduses ise enamasti süüdi, aga samamoodi on süüdi oma ülekaalulisuses jms. Neid me ju ravime. Isegi ravime selliseid inimesi, kes elada ei soovi, suitsiidikuid siis.
Ja tahaks ikkagi veel öelda, et loode pole veel inimene. Lootel võivad olla mingid õigused ja neid tuleb juurde vastavalt sellele, kuidas loode inimeseks areneb (närvisüsteemi väljakujunemine jne), mingist hetkest ka õigus elule loomulikult. Aga siin käib jutt siiski abordi rahastamisest ning riigi osalusest. Kui raha nii suur mure riigi jaoks on, siis olgu öeldud, et soovimatute laste ülevalpidamine maksab sadu kordi rohkem kui abort. Seega on küsimus ikkagi põhimõtteline - kas riigipoolne rahastamine annab positiivse signaali rahvale või mitte. Minu arvates tähendab ikkagi see seda, et raskel ajal tuleb riik naisele appi ning aitab tal olukorraga toime tulla (mitte ainult abort, aga psühholoog jne, ainult nii võib olukorda kontrolli all hoida). Arvata, et naine/mees olid hooletud ja las nüüd karistuseks kasvatavad lapsi, on julm.
Mina oma arutlusega jõuan küll traditsioonilisele järeldusele, et rohkem tuleb arendada seksuaalkasvatust, küll need abordid ka siis vähenevad.

Sisestas kadri (verifitseerimata),

olen väga nõus aire viimase lausega!

Sisestas Triinu (verifitseerimata),

Ma olen samuti nõus sellega, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata seksuaalkasvatusele. Selllesse võikski riik rohkem raha suunata.

Arvan, et laps ei saa kunagi olla karistuseks. Samuti leian, et abort ei liigitu terviseprobleemide kategooriasse nagu nt ülekaalulisus, mis puudutab ainult konkreetset inimest ennast.

Kui loode pole inimene, siis kes ta on?

Sisestas Aire (verifitseerimata),

Alustades Triinu viimasest küsimusest:)
Ma ilmselt olen valet mõistet kasutanud, mõtlesin ikkagi loote all embrüot, so siis see aeg, kui rasedust võib veel EV seaduste järgi katkestada, kuni 11 nädalane rasedus. Palun vabandust. Ülejäänud juttu tuleks selles kontekstis mõista.
Mis puutub sellesse, et rasedus ei ole terviseprobleem, siis sõltub sellest, kuidas terviseprobleemi mõista. Rasedus on ju eriline tervislik seisund. Kui see on soovimatu, siis saame ka rääkida probleemist. Tõepoolest, see ei ole haigus, ehk tuleks Haigekassa ümber nimetada Tervisekassaks :)
Loomulikult arvan ma, et abort peab olema viimane võimalus. Enne seda tuleks rasedale tutvustada erinevaid võimalusi, rääkida psühholoogiga, viia kokku inimestega, kes lapsi üldse ei saa, ehk leidub nende hulgast keegi, kes tema lapse endale võtaks jne... Aga see kõik peaks olema riikliku kontrolli all, et see, kui palju naine abi saab, ei sõltuks sellest, kui paks on ta rahakott. Võib-olla abortide arv hoopis kasvaks, kui inimene igakülgset abi ei saaks?

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Nõus Aire viimase mõttega.
Esiteks, kui välja kuulutada, et aborti ei rahastata, ei satu abi ja nõu (võib-olla ka ümberveenmist!) vajav naine niisuguste abistavate spetsialistide juurde, vaid läheb otse kliinikusse ja ostab teenuse.
Teiseks, kardan samuti, et abi saamine võib hakata sõltuma rahakoti paksusest. Kui naine teab, et ta endale aborti niikuinii lubada ei saa, siis võib-olla ei satu ta üldse nõustaja jutule (teadmatusest, hirmust, passiivsusest...). Vaid kannab, hambad ristis, oma risti - ja selle alla kannatab kogu pere veel pikka aega. Kuigi vahest oleks teda saanud kuidagi aidatagi (mitte üksnes abordiga).

