Embrüo, tüvirakud, abort etc. | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Embrüo, tüvirakud, abort etc.

20. Veebruar 2013 - 11:51 -- Triin Käpp
Foorumid: 

Mind ajendas sellel üpris vanal teemal taas mõtteid turgutama üleeuroopaline kampaania "Üks meie seast". Idee on üllas, kuid lahenduses julgen kahelda.

Tegu on teemaga, millel on rohkem tahke kui Rubiku kuubikul ning millel lahendusigi tõenäoliselt sama palju. Kuuluvad ju siia valdkonda nii abort, geenitehnoloogia, kehaväline viljastamine, eugeenika, enneaegsete elule turgutamine kui ka inimkonna suurenemine ja vananemine arstiabi kättesaadavuse tõttu, eutanaasiast rääkimata. Mainitud sai vaid väike osa spektrist. Seega on tegu äärmiselt interdistsiplinaarse teemaga, mis hõlmab endas nii humanitaariat, sotsiaaliat, reaaliat kui meditsiini. Tõeline pärl uurimisgruppidele!

Kuid tagasi tegelikkusesse. Alustada võiks elementaarsemate näidetega, mis meid iga päev ümbritsevad.
Naine on rase ja käib looteuuringutel, kus öeldakse, et 50% tõenäosusega sünnib puudega laps. Tõenäoliselt soovitatakse talle aborti. Seda pooldab ka ühiskond, mis suures osas ei toeta puudega inimeste arengut. Kuna ka pereväärtused pole meil au sees, siis kardab naine jääda ilma nii oma mehest, tööst kui ka inimväärsest elust. Ta otsustab lapsest loobuda. Kuid ehk oleks sündinud hoopis teise 50% alla kuuluv ehk täiesti terve laps?Purustatud kanamuna

Esimene küsimus, mis mulle esitati, kui ma raseduse kahtlusega naistekliinikusse helistasin, oli: kas see on teie jaoks hea või halb uudis? Oleks tegu olnud halva uudisega, oleks ma aja saanud hommepäev; hea uudise puhul kuu või kahe pärast, sest siis pole ju kuhugi kiiret.

Kui me siiski soovitaksime kõigil naistel sünnitada, mis ka ei juhtuks, siis kes võtab endale vastutuse nende laste eest hoolitsemisel? Kirik? Riik? Euroopa Liit? Kui me palume abordid keelustada, siis peaks seesama üksus tegelema nii ennetuse kui ka tagajärgedega. Kas meie heaoluühiskond on selleks valmis?

Kas tegu on poliitilise küsimuse, ühiskonna arenguetapi või meie nn suhtumise muutmisega? Kui naine on olukorras, kus tal ei ole mingit kindlust oma tuleviku ees, kui puudub ühiskondlik ja perekonna tugi ning võib-olla ülehomme ka elukaaslane, siis kes on nii tugev, et julgeb sünnitada potentsiaalse väärarenguga lapse?

Kui lootediagnostika eesmärgiks peaks olema juba varakult naist erinevateks võimalusteks ette valmistada, siis kas pole tegelikult saavutatud vastupidine tulemus, mil naised soovivad üksnes kinnitust, et kõik on korras, ja kui ei ole, siis suunavad ka arstid neid pigem abordilauale, kuna see on nende meelest ehk kõige ratsionaal­sem lahendus?
Oleme olukorras, kus ühiskond ei suuda toetada meditsiini kätte antud (varem ehk rohkem looduslikke) valikuid.

Teadusuuringud ja inimelu
Olen nõus, et tänapäevasel tehnoloogilisel arengul on peadpööritav kiirus, nii et religioon ja filosoofia kipuvad üha enam maha jääma kõikide tulemuste eetilisel tõlgendamisel. Ühelt poolt on see ka eesmärk – teadus peabki olema kogu aeg pool sammu eespool, et olla tõeliselt vaba arenema. Samas peaksid religioon ja filosoofia talle kõvasti kuklasse hingama ning olema valmis uute avastuste rakendustes kaasa rääkima.
 

