Maamiinid julgeoleku tagamiseks? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Maamiinid julgeoleku tagamiseks?

29. September 2008 - 15:51 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

IRLi ühendus Rahvuslased tuli välja ettepanekuga, et julgeoleku huvides tuleks Eestil taganeda Ottawa konventsioonist, mis keelab maamiinide kasutamise.

Konventsiooni eesmärk on "lõpetada kannatused ja inimkaotused, mida põhjustavad jalaväemiinid, mis tapavad ja vigastavad igal nädalal sadu inimesi, peamiselt süütuid ja kaitsetuid tsiviilisikuid ning iseäranis lapsi, takistavad majanduse arengut ja ümberkorraldamist, põgenike ja riigisiseselt ümberasustatud isikute tagasipöördumist kodumaale ning toovad veel aastaid pärast paigaldamist kaasa teisigi tõsiseid tagajärgi".

Jalaväemiinid on määratud lõhkema inimese juuresolekul, läheduses viibimisel või vahetul kokkupuutel inimesega. Miini lõhkemine põhjustab pimedaksjäämist, põletusi, jäsemete vigastusi, ¨rapnellihaavu. Plahvatus, verekaotus või meditsiinilise abi hilinemine võib põhjustada surma. Ellujäänud vajavad pahatihti amputatsiooni või pikka haiglaravi.

Ootel maamiine leidub maailma kõikides piirkondades, enam kui 75 riigis. Miinide koguarvu ei tea keegi, kuid kahju teeb juba üksainus miin või kahtlus, et see võib kusagil maapinnas peituda.

Teine lõhkekehaliik, mis on maailmas leidnud ägedat vastuseisu ja mille keelustamise nimel vaeva nähakse, on kobarpommid. Kobarpomme heidetakse lennukilt ning need purunevad kukkudes kümneteks või sadadeks väiksemateks lõhkekehadeks, mis tihti kohe ei plahvata, vaid tekitavad maapinnale miinivälju. Need lõhkekehad pudenevad laiale alale kuni 600 meetri raadiuses. Nende abil saab hävitada suuri sihtmärke nagu lennuvälju ja raketibaase, need on tõhusad ka sihtmärkide vastu, mis liiguvad või mille asukoht ei ole kindel, näiteks vaenlase väed või sõidukid. Kobarpomme on kasutatud viimase 60 aasta jooksul umbes 17 riigis, näiteks Vietnamis, Kambodžas, Iraagis, Kosovos ja Afganistanis.

Kobarpommi lõhkekehad plahvatavad kokkupuutumisel. Võrreldes maamiinidega, mille eesmärk on eelkõige vigastada, mitte tappa, sisaldavad kobarpommid rohkem lõhkematerjali ja metalli, mistõttu tapavad nad tõenäolisemalt ja rohkem ohvreid. Mitmel pool juhtuvad õnnetused siis, kui inimesed püüavad majandusliku vajaduse, uudishimu või vastutustunde tõttu metallist laskemoona liigutada. Viimaste huvitav kuju, suurus ja mõnikord ere värv kutsub eriti lapsi neid puutuma. Enamikes maades on just lapsed peamised ohvrid.

Nii maamiinid kui kobarpommid teeb eriti ohtlikuks nende maapinnal vedelevate lõhkemata laengute ettearvamatus. Lisaks mainitud tagajärgedele inimeste elule ja tervisele võib nimetada majanduslikke kahjusid (tapetud kariloomad, niigi vaeste riikide raskused kasutuskõlbliku maa vähenemise ja suure hulga invaliidistunud inimeste tõttu, eluasemeprobleemid), sotsiaalseid tagajärgi ning keskkonnakahjusid (nt saastatud põllud, teed, veevõtukohad).

IRLi rahvuslaste ühendus peab maamiine vajalikuks, et takistada vaenlase vägede kiiret edasiliikumist, võttes eeskujuks Soome ja arvestades, et maamiine võivad kasutada nii USA kui ka Venemaa. Maamiinide taaslubamine on osa ühenduse programmilisest dokumendist "Eesti julgeoleku seitse sammu".

  • Kes on maamiinide lubamise tagajärjelvõimalikud kahjukannatajad ja kes kasusaajad? Kas maamiine võiks kasutada Eesti enda territooriumil?
  • Kui nõustuda konventsiooni eesmärgiga, siis millised teised eesmärgid võiksid sellest olulisemaks osutuda?
  • Kui kaalul on Eesti iseseisvus, siis kas maamiinidega kaasnevad kannatused võib loomuliku kao hulka arvestada?
  • Kas pidada Ottawa konventsiooniga ühinemist põhjendamatuks, nagu seda teevad ettepaneku tegijad? Kuidas võiks põhjendada konventsioonist taganemist? Kas mingid asjaolud on konventsiooniga ühinemise ajast (2004) muutunud?