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Nagu Sootak siingi viidatud artiklis ütles - küsimus pole abortide lubamises või mitte lubamises. Küsimus on riigi osaluses abordis. Seega on juba selle küsimuse algeelduseks, et abort kui meditsiiniline protseduur on täiesti normaalne (olgugi et ehk vahest ekstreemne).

Jätkates Aire poolt alustatud mõttelõnga võiks siinkohal tõmmata ehk paralleeli viljatusraviga. On selge, et juhul kui riigis on mingi viljatusravi programm (nt. \\\"katseklaasi lapsed\\\"), mis on aga väga kallis ja mille teostamist riik toetab, siis teatud juhtudel on kodanikel sellele igasugune õigus. Samas võime ette kujutada situatsiooni, kus keegi sooviks programmis osaleda pigem mugavusest kui reaalsest meditsiiniliselt vajadusest, mis tekitaks küsimuse - miks riik peaks seda rahastama. Seega tundub mulle jätkuvalt, et liigutus on igati õige.

Mis muidugi ei ütle midagi selle kohta, kas abort kui niisugune on üldse vastuvõetav praktika. See on hoopis teine teema.

ps. eelmainitud viljatuse ja laste saamise teemal üks hea podcast - http://nigelwarburton.typepad.com/philosophy_bites/2008/02/mary-warnock-...

Sisestas Curtis R. (verifitseerimata),

Mina siiski toetaksin Triinu seisukohta selle inimlikkuses.

Teoreetiliselt võime püstitada loogika ja tõepära ülesandeid ning asuda neid lahendama. A´la stiilis: küsimuse all pole mitte abort kui selline, vaid riigi osalemine selles. Paraku osutub võimatuks sellele küsimusele vastamine ilma, et me võtaksime ka seisukoha vabatahtliku abordi kui sellise suhtes.

Seda, kust maalt saab embrüost või lootest inimene, ei ole füüsiliste parameetrite alusel võimalik kindlaks määrata. Võib aga väita, et inimeseks saamine toimub keha ja vaimu ühinemisel ehk lapse esimese hingetõmbega. Seetõttu pole abordi puhul tegemist mitte otseselt tapmise, vaid jumaliku tahte vastu astumisega.

Ei naisel endal, ega veel vähem mehel ole õigust otsustada naise raseduse üle olukorras, kus see vabatahtlikus (olgugi, et vahest teadmata) korras on tekkinud. See, kas laps on määratud sündima on jumala või kui soovite kõrgema intellekti otsustada. Sestap ei saa siin naise või mehe kõrval otsustajaks olla ka riik oma rahastamistega. Seda teeb siiski jumal ja raseduse algusega on selleks korraks otsus tehtud.

Kui ka see loogika kõrvale jätta, siis üldiselt ei saa täita kahte vastandlikku eesmärki. Meie riik on deklareerinud eesmärgiks sündivuse tõusu, seetõttu on väär ning kahepalgeline taotleda seal kõrval risti vastupidist eesmärki. Nüüd vaieldakse vastu, et aga riik ei saa sundida kedagi sünnitama. Ei saagi, keegi ei saa kellelegi midagi sundida, kõik on lõppkokkuvõttes nagunii vabast tahtest kujunev, kuid riik saab ja peab võimendama ühiskonnas oma rahva positiivseid suundumusi. Abort seda kindlasti pole - seega tuleneb siit ka vastus artiklis tõstatatud küsimusele, mis saab selgesti olla ei.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Aga seda ma ju ütlesingi - käesoleva arutelu algeelduseks on see, et abort on ja jääb lubatuks. Sul on õigus, et käesolevat arutelu ei saa läbi viia ilma vastamata sellele, kas ja kuidas abort üldse on lubatud, aga see on Eestis juba tehtud (Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus §§ 5-6)

Mis puutub eelkommenteerija väitesse \"Seda, kust maalt saab embrüost või lootest inimene, ei ole füüsiliste parameetrite alusel võimalik kindlaks määrata\" siis tundub mulle, et keegi on tõsisel eksiteel - just füüsilised (õigemini füsioloogilised) parameetrid on ainsad, mille alusel saab kindlaks määrata elu algust (ja lõppu). Muidugi tuleb siinkohal silmaspidada, et sellele kõigele eelneb (või peaks eelnema) põhjalik mõisteline analüüs, et oleks üldse selge, milliseid parameetreid mõõta.