Hetkel tundub, et oleme sellega lihtsalt hiljaks jäänud ja soovime nüüd kella paar aastakümmet tagasi keerata – oodake meid ka, me nüüd ärkasime oma letargiast ja tahame öelda, et see on äkki vale!

Omaette küsimus on see, mida säärase kampaaniaga saavutatakse. Tegu on Euroopa Liidu kodanikualgatusega, millele Euroopa Komisjon peab andma formaalse vastuse, millist tegevusplaani antud küsimuses rakendatakse, kui üldse midagi kavatsetakse ette võtta.
Vaadeldes abordi lubamise eest võitlemise ajalugu ning tüvirakkudega kaasnevaid diskussioone, julgen ennustada, et Euroopa Liidu poliitikutel ei ole suuremat huvi antud teema eest täiel rinnal võitlema hakata.

Teema on jätkuvalt oluline, selles ei tohi kahelda, küsimus on pigem meetmetes. See on nagu laste kasvatamine – kas neid toetades või karmi käega keelates. Me vast kõik teame, mis juhtub, kui lapsele keelata seda, mis talle on tükk aega lubatud – ta läheb ja teeb seda salaja. Sama on ühiskonnaga.

Hea meelega annan oma toetusallkirja elupooldavale ehk pro-life petitsioonile, mis sisaldab endas rohkem toetust perekondadele, üksikvanematele, sotsiaalsetele tugistruktuuridele, nõustamisele jt toetusmeetmetele. Ma olen igati abordi vastane, kuid seda juhul, kui me loome olukorra, kus – utreeritult öelduna – aborti polegi tarvis. On ilus öelda, et inimelu on püha, kuid sellisel juhul võiks seda pühadust hoida läbi kogu elu.

 

Triin Käpa artikkel ilmus nädalalehes Eesti Kirik 20.02.2013 Nr 8/9

Pildi allikas: www. sxc.hu


 

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Kui konkreetselt sellest kampaaniast rääkida, siis mulle tundub (pole veel head argumenti suutnud formuleerida), et see on teatavas mõttes õigel teel.

Olukorras, kus naine on jäänu lapse ootele täiesti soovimatult (nt vägistamise teel) või on ette teada, et sündiva lapse elu oleks äärmiselt madala kvaliteediga või on üsna üheselt selge, et vanemad pole võimelised vanemad olema (nt nad on liiga noored või eluheidikud vms), on avalikust rahast finantseeritud abort üsna samal tasemel mis teisedki terviseprotseduurid.

Aga olukorras, kus keegi on liiga laisk või hooletu, et vastutustundlikult rasestumisvastaseid vahendeid kasutada või lihtsalt mõtleb ümber, siis mulle ei tundu et see protseduur on samal tasemel.

Tõsi tegemist on terviseprotseduuriga, kuid see sarnaneb pigem laserkirugia abil silmanägemise parandamisele või ilu eesmärgil sünnimärgi eemaldamisele. Mis tõttu ma ei näe esimese hooga väga tugevaid põhjuseid selle avalikust rahast finantseerimisele.

Kokkuvõtvalt: kui tegu pole \"sunnitud\" abordiga vaid \"mugavusabordiga\", siis seda ei peaks avalikust rahast finantseerima.

Sisestas Triin (verifitseerimata),

Mats, see kampaania on ikkagi palju laiem tegelikkuses.

http://www.oneofus.eu/docs/EuropeanCitizenInitiative-ONEOUS-Presentation...

1. The first objective is to prohibit and put an end to the financing of activities that
involve the destruction of human embryos, in particular in the area of research

2. The second objective of the initiative is to forbid all public European financing of
abortion, in particular via the aid policy for the development of public health.

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Mats, mida Sa arvad vaesematest inimestest, kes on ise olnud hooletud ja pole (eriti drastilisel juhul suutnud rahaliselt) kaitsevahendeid soetada ja osta? Kas siis peaks nad ka ise kõik kinni maksma?