 

Autor: Laura Lilles

Vaata lisaks:

Eetikaveebis
Sõja- ja rahueetika

Seadused
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seadus

Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni ning selle lisaprotokollidega ühinemise seadus

Meedias
IRLi rahvuslased paneks Eesti maamiine kasutama. - Postimees, 23.09.2008

Gruusia tunnistas kobarpommi kasutamist Lõuna-Osseetias. - Eesti Päevaleht, 01.09.2008

Gruusia tahab uurida venelaste sõjakuritegusid. - Postimees, 16.08.2008

Üle saja riigi tahab kokku leppida kobarpommi keelustamises. - ETV24, 19.05.2008

Military chiefs urge UK to ban cluster bombs. - The Guardian, 20.05.2008

Forum seeks to ban cluster bombs. - BBC, 19.05.2008

Mujal
Electronic Mine Information Network

Handicap Internationali raport "Fatal Footprint: The Global Human Impact of Cluster Munitions"

International Campaign to Ban Landmines

No More Landmines

Roots of Peace

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Eriti totakas asi nende miinidega on see, et riigid, kes erinevatel aegadel on loobunud traditsioonilistest jalaväemiinidest on kasutusele võtnud sisuliselt sama efektida relvad, kuid kuna nende nimetus on teine, siis tehakse lihtsalt JOKKi.

Isegi olen õppuste käigus paar sellist (mänguversiooni) metsavahele paigutanud.

Sisestas Miina (verifitseerimata),

See on päris huvitav. Kuidas neid siis nimetatakse? Ja kas nad mingil moel erinevad jalaväemiinidest?

Sisestas Mats (verifitseerimata),

No põhiline oli vist selles, et ametlikult on tegu transpordivahendite vastu suunatud miinidega, mis pole ebainimlikuks kuuluatud (sest tavaline anti-tanki miin ei lõhke kui inimene sinna peale astub).

Nimetati neid (vist) suundkildmiin.

Sisestas Martin G (verifitseerimata),

Julgeolekuküsimused on seoses Ukrainas toimuva sõjategevusega nii eestlaste kui ka kogu läänemaailma meedias taas väga teravateks teemadeks saanud. Konfliktid Lähis-Idas ja Sub-Sahaara Aafrikas on jäänud eesti elanikest üsna kaugeks – sageli ei suuda me nende põhjuseid ja ühiskondi mõista ning sealsed sündmused tunduvad hoomatamatu ja paraku täiesti tavapärase taustafoonina. Ukraina kriis on toonud ohutunde taas meile lähemale (tundub, et ka Gruusias toimunu oleme suutnud juba unustada) ja seega on ka siin oluline rääkida sõjapidamise, sh kaitsestrateegiate ja vahendite mõjudest pikemas perspektiivis.
Üheks aspektiks on kahtlemata (maa)miinide kasutamine. Rohkem kui kaks kümnendit tagasi alguse saanud Jugoslaavia lagunemisega esile kerkinud suurimate sõjaliste konfliktide tagajärjed Euroopas pärast II maailmasõda on veel tänapäevalgi väga selgelt näha. Sealsetes piirkondades on sõjaperioodist maapinnas ohvreid ootamas veel ca 120000 maamiini. Need alad olid üldiselt üsna hästi teada, kaardistatud, pideva seire all ja demineerimisel. 2014 aasta mais toimunud massilised üleujutused tõid aga niigi miinidest kubisevas piirkonnas nende kasutamise ohud taas päevavalgele, kus kolme päeva jooksul sadas maha tavapärase kolme kuu jagu vihma, mis tõi juba lõppenud sõjategevuse taas inimeste igapäevaellu. Tulvavesi viis miinid jõelammidele, maanteedele ja inimeste hoovidesse ning õnnetuste arv on sagenenud. Rahuperioodil on oma otsa leidnud miinide tõttu ligi 1500 inimest, tuhanded on saanud vigastada ning ohvrite arv aina kasvab.
Kas roheliste mehikeste ajastul oleks väiksel Eestil strateegiliste piirialade massilisest mineerimisest üleüldse tolku globaalsetes võimumängudes? Kunas me saame rääkida nn buzzworde kasutades „vastutustundlikust mineerimisest“, mis tõrjub reaalse ohu ajahetkel x ja mille mõjud kaugemale ei ulatuks? Või peitub antud küsimus ja meie viimne kants partisanisõjas, kus kõne all on pigem väikeste teelõikude/objektide mineerimises?

