Foorumid:
Olen näinud õpilase vaatepunktist olukorda, kus õpetaja laimab oma kolleegi õpilaste ees. Tehes koos õpilastega nalju ja pilkavaid kommentaare räägitava seljataga. Ning sellist käitumist ei teinud ainult üks õpetaja, vaid mitu, ning kommentaarid olid samade inimeste suunas. Muidugi on see ebaeetiline, kuid millest selline teguviis võib tuleneda? Kui tegemist oleks üksikolukorraga, võiks teema sinnapaika jätta, kuid kui tegemist korduvate juhtumitega?
Kolleegidest tagarääkimine
Varasematest kogemustest on mul tekkinud seos tagarääkimiste ja õpetajate vahel. Saan aru, et õpetajad on päevad läbi inimeste keskel ja loomulikult tekib arvamusi ühe või teise kohta. Oma kolleegide või ka töökoha (asutuse) mahategemine on tugevalt ebaeetiline ja vastutustundetu. See tekitab õpilastele tunde, et neid õpetavad ebakompetentsed ja empaatiavõimetud inimesed. Eriti kui kuuldakse ühe õpetaja suust, et tema kolleeg on selles ja selles saamatu. Ka õpilastel võib seeläbi tekkida mässumeelsus teatud õpetajate suhtes, keda laimatakse.
Arvan, et õpetaja peaks säilitama neutraalset või pooldavat suhtumist oma kolleegide osas. Kui on arvamus, et keegi teeb midagi valesti, siis on kõige õigem sellest kolleegiga rahulikult ning argumenteeritult rääkida. Kui selgub, et diskussioon pole võimalik, siis ei saa oma arvamus emotsionaalselt peale suruda. Tuleb leppida, et antud olukorras jäädakse eri arvamustele.
Laimamine võib tuleneda ka enda ebakindlusest. Kui ei olda kindlad oma professionaalsuses ning inimlikkuses, siis arvatakse, et parim kaitse on rünnak. Selline omavaheline mahategemine on ka üheks osaks, miks valitseb Eesti ühiskonnas arvamus, et õpetajateks on need, kes muuga hakkama ei saa. Õpetaja ise peab ennast ja oma kolleege väärtustama. Loomulikult tuleb ka teist kriitiliselt hinnata, aga argumenteeritud kujul tagasisidet tuleb anda sellele inimesele endale.
Õpetaja suhe kolleegidega
Õpetajate omavahelised suhted koolis/lasteaias on väga olulised. Me ei saa mõelda ainult seda kas ja kuidas on meil õpetajatel omavahelised suhted, vaid kindlasti ka seda kuidas õpetajate omavahelised suhted mõjutavad õpilasi.
Me teame/näeme mida toovad lapsed suhete pinnal kodust kaasa, sama peegeldus on ka kool/lasteaed/kodu suunal.
Kui kodus ema/isa positiivsete suhete korral eristub laps usalduse, sisemise rahu ja arvamuste julge ütlemisega siis rahutud suhted kodus toovad lapsega lasteaeda/kooli kaasa närvilisuse, ebakindluse, oskuse haiget teha hingele ja kahjuks ka füüsilise vägivalla.
Head suhted kolleegide vahel on üliolulised ja koolijuht peaks olema võimeline märkama, suunama, pidurdama ebakõlasid õpetajate omavahelistes suhetes.
Kuulun õnneks sellisesse organisatsiooni kus direktor on üdini positiivne ja samal ajal õiglaselt karm.
Omavahelised arusaamatused püütakse aegsasti lahti rääkida. Loomulikult on alati inimesi kes vajab kolleegi tagarääkimist nagu õhku aga oluline on, et juht seda märkab ja teeb kõik endast oleneva, et töökeskkond oleks positiivne kus tahaks alati töötada.
Sandra toob väga õigelt välja, et õpetaja peab väärtustama iseennast ja oma kolleege. Oskusega väärtustada teisi inimesi kaasneb tavaliselt ka väärikas käitumine. Õpetajaamet on väärikas ja õpetaja käitub väärikalt.
Lisa kommentaar