Toidupuudus ja toiduraiskamine | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Toidupuudus ja toiduraiskamine

7. Juuni 2008 - 20:42 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Juuni alguses toimus ÜRO põllumajandus- ja toiduorganisatsiooni toiduturvalisuse alane tippkohtumine, kus püüti leida lahendusi ülemaailmse toidupuuduse leevendamiseks. Viimastel aastatel on toiduhinnad maailmas aina tõusnud ja enim kannatavad selle all arengumaad. Toidupuudust põhjustab inimkonna arvukuse kiire kasv, millele põllumajandusliku tootmine järele ei jõua. Lisaks sellele valmistab muret maa kasutamine biokütuste kasvatamiseks toidu asemel. Nende arengute taustal on hakatud mõtlema vajadusele põhjapanevalt muuta nii arenguabi, põllumajandust ja vastavaid tegevuspoliitikaid kui ka üksikisikute harjumusi.

Arutlused nälja ja vaesuse üle jõukates lääneriikides hõlmavad tavaliselt küsimusi, kuivõrd ja kuidas peaksid toidetud lääne inimesed muretsema arengumaade nälgijate pärast. Nende abistamise kohustust võib põhjendada järgmiselt: moraalsete olenditena on meil kohustus kannatajaid aidata; nälg on eriti äärmuslik kannatus; kohustused on globaalsed. Viisid sedalaadi abi elluviimiseks võivad olla väga erinevad – ühed soovitavad olla üldiselt majanduslikult aktiivne, lastes nähtamatul käel oma abistavat tööd teha; teised peavad õigeks arengumaade otsest abistamist; kolmandad nõuavad isikliku ja ühiskondliku elu radikaalset muutmist, et nälg ei oleks kuskil võimalik. Nüüdseks edastab ülemaailmne toidukriis sõnumit, et küsimus toidu piisavusest ei puuduta üksnes teatud riike, vaid kogu maailma - meie toiduvarud tulevad ühisest potist. Jõukate riikide elanikud, kes ei ole oma nahal nälga tunda saanud, viljelevad aga tihtipeale toidu suhtes mõtlematut ja raiskavat eluviisi. Näiteks annab Suurbritannias tehtud uuring teada, et aastas raisatakse briti kodudes 6,7 miljonit tonnitoitu - kolmandik sellest, mis ostetakse. Üle poole sellest moodustab toit, mida pole kunagi puututud -näiteks visatakse iga päev 13 miljonit avamata jogurtitopsi, 5500 kana ja 440 000 valmisrooga kodusesse prügikasti.

Kuidas peaks teadmine ülemaailmsest toidunappusest meie käitumist mõjutama, näiteks toidu ostmisel ja äraviskamisel?

Vaata lisaks:

Eetikaveebis
keskkonnaeetika, globaalne õiglus, biokütus viib leiva laualt

 

Meedias
Kalev Vilgats. Juhtkiri: Aeg koguda varusid. Pärnu Postimees, 06.06.2008

Jomo Kwame Sundaram. Näljalõikus: maailm vajab kokkulepet toiduturvalisuseks. Eesti Päevaleht, 05.06.2008

Liisi Poll. ÜRO teatel peavad toidukriisi eest vastutama rikkad riigid. Postimees, 04.06.2008

Toidukriis muudab põllumajanduse palet. Postimees, 03.05.2008

Felipe Fernandez-Armesto. Food shortages and civilisations. The Times, 03.06.2008

 

Toiduraiskamisest
Saksamaal voolavad piimajõed. Postimees, 05.06.2008

Julian Borger. Greener and leaner - how the west could stave off disaster. The Guardian, 31.05.2008

James Meikle. Britons wasting £10bn worth of food a year, research says. The Guardian, 08.05.2008

Martin Hickman. Five ways to cut food waste. The Independent, 08.05.2008

 

