See laugu sai alguse, kui minu teismeline tuli koolist ja rääkis oma päevasündmustest. Ärevaks tegi mind klassijuhataja tunnis toimunu. Õpetaja oli palunud igal lapsel anda kirjalik hinnang iga klassikaaslase kohta, et näha mida lapsed tegelikult üksteisest arvavad. Selline kirjutis olevat vajalik lastevanemate koosolekuks vanematele. Loomulikult tahtsin teada, mida minu laps kirjutas. Kahjuks kasutas temagi termineid "napakas" ja "ajukääbik". Muidugi järgnes lapsega vestlus sõnade tegeliku tähenduse üle ning verbaalsest vägivallast. Peegeldasin ka tundeid emana, kes võib minu lapse märkuste pärast õnnetuna tunda. Laps tundis ennast kehvasti- ütles, et oleks tahtnud sellist vestlust enne oma kirjapanekuid. Ma ei tea, kas õpetaja annab meile tagasisidelehe ja kuidas see toimub, sest koosolek on veel tulemas. Aga mida arvate teie? Kas õpetajapoolne käitumine oli eetiline? Kas õpetaja ise ei õhutanud koolivägivalda?
Sellistes tundlikes asjades ilma ettevalmistuseta ülesande andmine on kahtlemata väga riskantne. Olen ise kokku puutunud taolise ülesandega pisut teise nurga alt - õpilastel on palutud välja tuua, mis neile kaaslase juures meeldib. Ilmselt see õpetaja tahtis saada mitmekülgsemat infot, paraku ilmselt selline kiirmeetod (kirjutage üles) selle eesmärgi saavutamiseks ei toimi. KIndlasti tuleks lastele kõigepealt õpetada konstruktiivse tagasiside andmist ja alles seejärel tagasisidet küsida.
Lisa kommentaar