Usuvabadus
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse või teistesse usuühingutesse on vabatahtlik ning ühtlasi puudub riigikirik. Igal kodanikul on õigus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Samuti on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ning veendumustele, kedagi ei tohi sundida neid muutma.
Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine, usuliste organisatsioonide ebavõrdne kohtlemine, ususümbolite avaliku kandmise keelamine ja pühatoimingute täpsed täitmised.
Usuvabaduse alavaldkonnast leiate nii üldisi inimõigusi puudutavaid materjale kui ka näiteks arutelusid teemadel, kas avalikes koolides tohib kanda ususümboleid või kas religioossetel eesmärkidel on looma tapmine lubatud ning õigustatud.
Vaata ka: globaalne õiglus, kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid