Eestis on laenu võtmine muutunud paljude inimeste jaoks elustiiliks. Pangad on peaaegu igale soovijale nõus lahkelt laenu andma, vanus ja sissetulek pole sageli kuigi olulised. Samuti on populaarsust kogunud tagatiseta kiirlaenud, vaatamata suurele intressile leidub ikka ja jälle inimesi, kes loodavad, et SMS-laen aitab rahahädast välja pääseda. Ka reklaamitööstus ei puhka – uute laenutarbijate püüdmiseks mõeldakse välja järjest uusi tabavaid reklaamlauseid. On arusaadav, et iseseisvat elu alustav noor inimene ei suuda mõne aastaga nii palju raha kokku koguda, et endale kodu osta, sellisel juhul on laenu võtmine ilmselt õigustatud. Kuid palju pakutakse ka kõiksugu tarbimis- ja päikeselaene, need võiks vist küll peaaegu alati võtmata jätta. Võib-olla tuleks võlgu-elamise asemel hoopis paremini säästma õppida? Siinkohal võib küsida ka riigi rolli kohta – kas riik peaks raskustesse sattunud inimesi aitama või tuleb õnnetul võlgnikul enda keedetud supp ise ära süüa?
Lisaks:
Eetikaveebis:
Veel:
Kuidas tunnetada laenamise piiri – Postimees, 06.08.2007
Laenata või mitte laenata, selles on tänapäeval küsimus – SL Õhtuleht, 18.04.2008
Kiirlaenud on võrreldavad narkomaaniaga – Virumaa Teataja, 01.04.2008
Pangad tõmbavad nõrkadele mütsi pähe – Eesti Päevaleht Online, 22.10.2007
Võlahätta sattunud ägavad ränga protsendiga tarbimislaenude all – Eesti Päevaleht Online, 14.04.2008
Laenuohvrite mured riigile korda ei lähe – Eesti Päevaleht Online, 14.04.2008
Ligipääsu kõrgharidusele ei saa laenata – Eesti Päevaleht Online, 29.06.2007
"Nüüd käivad ka rikkad juba siin" – Delfi, 17.04.2008
Lollid laenavad end lõhki – Delfi,16.02.2008
Laenamise kunst – Postimees, 17.12.2003
Pildi päritolu: greta.cs.ioc.ee
Ma leian, et riigi roll peaks
Ma leian, et riigi roll peaks siinkohal olema nõuandev. Paljud inimesed ei suuda lahti mõtestada laenuvaldkonda ning satuvadki probleemidesse, mis oleksid olemata olnud, kui oleks keegi nendele varem pisut moraalijuttu rääkinud. Minu arust on näiteks see portaal väga eetiliselt ette võtnud laenuteemad: https://financer.com/ee/laenud/ . Eestis on igasugune laenuõpetus ja majanduslik haridus täiesti tagaplaanil ning nii satuvadki iseseisvasse ellu noored, kes ei mõista seda maailma ega ei tunne ohtusid. Taolised portaalid aitavad mingil määral asja selgemaks teha inimestele, aga üks portaal ei jaksa kogu Eestit õpetada. Riik peaks rohkem panustama majandusharidusse ning õpetama inimestele inimkeeli seda valdkonda. Laenamine on tõesti kunst ning igale inimesele tuleks seda õpetada. Kui inimesed oskavad teha arukaid otsuseid ja muudavad oma suhtumist rahasse, hakkavad ka asjad suures pildis muutuma.
Täiesti nõus! On väga oluline
Täiesti nõus! On väga oluline, et inimesed saaksid majandusalase hariduse ja teadmised laenuvõtmise ning rahaga ümberkäimise kohta. See aitaks vähendada probleeme, mida paljud inimesed kogevad, kui nad satuvad võlgadesse ja rahalistesse raskustesse. Lisaks portaalile https://financer.com/ee/laenud/ soovitan ka tutvuda lehega https://krediidilimiit.ee/, kus on palju kasulikku teavet laenude kohta. Loodame, et tulevikus pöörab riik suuremat tähelepanu majandusharidusele, et inimesed saaksid teha teadlikke ja arukaid otsuseid rahaasjade osas.
Nõustun teemaga
Nõustun teema algataja kommentaariga, et laenu võtmine käib tänapäeval üpriski kergekäeliselt ning tehakse neid otsuseid natuke uisapäisa. Leian, et riik peaks tõesti panustama natuke rohkem finants ning majanduse õpetusse ning loodan, et selleks tehakse ka lähiaastatel vajalikud sammud. Leidsin samuti sellise lehe nagu https://www.askfinancer.com/ee/laenud/ , kus samuti proovitakse inimesi rohkem harida laenude ning finantsteemadel ning kui tõesti on vajalik laenu võtta, siis on olemas ka võrdlused, selle jaoks, et ei peaks valet otsust tegema ning võlga inressiga veel suuremaks teha kui vaja oleks.
Sotsiaalmeedia on kõiges süüdi
Nõustun eelnevate kommentaatoritega. Lisaks puudulikule majanduslikule haridusele on tarbimiskultuuri rumaluse taga ka ahvatlused, mis peibutavad meid sotsiaalmeedias. Valed väärtushinnangud on toonud kaasa olukorra, kus noorem põlvkond on viimase seeria telefoni ja brändirõivaste nimel valmis kõigeks. Mis kõige hullem - kui sul neid ei ole, võid langeda grupikiusamise ohvriks või saada tõrjutud. Paraku ise nad oma lollusest aru ei saa. Alles hiljuti mõnitas üks naisterahvast bussis noormest, kel oli ainult iPhone 6. Huvitav, kui palju oli sellel noorel naisel võlgu? Nüüd enam ei võeta pangast tarbimislaene mõistlikeks ostudeks, vaid minnakse lehtedele nagu https://superlaen.ee ja avatakse üksteise järel mitu krediidikontot. Absurd!
Põhiline majandusharidus
Põhiline majandusharidus võiks olla gümnaasiumis kohustuslik. Igaüks ei hakka investoriks, kuid leian, et baasharidus rahaliste vahendite majandamise kohta võiks olla kohustuslik kõigile. On eetiline kas või baasteadmisi tulevastele põlvedele jagada. Teadmiste puudumine võib viia "lõhki" laenamiseni, kui inimene ei suuda enam oma majanduskohustusi täita. On olemas erinevad platvormid, mis võrlevad laenusid nagu https://moneezy.com/ee/ ehk kui juba laenata, siis tasub vähemalt eelnevalt kodutöö ära teha ning hindu võrrelda.
Lisa kommentaar