Triinu kommentaarile jätkuks, embrüot mõistetakse siin väga laias tähenduses kui gruppi rakke, mis on potentsiaalselt tärkava elu alguseks. Siin ei peeta silmas vaid viljastatud munarakku, vaid teaduslikus mõttes on embrüot võimalik kasvatada ka teistest rakkudest (nt naharakkudest).

Tsiteerin: "Based on the definition of the human embryo as the beginning of the development of the human being, which was given in a recent ECJ judgment (Brüstle vs. Greenpeace), "One of Us" asks the EU to end the financing of activities which presuppose the destruction of human embryos, in particular in the areas of research, development aid and public health." http://www.oneofus.eu/initiative-explanation/

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Okei, ilmeb et ma pole kampaaniaga adekvaatselt kursis. Reageerisin peamiselt selle PMi loo põhjal.

Vastuseks Marile, see on keeruline juhtum. Sest kui ütlen, et nad lagevad sundabordi ja mitte mugavusabordi alla, siis ma justkui annaks teatud inimestele vabaduse vastutustundest. Filosoofiliselt võiks öelda, et tuleks tuvastada nende motivatsioon ning lapseootele jäämise tingimused, kuid praktikas pole see mõeldav.

Lisaks tuleks arvesse võtta seda, et väga kehv majanduslik olukord on tihti põhjuseks või vähemalt korreleerub kehva seksuaalharidusega. Seega oleks õige reaktsioon tegeleda algse põhjusega?

Sisestas Triin (verifitseerimata),

Jah, tegeleda tuleks päris algse põhjusega - ehk siis inimeste harimisega tervikuna. Ka üksnes kondoomide jagamisest ei piisa, seksuaalsust tuleks käsitleda ikka palju laiemalt.

Sest kes on õige tõmbama piiri sundolukord vs mugavusabort? Seda piiri on ju tahetud pidada juba kesteabpaljuaastaid, aga seni pole minu arust eriti hästi hakkama saadud...

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Ei usu, et on olemas selline asi nagu mugavusabort, eriti seda tegevale naisele. Arvan, et neile naistele, kes seda ühel või teisel põhjusel teinud on, ei ole see kunagi kerge otsus olnud, just nii nagu Rein Raud täna ka Facebookis rõhutas.
Kahtlemata on õilis eesmärk vähendada abortide arvu, aga kas pole mitte ebaõiglane seni kuni meie ühiskonnas on viljakas eas neid põlvkondi, kes pole, kes pole ühiskondlikel jm põhjustel seksuaalkäitumise alal haridust saanud, neid seeläbi karistada, et panna nad abordi eest täiendavalt maksma (hetkel on omaosalus 30%)?
Arvan, et see ikkagi on kokkuleppe küsimus, et millal algab inimese elu ja kas abordi tegemine on tapmine. Ei saa eeldada, et kõik peaksid arvama, et tuleb lähtuda laiast käsitlusest või et elu algab eostamise hetkel ja et see peaks (euroopas) prevaleeriv seisukoht olema.
Laial käsitlusel on suured puudused, siis ei tohiks juukseid ka ära visata ja habet ajada, sest hävitad inimelu.
Tunnistan, et pole seda originaaldokumenti lugenud, ent võib olla, et aetakse segi, et mis ikkagi on embrüonaalsed tüvirakud, mis indutseeritud pluripotentsed tüvirakud ning mis on inimembrüo ja kas see on nö ülejäänud kunstlikust viljastamisest.

Sisestas Laura (verifitseerimata),

\"Mugavusabordi\" eest teisiti raha küsimine on keeruline ka selle asjaolu pärast, et kelle käest raha küsida? Teatavasti on tavaliselt lapse eostamiseks tarvis kahte inimest. Tagajärjed paistavad välja aga ainult ühe pealt.
Nagu juhivad tähelepanu Marion Pajumets ja Triin Roosalu Postimehe arvamusportaalis: \"Kas abordi peab kinni maksma "mõtlematult käitunud naine" või on juhtunus süü ka mehel...\" http://arvamus.postimees.ee/1145488/marion-pajumets-ja-triin-roosalu-kuh...
Õigluse mõttes peaks siis ju lisaraha küsima mõlemalt - miks \"karistada\" ainult üht osapoolt? Aga kuidas seda küll saavutada?