Veel toidueetika kohta
Food Ethics Council

Food-ethics.net

Global Envision: Food

Love Food Hate Waste

WRAP: Food Waste

Mepham, Ben (ed). Food Ethics. London; New York: Routledge, 1996

Sisestas Riinu Lepa (verifitseerimata),

Tahaksin kommenteerida teemapüstituses toodud kahte olulisemat arutelu: toidupuudus maailma näljahäda põhjusena ning lääneriikide kohustus aidata abivajajaid arenguriikides. Mulle tundub, et kuigi eeltoodud probleemipüstitus ja faktid on õiged, on eetilise dilemma fookus eksitav ning võib teha rohkem kahju kui kasu.
Greenpeace'i uuringu kohaselt ületab maailmas toidu tootmine toidu tarbimist ning probleemi tuum ei seisne sugugi toidu vähesuses, vaid toidu kättesaadavuses. Toidu kasvatamine ja tootmine peaks olema paremini laiali jagunenud väiksematesse regioonidesse, nii et kõigil inimestel oleks ligipääs toidule.
Miks see täpsustus oluline on? Kuna eelneva postituse probleemipüstituse loogiline järeldus on, et toitu tuleb rohkem toota. Kui aga suurema toidutootmise saavutamiseks kasutatakse tavapäraseid meetodeid, milleks on intensiivne põllumajandus, siis on see maakerale ja inimestele hävitavate tagajärgedega. Intensiivpõllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid on toksilised kogu elukeskkonnale, nii sealsamas põllu peal, kui inimestele ja loomadele kaugemal läbi reostunud joogivee ja toiduainete tarbimise. Greenpeace'i aruanne toob välja kliimamuutuse mõju maakera peamistele põllumajanduspiirkondadele. Selles prognoositakse, et suur osa kesk-Aafrika, lõuna-Ameerika ja Aasia praeguseid peamisi põllumajandusalasid on muutumas kliima soojenemise tõttu kasutamatuteks. Lahenduseks ei ole intensiivpõllumaade suurendamine, vaid juba degradeerunud piirkondade taastamine ökoloogiliselt jätkusuutlike vahenditega ning väikefarmide kultuuri taastamine paljudes maakera piirkondades.
Teine aspekt teema püstituses on arutelu läänemaailma kohustuse üle aidata abivajajaid arengumaades toiduabiga. Selline arutelu on võrreldav sümboolselt väikse-Peetri ja suure-Peetri looga, kus suure-Peetri poolt loodud reegli kohaselt süüakse kõigepealt koos ära väikese-Peetri toit ja siis sööb igaüks oma. Muidugi oleks tore, kui suur-Peeter siis hiljem oma toitu ka jagab, kuid eetilisuse seisukohast peaks arutelu keskmes olema algselt loodud reegli ebaõiglus.
IAASTD (International Assessment of Agricultural Knowledge, Science and Technology for Development) aruanne toob välja ühe olulisema probleemina jätkusuutliku põllumajanduse ja toiduohutuse loomisel, et kehtivad kaubandusreeglid annavad eelised kõrge efektiivsusega põllumajandustegevusele, mis ei arvesta oma kuludesse ei tootmise keskkonnakulusid ega sotsiaalseid kulusid. IAASTD rõhutab vajadust toidukaubanduse reeglite muutmise järele selliselt, et väiksematel tootjatel ja farmeritel oleks ligipääs turule, infrastruktuurile ning kapitalile võrdsetel alustel. Taolised muutused nii riikide siseselt kui rahvusvaheliselt soodustaksid oluliselt jätkusuutliku toidukasvatuse ja jagamise süsteemi loomisele ülemaailmselt.
Toetudes eelnevale leian, et paigutades eetilise arutelu keskmesse “kas on ilus raisata toitu kui mujal maailmas on toidunappus?” on potentsiaal negatiivsete tagajärgede suurendamiseks suurem kui positiivsete tagajärgede loomiseks, kuna selline eetilise dilemma fookus viib tähelepanu ära peamiselt probleemi põhjuselt.

Viited:
- Greanpeace'i aruanne (2009) “Agriculture at a Crossroads: Food for Survival”, http://www.greenpeace.org/international/en/publications/reports/agricult...
- IAASTD (2008), Summary for Decision Makers of the Global Report. http://www.unep.org/dewa/agassessment/docs/IAASTD_GLOBAL_SDM_JAN_2008.pdf

Sisestas karl_ut (verifitseerimata),

Ma tõstataksin siinkohal pigem selle küsimuse, et miks on nii seadusandlikul kui ka ettevõtja tasemel tehtud võimalikult keeruliseks suurtes toidupoodides üle jääva (loe: realiseerimistähtajale läheneva või seda ületava) valmistoidu toimetamine kodututele (majutusasutustesse, nn supiköökidesse vms). Kas tõesti on asi ennekõike logistilises kokkuhoius, et poe jaoks on liigne kulu korraldada päeva lõpuks üle jäänud valmistoidu vedu vastavatesse asutustesse? Selle asemel investeeritakse murdmiskindlamatesse prügikastidesse, et kodutud või teised elu hammasrataste vahele jäänud ei pääseks mingil juhul sealt toitu võtma. See, et tehtud on statistikat üksikisikute või perede poolt ära visatava toidu kohta, on muidugi ehmatavate tulemustega, kuid oleksin siiski samavõrd huvitatud toidupoodide äravisatava toidu kogustest.

