Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on äärmiselt lai mõiste, mis hõlmab enda alla igasuguse tehnoloogia, mis rakendab elusorganisme tootma midagi inimese hüvanguks.
Biotehnoloogias võib välja tuua kaks eri suunda.
- Traditsiooniline biotehnoloogia on seotud põllumajanduse ning toidu tootmisega. Enamasti tähendab see saagi toiteväärtuse täiustamist, maitseomaduste parendamist, ilmastikukindluse tõstmist jms biotehnoloogia abil. Tinglikult võib öelda, et iga vähegi edukas põllumees tegeleb biotehnoloogiaga.
- Kaasaegne biotehnoloogia on seotud pigem teadusdistsipliinide arenguga, enamasti meditsiini ja bioloogiaga. Siia alla kuulub mitmeid kitsamaid valdkondi: biomeditsiinitehnoloogia, geenitehnoloogia, geeniteraapia, eugeenika, kloonimine, inimgenoomi uurimine ning kaardistamine jne.
Seoses biotehnoloogia tormilise arenguga on kerkinud esile mitmeid eetikat puudutavaid küsimusi selle kohta, mida me suudame teha ja mida me tohime teha. Biotehnoloogiat puudutavad moraaliprobleemid võib kokku võtta nelja põhilise märksõna abil.
- Turvalisus. Põhiline küsimus on turvalisuse teemadel, kas me oleme ikka võimelised ette ennustama, milliseid tagajärgi võib mingi tegevus endaga kaasa tuua. Kas läbiviidav eksperiment ei kujuta endast ohtu inimestele? Kas biorelvade väljatöötamine ja tootmine on õigustatud? Kas geneetiliselt muundatud vilja kasvatamine ei riku ökoloogilist tasakaalu? Turvalisus puudutab ka andmete kogumist ja säilitamist, näiteks tekib riikliku geenivaramu loomisel küsimus, kas andmed on piisavalt kaitstud ning kes ja mis õigusega peaksid nendele andmetele ligi pääsema.
- Majanduslikud küsimused. Teaduse rahastamiseks kulutavad nii riigid kui ka eraettevõtted suuri summasid. Näiteks uute ravimite väljatöötamine tõotab ettevõtetele suurt tulu, kuid võib juhtuda, et rahastaja hakkab liialt dikteerima, mida tuleks uurida. Kas teadust on õige teha vaba turu reeglite järgi või peaks siin rakendama mingeid kontrollimehhanisme? Majanduslikud küsimused puudutavad ka eraisikut, sest paratamatult ei ole kõigile inimestele maailmas võimalik anda kõige kallimat ja kaasaegsemat arstiabi, kuid mille järgi otsustada, kui palju maksab elu?
- Katsed loomadega. Biotehnoloogia eksperimendid nõuavad paljude loomade elu. Sageli peavad nad enne surma pikalt kannatama. Kas ja mis tingimustel on loomade piinad õigustatud? (vt ka loomkatsed ning keskkonnaeetika -> loomade kohtlemine)
- Inimese olemus. Sageli võime kuulda, et üks või teine geenitehnoloogia eksperiment ei ole normaalne või on ebaloomulik. Tundub justkui mingeid tegevusi me ei tohiks lubada. Enamiku riikide seadused keelavad näiteks inimese kloonimise põhjusel, et see rikub inimese õigust unikaalsele identiteedile, põhjustab liigset stressi kloonitavas ning ei väärtusta inimelu. Ehkki küsimus, kas saame määratleda inimese universaalseid omadusi, on hoopis eraldi teema, on enamik teadlasi ja filosoofe arvamusel, et kõike, mida me suudame, ei tohiks teha.
Vaata ka: teaduseetika
Foto: www.photocase.com