Sisestas Kadi (verifitseerimata),

Siin on käivitunud väga huvitav diskussioon \\\"mugavusabordi\\\" teemadel, aga ma tahaksin sellega seoses paarile asjale tähelepanu juhtida. Esiteks toodi siin välja, et tegemist on kas lasískuse, hooletuse vmt\\\'ga. Sellel vorstil siiski on kaks otsa - tean isiklikult nii mõndagi olukorda, kus laiskuse või hooletuse taha asi ei jäänud. Võib olla küll teadmatuse taha. Näiteks kui naine põeb haigust, mis eeldab antibiootikumide kasutamist, siis nende samaaegsel tarvitamisel rasestumisvastaste tablettidega nõrgeneb viimaste mõju olulisel määrel. Minu tutvusringkonnas on päris mitmeid selliseid \\\"antibiootikumi\\\"-beebisid. Kusjuures huvitav on selle juures asjaolu, et nii mõnigi neist on ise kas oma õpingute või töö kaudu olnud seotud meditsiiniga. Asjas sees ja ikka teadmatuses...? Niisiis toob see nimetatud abordi-diskussiooni ühe mõõtme juurde - kes vastutab, kui naine näiteks sel põhjusel soovimatult rasestub (olles samal ajal kuulekalt kasutanud rasestumist takistavaid vahendeid)? KAs ainult inimene, kes igal uue ravimikarbiga või iga uue ravimiga ei loe lehekülgede pikkust patsiendi infolehte? Või perearst, kes ravimit määrates on unustanud sellise \\\"pisiasjaga\\\" tegelemast,sest parasjagu oli käsil koleda põletiku ravimine ja tühja neist muudest organitest, mis patsiendi tervikuks muudavad? Julgen siiski öelda, et just sellistel kordadel kõlab sõna \\\"mugavusabort\\\" minu jaoks äärmiselt ülekohtusena, sest nagu näha, ei saa siin vastutuse puhul rääkida ju isegi mitte ainult mehest ja naisest, vaid ka veel välisest faktorist. Samas võib loomulikult taandada kogu diskussiooni sellele, et inimese tervis on tema enda asi, aga siit tõstatub kohe praktiline küsimus - kuidas tõsta meie inimeste tervisealast teadlikkust? Ainut kampaaniad seda vaevalt teha suudavad ja see suunaks kogu ühiskonda hoopis laiapõhjalisemasse arutellu, mis peaks käsitlema tervise- või inimeseõpetuse alast (praktilist) haridust.
Lisaks sellele tuleb paratamatusena võtta veel üht fakti - mitte ükski muutus, mis eeldab inimese harjumuse muutmist, ei juhtu kiirelt. Vahel on selleks vaja isegi põlvkonna vahetust ehk et alles uus põlvkond suudab (loomulikul) teel uue käitumismustri omaks võtta. Ja selles osas on ju tulemused paljulubavad. Nagu Dr. Kai Haldre on öelnud, pole abortide tase Eestis iial nii madal olnud (http://www.naine24.ee/859296/kai-haldre-nii-vahe-aborte-ei-ole-eestis-ku...) ja teda tsiteerides: "Meil on loomulikult veel tee minna, aga kui vaadata, kust me tuleme, siis on see muljetavaldav". Ja see lisab kogu diskussiooni veel ühe mõõtme - muutusteks on aega vaja ning mingi kampaania või läbikaalumata poliitiline otsus seda aega ei kiirenda, pigem võib kogu senisaavutatule hoobi anda.

Sisestas Viide (verifitseerimata),

Arutlus seonduval teemal, vastuseks siinkirjutajale.