Sisestas Kristjan Haav (verifitseerimata),

Toidupuudus on ja jääb. Kõige ilmekamalt väljendab seda loodus, kus nõrgemad surevadki nälga. Inimühiskonnas tekitakase küsitavus, kas see on eetiline, kui vaatame teisi virelemas. Väidetavalt lastakse nii palju toitu raisku, et see sellega võiks kõik nälgivad inimesed maailmas ära toita. Nälgijate aitamist vaadatakse kui kohustust. Kas see tõesti on kohustus? Inimpopulatsioon paljuneb üle maa kontrollimatult sarnanedes pahaloomulisele kasvajale.
Kas on eetiline kontrollimatut vohamist toetada? Toidu vajadus nälgivates riikides järjest kasvab. Annetuste ja abipakkide saatmisega me ainult soodustame seda. Mikrotasandil tundub eetiline aidata, kuid globaalsel tasandil mitte. Kui nälgivaid inimesi igal pool mujal toita, siis võiksid ka arenenud riikides inimesed seda hakata nõudma. Toit on üks suurimaid igapäevaseid kulutusi.
Leian, et toidupuudust ja raiskamist võiks vaadelda eraldi. Raiskamise vähendamine aitaks leevendada inimeste olukorda, kes seda teevad. Kui inimene viskab minema iga kuu 50% toidust, siis on tal võimalik vähendada 50% võrra enda kulusid toidule. See omakorda parendaks elujärge. Toiduraiskamine tuleneb puhtalt harimatusest. Kui see puuduks, siis toodetaks lihtsalt vähem. Tootlus on viidud ikkagi vastavaks tarbimisele/ostlemisele. Naiivne on loota, et toiduraiskamise vähendamine viib näljahädade lõpule vähem arenenud riikides.

Sisestas Tiina P (verifitseerimata),

Toidupuuduse probleemi võib vaadelda nii globaalselt kui ka lokaalselt. Toiduainetööstus kurnab põllumajandusmaad, tekitab kasvuhoonegaase, tekitab lagunematuid või raskesti lagunevaid pakendijäätmeid. Toidu raiskamist seostatakse eelkõige arenenud ühiskondadega, kuid loodusvarade raiskamine on samas ka arengumaades omaette probleem. Näiteks puuduvad saagikoristuse järel vastavad võimalused selle säilitamiseks ja saak hävib enne selle töötlemist/tarbimist.

Fakt on see, et toidu raiskamine on lääneriikides viimastel aastakümnetel eksponentsiaalselt suurenenud, korreleerudes tugevalt inimeste heaolu ja elatustaseme suurenemisega. Näiteks on Prantsusmaal pärast 1974. aastat toidu raiskamise protsent kahekordistunud: iga inimese kohta tekib aastas 20 kg jäätmeid, neist 7 kg on veel pakendatud toidu jäätmeid. Inimesed on hakanud eridieete järgima, muutunud on üldised arusaamad toidust ja toitumisest, suurenenud on allergiajuhud, välditakse gluteeni- ja laktoosisisaldusega tooteid. Samuti on päevakorras küsimus, millist toitu üldse pidada söödavaks, millist mitte (a la kartulikoored või kõvaks läinud leib). Teiseks on muidugi päevakorral ka GMO toidu küsimus, kas seda peaks üldse tarbima?

Toidu raiskamisel on palju eri tahke ja põhjuseid. Siiski saab selle vältimiseks paljugi ära teha just lokaalsel tasandil nii toidukaupade poodides, restoranides ja toitlustuskohtades kui ka kodustes majapidamistes. Teadlikumad majapidamised oskavad ka nn jäätmetega midagi peale hakata. Ka toitlustusasutused ja -poed ei saa jäätmetega seaduste tõttu midagi mõistlikku peale hakata, kuigi võiks näiteks realiseerimistähtajale lähenevaid asju sügavkülmutada. Näiteks nägin just esimest korda vene õigeusu kirikus (Jõgeval), et sinna sai ühte korvi jätta toitu vaestele. Minu meelest oleks see tore lisafunktsioon kirikutele üldisemalt - jagada ümber toitu ja rikkust üldisemalt, parandades nii toidu kättesaadavust neile, kes seda vajavad.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
12 + 0 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.