Le Monde,
02.10.2007
Prantsusmaal on puhkenud terav vaidlus uue immigratsiooniseaduse eelnõu üle. Peamist vastasseisu põhjustab punkt, mis võimaldaks võimudel viisataotlejatelt edaspidi DNA analüüsi nõuda.
Eelnõu kohaselt tuleks DNA proov võtta olukorras, kui viisataotleja väidab end olevat mõne juba Prantsusmaal resideeruva inimese lähisugulane ning kui on tekkinud põhjendatud kahtlus selle väite tõesuses. Eelnõu esimese redaktsiooni järgi pidanuks analüüsi kulud kandma viisataotleja ise, viimases versioonis hüvitab protseduuriga seotud kulutused siiski riik.
See aga ei ole leevendanud nende ärritust, kelle meelest läheks kavandatav seadusesäte vastuollu Prantsusmaal seni kehtinud eetiliste põhimõtetega. Ühe senaatori hinnangul manaks pealesunnitud DNA proov paratamatult esile võrdluse natsi-Saksamaa ja tolle poolt ellu viidud eugeenika programmidega.
Loe lähemalt algallikast ja samal teemal inglise keeles
Vt ka: globaalne õiglus
Info kui tuleviku muusika
Natuke pikk aeg on möödas algsest postitusest, kuid avaldan arvamust ikkagi.
DNA põhjal lähisuguluse kindlakstegemine peaks olema üks kindlamaid ja kiiremaid meetodeid nüüdseks, kui veel polnud 2007-l aastal. Immigratsiküsimus on Euroopas keerulisemaks muutunud ning õigusliku sissepääsu kindlustamine vähendab illegaalset immigratsiooni ning kindlustab immigrantide enda julgeolekut. Küsimus on kuidas seda infot kasutatakse, kas tõesti on plaan luua koonduslaagreid teatud genotüübi jaoks et tuuakse samasusi natsi-Saksamaaga, või on küsimus populistlikus opositsioonis, mis rõhub äärmuslikele minevikunäidetele, et alla suruda hetkevalitsuse plaane.
Igaljuhul on sedasorti info kogumine tulevikus paratamatu, kui mitte väga positiivne näitaja. DNA info võimaldab määrata terviseriske, leida lähisugulasi ning võibolla tulevikus parandada tervist hetkel ettekujutamatutel määradel, diabeetikute jäädav ravimine, vaimuhäirete ravimine jms. Muidugi eelneb kõigile sellistele meetoditele kinnitusprotsess, et ei kaasneks kõrvalnähtusid ning ei ravitaks vastu tahtmist. Info privaatsuse probleem jääb alati alles, juba praegu on riigivõimudel ning teatud korporatsioonidel rohkem informatsiooni inimeste kohta kui nad ise aimata oskavad. Küsimus on kuidas seda infot kasutama hakatakse ning kas kodanikuühiskond on võimeline vahele sekkuma kui peaks toimuma info väärkasutus. Info kogumine ja info enda olemasolu kui selline ei ole pahe, pahe on selle väärkasutamine kas siis põhjendamatute pealtkuulamiste näol, represioonide näol vms.
DNA testid prantsuse viisa taotlejatele
Vaadates Prantsuse suursaatkondade viisataotlemise tingimusi, on nüüdseks DNA test suguluse alusel Prantsusmaale viisa taotlejatele kohustuslik.
Küsimuse all on nüüd see, kus ja kes ning millistel tingimustel seda testi korraldab. Mingist suvalisest Aafrika riigist seda nähtavasti Prantsuse tsiviilseadustiku artikli 16-11 sätestatud tingimuste kohaselt teha ei saa, vähemalt arvavad nii Prantsuse kohtunikud.
Minu meelest näitab see kahte trendi: viisataotlejate arvates pühendab eesmärk abinõu ja viisa andjate arvates tuleb kontrollireegleid karmistada põhimõttel "ära usalda, kontrolli". Tegelikult on tegemist reaktsioon-vastureaktsioon tüüpi ahelaga, kust saavad alguse väga paljud immigratsiooniprobleemid. Usaldamatus ja eelarvamused immigrantide suhtes, seadusepiirangud nendele viisa andmisel ja pärastine diskrimineerimine on ilmselgelt immigrantidele heaks proovikiviks, kas nad üldse sellesse teatud riiki minna ikka tahavad. Lääne-Euroopa heaoluriikide peamine probleem on samas rahvastiku vananemine, sealt tulenevad maksude vähese laekumise ja pensioni probleemid ning teatavate töökohtade täitmise raskused, mille lahendamiseks immigrantide abi ilmselgelt vajatakse. Seega tundub, et on pakkumist ja on nõudlust, kuid klient (loe: immigrant) ei ole kuningas.
Igal riigil on muidugi õigus oma immigrantide arvu seadustega reguleerida. Igal viisataotlejal on kohustus esitada õiged andmed. Kui kontrollireegleid karmistatakse konkreetsetele seaduserikkumisi käsitlevatele statistilistele andmetele tuginedes, on see minu meelest põhjendatud. Kuid enamasti on see osa infot läbipaistmatu ja viisataotleja näeb vaid ühte - tema teele veeretatakse üha uusi takistusi, mis võivad astuda vastuollu isiklike ja tundlike andmete kaitse seadustega. Mis moodi kavatseb Prantsusmaa tagada immigrantide isikuandmete kaitse? Minu meelest on sellised testid ja kogu sellega kaasnev bürokraatia koormavad kogu ühiskonnale. Palju eetilisem ja lihtsam oleks öelda, et meie immigrantide kvoot on täis, mitte piinata immigrante igasuguse bürokraatiaga.
Samuti on idee lasta immigrantidega mõnda riiki eelistatut sugulasi mulle viis, kuidas integratsiooni hoopis piirata. Muidugi tahavad pered kokku jääda, kuid tervete perekondade immigreerumast soodustades peaks riik ka teadma, et need rühmad ei sulandu nii lihtsalt uude ühiskonda.
DNA testi nõudes on kahjuks seega palju eetilisi vasturääkivusi ja tundub, et seaduste keerukamaks muutudes süvenevad ka eetilised probleemid.
Lisa kommentaar