Mida teeks kuningas Saalomon soovimatute lastega?
http://www.eestikirik.ee/?p=17435

Sisestas Nipitiri (verifitseerimata),

Autor on haaranud sule seoses üleeuroopalise kodanikualgatusega "Üks meie seast". Autor on seisukohal, et elu tuleb pooldada, ent algatus või kampaania ei saa piirduda vaid üleskutse ja loosungiga, vaid vaja on terviklikku lahendust, struktuurset lähenemist, mis tegeleks ennekõike probleemide ennetamisega, mitte hiljem karistamisega.
Suures plaanis on ka allakirjutanu sellega nõus, ent arvatavasti tekiksid lahkhelid siis, kui hakata täpselt paika panema, millal saab inimelu alguse. Viimases on väga pikka aega püütud kokku leppida ning jäetud eriarvamustele ning eeldada võib, et jäetakse ka edaspidi. Kasvõi Euroopa sees on riigiti väga erinevad arusaamad inimväärikusest ja tüvirakkude kasutamise lubamisest, nt vaadake seda, mis on lubatud Ühendkuningriigis ning mis keelatud Saksamaa Liitvabariigis.
Üks võimalus kuidas kogu seda probleemide kompleksi jagada on: kehaväline ja kehasisene. Liigitaksin abordiküsimuse kehasisese alla, sest protsessid toimuvad keha sees ning alles mõni aeg peale seda kui viljastunud munarakk on emaka seina külge kinnitunud saadakse teadlikuks sellest, et kantakse uut elu. Seevastu kehavälise puhul on tegevus nö katseklaasis. Mis ühtaegu teeb kõik selle oluliselt haavatavamaks, samas võib vaadata ka nii, et võib olla just ka kontrollitavamaks. Viimast eriti juhtudel, kui ollakse kokku lepitud selles, et piirjoon tõmmata 14 päeva juurde. Ent jah, see eeldab selle piiriga nõustumist. Leian, et kehasisese elu võtmise poolt on oluliselt raskem argumenteerida kui selle 14päevase piiri poolt kehavälise puhul.
Tunnustan, et autor on julgenud küsida küsimusi, mida tihti ei tehta, nt see et kes siis võtab vastutuse nende laste hoolitsemise eest, kui abort ei ole lubatud ja kõik naised peaksid sünnitama. See küsimus näitas taas tervikliku lähenemise vajadust, sest kui teatud valik keelustada, siis sellega kahjuks automaatselt ei kaasne see, et suhe või pere muutub õnnelikuks ja terveks ning tekib materiaalne kindlus- ja turvatunne. Võib olla oleks ehk võinud ka juba mõelda selles suunas, et missugust positiivset programmi saab nt pakkuda kirik (lugu ju algselt ilmus sealsele kogukonnale).
Küsimus tekkis seoses autori väitega, mis puudutas teadusuuringute kohta käivat. Autor kirjeldab, et olukord näikse olevat selline, et ollakse lootusetult hiljaks jäänud (selles osas, et eetika tehnoloogilisele arengule järgi jõuaks) ning ühtäkki on ärgatud ja soovitakse öelda, et kõik on vale. Siinkohal tahaks näha, et mis alusel seda väidetakse. Või mõtleb autor letargia all seda justkui valitsevat konsensust selles osas, et on küsimusi, milles ei saagi kokku leppida ja ühisele arusaamisele jõuda, nagu see embrüonaalsete tüvirakkude kasutamise puhul on. Ei mõista, et millest siis nüüd ühtäkki ärgatud on, et mis see meeletu areng vahepeal oli, mille puhul tohutult maas ollakse ja tahetakse aega, et kohaneda ja vastulauseid moodustada. See poolt- ja vastulausete moodustamine ja esitamine on käinud kogu aeg, lihtsalt see pole olnud nii nähtav. See on olnud pigem erialakirjanduses kui igapäevases trükimeedias. Näeksin seda hetkelist "ärkamist" pigem kui taas avanenud võimalust tõsta teatud teemad päevakorda ja püüda uuel, teistsugusel viisil oma teatud agenda läbi suruda. Arvan, et kogu aeg on tegelikult ärkvel oldud, nüüd lihtsalt nähti võimalust, mil viisil nö sõna sekka öelda. Ent kas ja kuivõrd õigustatud, põhjendatud ja läbimõeldud see kõik on, see on juba iseasi ning sõltub juba igaühe enda maailmavaatelistest hoiakutest.