Sisestas Matsile Curtiselt (verifitseerimata),

Seaduseid võite tsiteerida siis kui te ei eelda, et soovitakse seadusi muuta. Antud juhul on see kõneall, muidu ühiskonnas poleemikat poleks. Ja poleks ka seda artiklit. Seega teadmiseks teile, et seadus on staatika, mida pole sisulistes diskussioondes, kus räägitakse dünaamiliselt sellest, kuidas tulevikus olla võiks.

Füüsiliselt on võimalik loomulikult kindlaks määrata. Lugege palun minu eelnevat kommentaari täpsemalt. Seal oli juttu ka vaimust. Palun tõlgendage kõike siiski kontekstis ja püüdke mõista rohkem konteksti.

Sisestas Airelt Curtisel... (verifitseerimata),

\"Seda, kust maalt saab embrüost või lootest inimene, ei ole füüsiliste parameetrite alusel võimalik kindlaks määrata. Võib aga väita, et inimeseks saamine toimub keha ja vaimu ühinemisel ehk lapse esimese hingetõmbega. Seetõttu pole abordi puhul tegemist mitte otseselt tapmise, vaid jumaliku tahte vastu astumisega.\"

Siin on ju lausa väidetud, et laps pole inimene enne, kui ta hingama hakkab, ehk siis sünnib. Sellisel juhul ei ütle see midagi embrüote ja nende eluõiguse kohta.

Lõppude lõpuks on vaimu omistamine inimesele ju uskumise asi. Kui ma ei usu ei keha-vaimu ühtsusse ega duaalsusse, argument kaob. Ei saa ju keegi mind sundida uskuma.

Ma olen täiesti nõus, et riik peab aborte taunima, abort peab olema äärmuslik meetod. Aga taunimise väljanäitamiseks on muidki meetodeid kui raha äravõtmine. St igakülgne psühholoogiline, sotsiaalne abi naisele, ennetustegevus jne. Nende meetmete abil abortide arv väheneb, mitte keelamisega ega ka siis, kui riik pea liiva alla pistab ja ütleb, et temal pole sellega asja. Kas me tõesti soovime endale abordituriste tekitada?

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Jah!

Mulle tundub, et räägime üksteistest veidi mööda ning kui see nii on, siis on see tõenäoliselt suures osas tingitud kasutatavast meediumist, mis tõttu ei näe ma mõttekust selle arutelu jätkamises sama meediumit kasutades.

Sisestas Matsile ja Airele (verifitseerimata),

Matsile: Justament
Airele: Ma ei rääkinud, rõhutan veelkord, mitte millegi ära keelamisest. Vastupidi - ma leian, et asjade keelamisega ei saavuta nagunii midagi. Küll aga ei leia ma, et peaks nimetet toiminguid riigi rahadega toetama. Haigete jaoks on Haigekassa, potentsiaalsed aborditegijad loogu endale Abordikassa ning vältimatu vajaduse korral (mis pole meditsiiniline, sest siis oleks õigustatud Haigekassa rahade kasutamine) lasku Abordikassal abordi eest maksta palju kulub. Selles lahenduses on ühendet korraga nii vaba tahte säilimine, tervislikkus ning ka vastutus .

Sisestas Varro Vooglaid (verifitseerimata),

Mind üllatab, et õiguskantslerile esitatud avaldust analüüsides ei paista, et oleks avalduse enda teksti loetud. Kes on huvitatud küsimuse sisulisemast mõistmisest (sh sellest, miks õiguskantslerile üleüldse avaldus esitati), saab avalduse tekstiga tutvuda siin:

http://www.abort.ee/static/files/063/avaldus_oiguskantslerile_19092008.pdf

Avalduse kaaskirja tekst on kättesaadav siin:

http://www.abort.ee/static/files/083/kaaskiri_oiguskantsleri_avaldusele_...

Eetilist analüüsi läbiviies võiks käsitleda küsimust, kas riigil on eetiline rahastada sündimata inimeste tapmist, ka mõnest muust vaatevinklist, kui utilitaristlikust.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
3 + 13 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.