EV Põhiseaduse järgi on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.Kas seadusjärgne varasüsteem uue perekonnaseaduse mõistes kaitseb nimetet alusväärtust piisavalt?
Justiitsministeerium teatab, et uus perekonnaseadus ei kehtesta abikaasade varalahusust. Barbi Pilvre kirjutab, et uus perekonnaseadus esitab Eesti naistele uue väljakutse: enne mitte abielluda ega lapsi saada, kui majanduslik iseseisvus saavutatud. Rahvastikuminister ütleb, et perekonnaseaduse eelnõu kooskõlastamine oli viga.
EV Põhiseaduse paragrahv 27 ütleb "Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all." Hetkel kehtiv perekonnaseadus kehtib alates 1995ndast aastast ning seda on muudetud Riigikogu poolt vastu võetud seadustega viieteistkümnel korral ning üks kord Riigikohtu otsusega.
Riigikogu menetluses on perekonnaseaduse eelnõu 2007. aasta maikuust. Seaduseelnõu algatajate väitel esitab see uue tervikliku perekonnaõiguse regulatsiooni. Eelnõus on oluliselt rohkem arvestatud varaliste õiguste dünaamikat, mistõttu eelnõu annab varaliste õiguste kuuluvuse ning teostamise osas võrreldes senise seadusega selgemad kriteeriumid, mis peaks ära hoidma hulga vaidlusi.
Ajakirjanduse veergudel on eelnõust räägitud vahelduva eduga sügisest alates ning ennekõike on vaidlused keskendunud abikaasade varasuhete küsimusele. Väljapakutud variant pani kodanikud nördima.
Eelnõule telliti sotsiaalsete mõjude hindmise ekspertiis. Teadlaste analüüs oli valdavalt kriitiline. Autorite hinnangul võib eelnõu jõustumisel kutsuda ühiskonnas esile väärtuste muutusi, toetades individualistlikku alget ja majandushuvide primaarust võrreldes teiste väärtustega nagu hoolivus, solidaarsus, usaldus; süvendades abielul põhineva perekonnainstitutsiooni jätkuvat marginaliseerumist ja riivates elanikkonna õiguskindlustunnet. Autorid tegid ettepaneku kaaluda praegu kehtiva seadusjärgse vararežiimi kaasajastamise võimalust; säilitada juba abielus olevate inimeste puhul kehtivast seadusest tulenev ühisvararežiim, andes valiku selle soovikohaseks muutmiseks; rakendada soetisvararežiimi vaid sõlmitavatele abieludele kui võrdset võimalust erinevate vararežiimide vahel teadliku valiku tegemiseks.
Lõppeva nädala kolmapäeval jõudis avalikkuseni justiitsministeeriumi pressiteade, milles rõhutatakse, et uus seadus ei kehtesta abikaasade lahusvaralisust, vaid et uues perekonnaseaduse eelnõus tuleb selgelt eristada kolme vararežiimi: varalahusus, varaühisus ja seadusjärgne varasüsteem. Viimane tähendab seda, et abielu vältel on kumbki abikaasa oma vara omanik ja võib sellega iseseisvalt tehinguid teha. Lahutuse korral aga jagatakse abielu kestel omandatud vara väärtus pooleks. Selline seadusjärgne varasuhe peaks justiitsiministeeriumi hinnangul esindama ühis- ja lahusvara süsteemi parimaid omadusi: abikaasadele on küll antud mõnevõrra suurem tehinguvabadus abielu kestel, kuid perele tähtsat vara kaitstakse ning abielu lõppedes jagatakse vara väärtus pooleks. Kolmapäevasest justiitsministeeriumi pressiteatest selgus, et säärane varasuhe ei kohalduks automaatselt, vaid ainult neile, kes avaldavad abieluvararegistri pidajale sellekohast soovi.
Varaühisust tuleb mõista nii, et abikaasa nõusolekut peaks küsima igaks pangaülekandeks, leivaostuks, taksoarve maksmiseks. Selle järjekindel rakendamine viib esiteks absurdini. Teiseks, see ei toimi tavapraktikas. Arvata võib, et probleemid ei teki taksoarvest, vaid varalistest suhetest, mis puudutavad tunduvalt suuremaid varalisi objekte.
Siinkohal tuleb meelde tuletada, et põhiseaduse järgi on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Ent kuidas riik seda kaitseb? Kas seadusjärgne varasüsteem kaitseb nimetet põhiväärtust piisavalt? Kui uue süsteemi järgi ei ole vaja varalisi tehinguid omavahel kooskõlastada, kus abikaasad oma varalisi tehinguid vaid oma parema äranägemise järgi teha võivad, siis kus peaks tulevased põlved õppima koostööd ja üksteisega arvetamist kui mitte ühiselt toimivas perekonnas? Kas tõesti on vaid iseendale lootmine see moraalne miinimum, mida me ühiskond oma liikmetelt nii peresuhetes kui üleüldse ootab?
Vaata lisaks:
Eetikaveebis
Perekonnaseaduse eelnõu Riigikogu kodulehel
Eelnõu algataja seletuskiri Riigikogu kodulehel
Justiitsiministeeriumi pressiteade, 05.03.2008
Arutelu perekonnaseaduse eelnõu ning varasuhete teemal Eesti meedias:
Rahvastikuminister: perekonnaseaduse kooskõlastamine oli viga. Postimees, 07.03.2008
Roy Strider. Naised ei vaja lilli, nad vajavad armastust. Postimees, 07.03.2008
Barbi Pilvre. Moodsate naiste võit. Eesti Ekspress, 06.03.2008
Kai Kalamees. Uut tüüpi varasuhted tabavad üksnes värskeid abiellujaid. Postimees, 05.03.2008
Asjatundjate analüüs on armutu. Postimees, 05.03.2008
Ministeerium: pere otsustagu ise, kas soetatud vara jääb ühisomandiks. Postimees, 05.03.2008
Helju Pikhof. Ühisvara peab säilima. Postimees, 29.02.2008
Kairi Kasearu. Kas vabaabielu vajaks reguleerimist? Eesti Päevaleht, 20.02.2008
Kaupo Känd. Seaduslik ebavõrdus. Postimees, 20.02.2008
Priidu Pärna. Varast pragmaatiliselt. Postimees, 20.02.2008
Erik Salumäe. Mitte ainult abieluvarast. Postimees, 14.02.2008
Välismaal ilmunud temaatilist lugemist:
Marital splits are still costly for mothers. The Guardian, 05.03.2008
Varasem teemakäsitlus Eesti meedias:
Siiri Oviir. Uus perekonnaseadus on eelkõige poliitiline otsus. Postimees, 10.10.2007
Andra Olm. Uus perekonnaseadus – müüdid ja tegelikkus. Postimees, 24.09.2007
Väino Linde. Uus perekonnaseaduse eelnõu külvab segadust. Postimees, 23.09.2007
Andres Arrak. Armastuse ja abielu ökonoomika. Postimees, 19.09.2007
Rein Lang. Seadusega armastust ei jaga. Postimees, 17.09.2007
Kadri Ibrus. Uus perekonnaseadus ühisvara tüliküsimusi ei lõpeta. Eesti Päevaleht, 15.09.2007
Lisaks:
Lisa kommentaar