Sisestas Lauri (verifitseerimata),

Murettekitav on selliste abortide juures kindlasti see, et väga sageli tehakse neid ka palju tühisemate asjade pärast, kui mõni tõsine pärilik haigus. Näiteks siis, kui saadakse teada, et laps sünnib \"jänesemoka\" (cleft palate) või moondunud jalgadega - neid on võimalik kirurgiliselt parandada, kuid tundub, et paljudele vanematele on ikkagi vastumeelt mõte, et nende järeltulija on sündides kuidagi moondunud. Inglismaal oli sel teemal mõne aasta eest väiksemat sorti skandaal, kui selgus, et sedasorti abortide arv on ootamatult kõrge.

Muidugi on sellised otsused ikkagi vanemate endi teha, kuid selline \"mugavuseugeenika\" on eetiliselt murettekitav suundumus küll. Kuigi ma ei kujuta ette, kuidas lääneriikides oleks võimalik astuda samme selle seaduslikuks piiramiseks.

Sisestas Karmen (verifitseerimata),

Mulle meeldib autori viimane lause: "On ilus öelda, et inimelu on püha, kuid sellisel juhul võiks seda pühadust hoida läbi kogu elu."
Peetakse tulist võitlust veel sündimata laste eest, aga mõned neist, kes meil juba olemas on vajaksid ühiskonna tuge palju rohkem. Miks peaksime veel sündimata laste eest rohkem seisma, kui meie väärkoheldud või nälgivate tänavalaste eest? Otsust, kas teha aborti või mitte, pean mina väga isiklikuks otsuseks ja selle teeb iga naine ise oma võimalustest ja soovidest lähtuvalt. Hea on öelda küll, et ära tee aborti, elu on püha, aga kas me ise oleme tegelikult valmis kasvatama puudega last meie ühiskonnas, kus väärtushinnangud on pisut paigast ära. Meie enda riigi näitel on väga hästi näha, kui raske on toime tulla puudega lapse kasvatamisega, mida tähendab lähedaste jaoks 24-tunnine hooldamine. Kes meist tahaks võtta selle riski? Kui päris aus olla, siis tundub see mugavusena ka meedikute poolt pigem riskirasedus lõpetada. Artikli autor väidab, et 50-50 riski puhul "soovitatakse" rasedus katkestada. Minu teada ei ole ühelgi meedikul sellist õigust. Otsuse tegemine peab jääma lapsevanema(te)le, arstiteaduse ülesanne on inimesi teavitada/harida, anda inimestele võimalus teha otsus võimalikult põhjaliku informatsiooni põhjal.
"Mugavuseugeenika" on päris hea väljend, kusjuures jänesemoka ja teiste taoliste diagnooside näitel rakendatakse valikut ju väliste tunnuste alusel. See omakorda kinnitab minu arvates meie ühiskonna väärtushinnangute vildakust. Meie ühiskond hindab mingisugust välist "vormi", sisemised väärtused on tagaplaanil. Olen nõus, et tuleb rohkem toetada üksikvanemaid, perekondlikke väärtusi, nõustada inimesi sotsiaalsetes küsimustes rohkem. Seda kõike aga ühte "potti" panna abordi keelustamisega minu arvates sellisel tasemel ei saa, sest palju "eeltööd" on tegemata.