Sisestas Rasmus P (verifitseerimata),

Julgeolek põhineb suurel määral heidutusel, potentsiaalsed konflikti põhjustajad teavad karta et kaitstaval on olemas relv x või abivahend y. Puhtalt tõsiasi et kaitsja pole avalikult keeldunud kasutamast relva x eesmärgil y paneb konflikti põhjustajat uuesti mõtlema, sest see loob potentsiaalseid raskusi konflikti teostamisel. Kui nüüd kaitstav peaks loobuma relvast ja seda ametlikult kuulutama, ilma et suudaks asendust leida, teab konflikti põhjustaja kohe mida ei pea kartma ja oskab seda ära kasutada. Seega teoreetiliselt relva omamine peaks tagama kindlama julgeoleku. See kõik on teoorias.
Praktikas on küsimus kas miine kasutataks, kui konflikt peaks puhkema ja kuidas neid kasutatakse. Igasugune tsiviilkahjustusi põhjustav kasutamine oleks lubamatu, samas peaaegu kõikide relvade puhul on tsiviilkaotused paratamatud, eriti kui konflikt peaks toimuma tihedalt asustatud alal ja kui üks või mõlemad osapooled pole selgelt eristatavad tsiviilisikutest. Lisaks konflikti aegsetele kahjustustele on miinid pikaajalise mõjuga, mis on Eestis kogetud peale maailmasõdasid, millest palju lõhkekehasi, kaasa arvatud miine, on metsa ja mujale loodusesse laokile jäänud. Kokkuvõttes miinide omamine ja potentsiaalne kasutamise võime kindlustab omariiklust, samas reaalne kasutamine lõppeks tsiviilkaotustega ning oleks ebaeetiline. Mõtteks siia otsa et mis sõja osa üldse on eetiline ja inimlik.

Sisestas Tiam (verifitseerimata),

Nõustun eelkõnelenu seisukohtadega: maamiinide heidutuse eesmärgil omamine ei tähenda tingimata veel seda, et need maamiinid kindlasti kunagi kasutusele võetakse. See on ka aspekt, millega vast selles eetilises arutelus arvestama peaks. Teisalt on meil võtta endise Idabloki lagunemise näide 1990. aasate alguses, kus Varrsavi Pakti riikide sõjavägede ladudesse oli külma sõja ajal toodetud oluline hulk maamiine. 1990. aastate alguse olukorras, kus vana keskvõim enam oma riigis toimuvat ei kontrollinud viis see selleni, et suur hulk nendest miinidest leidsid kasutuse näiteks endise Jugoslaavia territooriumil toimunud konfliktides ja 1990 aastatel Aafrikas toimunud kodusõdades. Suur osa Aafrika konfliktidest kasutatud miinidest pärinesid Rumeeniast ja Ukrainast. Kuna tulevik ei ole kunagi lõpuni ette prognoositav jääb alati üles väike võimalus, et senine stabiilne olukord võib muutuda nii, et korra ja stabiilsuse ajal ladudesse kogutud miinid leiavad tee valedesse kätesse.

Antud teema on hetkel aktuaalne Soomes, kus muutunud julgeoleku situatsiooni taustal arutatakse Ottawa lepingust loobumist, millega liitununa on Soomel võtnud endale kohustuse hoiduda maamiinide kasutamisest (http://yle.fi/uutiset/ncp_wants_finland_to_quit_landmine_ban_treaty/7300114). Nii üllatav kui see ka ei ole on minu arvates eetiliste seisukohtade ja sõjalise heidutuse mõttes parima kompromisslahenduse välja pakkunud Põlissoomlaste partei, kes on välja pakkunud, et Soome peaks ennekõige taastama võimekuse vajadusel kiiresti maamiine toota, mitte neid aga nüüd ja kohe ladudesse toota hakata.

Maamiinidega seotud põhiliseks probleemiks näib olevat see, et need kaevatakse konflikti ajal maasse ning sinna nad ka valdavalt jäävad nii kümnendite jooksul pärast sõda tsiviilisikutele ohtu kujutades. Pakuksin siin omapoolse lahendusena välja selle, et rangelt keelustataks „rumalad“ alatiseks aktiivseks jäävad maamiinid, samal ajal lubades maamiine, millele on sütikusse sisse programmeeritud aegumise periood. Näiteks peale maamiini aktiveerimist ja selle maha matmist deaktiveeruks maamiin ise näiteks 3 kuni 6 pikkuse perioodi vältel. See ei tohiks tänapäeva tehnoloogia saavutusi arvestades ülemäära keeruline tehniline probleem olla, teisalt peaks see ka maamiinide tootmise ajal kontrollitav olema. Teiseks tehniliseks võimaluseks on nii USAs kui L-Koreas kasutusel olevad lahendused, kus kasutatakse maamiinilaadseid seadeldisi, mis aga plahvatavad vaid siis kui relvaoperaator need lahinguväljal aktiveerib (http://www.globalsecurity.org/military/systems/munitions/nsda.htm).

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
5 + 1 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.