Sisestas Piret (verifitseerimata),

Toetan igati Europen Citizen Initiative’i esimest üleskutset – mitte toetada "avaliku" rahaga teadusuuringuid, mille käigus toimub inimembrüode hävitamine.
Teine mõte – mitte rahastada aborte - on aga palju keerulisem. Arvamused nii siin foorumis kui ka seostuvatel teemadel mujal on kirglikud ja huvitavad. Ja kindlasti on lihtsam vaielda neil, kes on selgelt ühe või teise seisukoha kasuks suutnud otsustada, sest need on tõesti väga komplitseeritud probleemid. Nõustun eelrääkijatega, kes rõhutavad seda, et seisukoht, et elu on püha, ka enne sündi, on vaid üks tahk paljudest.
Pole raske ette kujutada, mis nt abortide keelustamisel juhtuks – mittelegaalsed abordid, naiste terviseriskide suurenemine, jne. Kampaania kutsub üles maksumaksja raha, avalikku raha abortidele mitte kulutama. Kes satuksid löögi alla kõige enam, kui see nii läheks? – jällegi majanduslikult raskes olukorras olevad inimesed. Selline lõputu ring ja allakäiguspiraal: vaesus, madal haridustase, võimetus aborti kinni maksta, soovimatud lapsed, suurenev vaesus …. jne. Pigem olen nõus, et minu makstud maksudest osa läheb abortide peale.
Muuseas, nimetada ühtainukestki aborti "mugavusabordiks" on minu arvates õõvastav, isegi jutumärkidesse pannes. See ei saa olla ega ole mitte kellelegi ka mitte parimates meditsiinilistes tingimustes mugav otsus ega protseduur.
Samuti seondub see kõik otseselt naise ja mehe võrdse vastutusega lapse eostamisel. See on meie mat¨oühiskonnas kujunenud teemaks, mille kohta nt netikommentaare lugeda on valus ja masendav. Aga -- naistel endil on õnneks võimalik siin asja väga tugevalt parandada: meie naised alahindavad end, massiliselt. Liigne allaheitlikkus, leppimine lähisuhetes asjadega, millega ei tohiks leppida, eneseuhkuse puudumine - need on meie naiste hädad, mis "kõvade meeste" maailmal lasevad jätkuvalt jõuliselt toimida.
Asi algab pihta ikkagi algusest – MIKS tehakse aborti? Ennetamine alaku ka just sealt. Seksuaalkasvatus, väärtuste kujundamine, vastutustunde arendamine, terviseõpetus – kui noor inimene saab õigel ajal vajalikud teadmised, siis teeb ta valiku enne kui satub olukorda, kus seisab ees valus valik abordi tegemise või mittetegemise vahel.
Seega, kui meil pole veel head lahendust kaasnevate probleemide pehmendamiseks, siis ei tohiks kiirustada põhimõtteliste muudatustega. Alustaks veel kord algusest. Abortide arvu vähenemine annab igatahes lootust!

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Piret, ai kuidas tahaks vastu vaielda, aga mu üks kirjatükk ootab avaldamist ja seega ei saa seda siia kopida. Küsin vaid, et kas suhtumine embrüote hävitamisesse ei sõltu sellest, et kuidas mõista inimembrüot, seda millal algab elu? Kas Sa sellele oled mõelnud, et nii rangelt võttes ei võiks ka üldiseks hüvanguks kasutada neid, nt kunstlikust viljastamisest üle jäänud embrüoid, mis kunagi naisele üle ei kanta ja kust inimelu ei arene? Kas see nt raiskamisena ei tundu? Või on oled nõus sellega, et külmutatud embrüo on samade õigustega nagu Sina või mina?

Sisestas Piret (verifitseerimata),

Kristi! Ma ei saa hästi küsimusest aru, ja vbl ma ise ka väljendasin end pisut segaselt. Ma arvan, et külmutatud embrüoid loomulikult võib kasutada inimkonna hüvanguks, aga ma ei toeta nende embrüode kergekäelist hävitamist.
Külmutatud embrüo ja sinu ja minu eluõiguse kohta esitaks aga sellise küsimuse, et kas mind ja sind ka võiks külmutada inimkonna hüvanguks? Aga ... see on muidugi nali :)

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
2 + 9 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.