Hea kooli aspektid | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Hea kooli aspektid

3. Detsember 2012 - 14:27 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Konverentsil "Hea kooli mõõdupuud" korraldati külastajate seas küsitlus, missuguseid kriteeriume tuleks hea kooli puhul kõige olulisemateks pidada. 68 vastanu arvamustest kujunes välja järgmine pilt:

Head kooli iseloomustab:

1. õpilaste individuaalse arengu toetamine – igaühe eripärasse suhtutakse kui rikkusesse, iga last innustatakse tegelema valdkonnaga, mis talle sobib;

2.  koolimeeldivus – õpilastele ja õpetajatele meeldib koolis käia, õppimine on stressivaba, huvitav ja mõttekas ning õpitav seostatud eluga;

3.  head sotsiaalsed suhted – konfliktide lahendamist peetakse oluliseks, osapooled püüavad mõista üksteise väärtusi ja käitumismotiive;

4. innustav ja avatud juhtimine – juht ja juhtkond inspireerib ja toetab kollektiivi, teades, mis koolis toimub ja on valmis kriitikast õppima;

5. oma kooli tunne – võimalused koos tegutsemiseks ja meie-tunde tekkimiseks kogu koolipere sees;

6. õpilaste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine – suhtlemisoskustele, eneseteadlikkusele ja tundekasvatusele pööratakse iga päev tähelepanu;

7. koostöö õpetajate vahel – oma kogemuste, murede ja rõõmude jagamine laiemalt, püüeldes sünergia poole;

8. teadlik sihiseade ja süsteemne väärtusarendus – kooli eesmärk ja põhiväärtused on sõnastatud, kõik kooli tegevused on läbi mõeldud väärtuskasvatuse võtmes;

9. loovuse ja algatusvõime toetamine – hinnatakse omaalgatust ja ettevõtlikkust ning loovat lähenemist kõiges, mis koolielus ette tuleb;

10. õpilaste kaasamine – õpilaste arvamusega arvestatakse, neil on õigus oma arvamus (ka kriitiline) vabalt välja öelda teisi austaval viisil.

Peale loetletute olid valikus veel:

hea õpimotivatsioon ja -tulemused - lapsi innustatakse õppima, toetatakse heade õpitulemuste saavutamist ja oma võimete arendamist maksimumini;

töötajate individuaalse arengu toetamine - väärtustatakse õppivat õpetajat, luuakse head tingimused õpetajate ja tugispetsialistide enesetäiendamiseks;

õpilaste erivajadustega tegelemine - kaasatakse tugispetsialiste, töötatakse koos eri osapooltega õpilasele parima lahenduse leidmise nimel;

vanemate kaasamine - vanemaid kutsutakse nii peole, appi kui ka nõu pidama; tagasiside küsimine ja andmine on süsteemne;

koostöö kogukonnaga - tegevustesse kaasatakse inimesi väljastpoolt kooli, luuakse võimalusi panustada ümbritsevasse;

konstruktiivne tagasiside - nii õpilased kui õpetajad saavad oma tööle ja tegevusele järjepidevalt arengut soodustavat tagasisidet;

huvitavad ainetunnid - tunnid on huvitavad ja efektiivsed, kasutatakse kaasavaid, uuenduslikke ja rutiini lõhkuvaid õpetamise ideid;

eesti keele ja kultuuri hoidmine - toetab puhta eesti keele kasutamist, rahvusliku kultuuripärandi tundmaõppimist ja loovat edasiarendamist;

turvaline ja esteetiliselt nauditav koolikeskkond - õpetajad, õpilased ja vanemad otsivad koos võimalusi luua koolis kaunist ja koduselt kindlat keskkonda;

maitsev ja tervislik koolitoit - läbimõeldud menüü, teadlikult kujundatakse söömisega seotud positiivseid harjumusi;

efektiivne tegelemine kiusamisega - märgatakse kiusamist ja vägivallatundemärke, tegeletakse kiusamise ennetamise ja põhjustega;

vaba aja veetmise võimalused - vahetundide ajal saab mängida, joosta, lugeda või juttu ajada; toimivad pikapäevarühm ning on arvukalt huviringe.

 

Hea lugeja, mida arvad Sina välja koorunud kriteeriumidest? Mis on puudu ning mis üleliia?

 

Autor: Laura Lilles-Heinsaar

 

Loe konverentsi kohta lähemalt siit.

 

Sisestas Liisa (verifitseerimata),

Olin ka konverentsil, nägin küsitluslehte. Puudu on kindlasti huvitavad ainetunnid ja konstruktiivne tagasiside - ehk siis just õppimist ja selle viise puudutav!

Sisestas digital (verifitseerimata),

Konkurents ja koostöö ei ole vastandid. Selle nii nägemine on ajakirjanduslik lihtsustamine. Konkurentsi puudumine võib tähendada ka soigumist. Koostöö vastand võib olla atomariseerumine. Nõukaajal oli soigumine ja atomariseerumine korraga. Samamoodi on võimalik ka eluterve konkurents ja koostöö korraga.

Sisestas Jüri Ginter (verifitseerimata),

Miks on endiselt lubatud anonüümsed kommentaarid? Mida need inimesed kardavad? Kes on väitnud, et konkurents ja koostöö on vastandid? Kommentaaride lisamine on aga keerulisemaks tehtud. Nii me sisulise arutelu ei jõua.

Meie rühm esitas sellised kriteeriumid:
Terve on kool, kus kõik asjaosalised (õpetajad, õpilased, lapsevanemad jt) arutavad koos ja lepivad kokku eesmärkides ning annavad lubadused, mida keegi teeb. Ühiselt täidetakse lubadused ja analüüsitakse eesmärkide saavutamist ning uuendatakse lubadusi.

Kriteeriumid: kõigil on reaalselt võimalik arutelust osaleda (sobiv aeg, koht, tähtaeg, vorm), otsused on konsensuslikud, mitte hääletamise teel. Vormideks on perevestlused, arenguvestlused, arengukavad, õppekavad jm. Neid ei peeta asjatuks ajaraiskamiseks.

Õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt teevad pidevalt koostööd õppe käigus. Seda võimaldavad üleseanded, töökorraldus, õppemeetodid jm.

Sisehindamises osalevad kõik asjaosalised. Sisehindamist ei peeta asjatuks ajaraiskamiseks.

Rõhutasime, et individuaalne areng pole võimalik.

Sisestas P. (verifitseerimata),

Kas pole mitte väga raske valida täiesti eri kategooria asjade vahel, nt minul oleks küll keerukas otsustada, msi on tähtsam, kas õpetajate koostöö, õppijate loovuse toetamine või tervislik koolitoit. Need on ju kõik olulised ja nende vahel pole vaja valida, vaid pigem püüda kõiki silmas pidada. Nii ongi äärmiselt olulised ka esikümnest välja jäänud tegurid, keegi ei kahtle ju, et õpimotivatsiooni on vaja soodustada ja et tagasiside peaks olema konstruktiivne. See loetelu koos reastamise üelsandena oli ilmselt mõeldud pigem järelemõtlemise ja arutelu alusen, mitte ütlemaks, et ainutl esikümnesse pääsenud kriteeriumid on tähtsad.

Sisestas Birgy Lorenz (verifitseerimata),

Üks valdkond, mis on küll kõikide teiste all peidus, on meie \"E\" värk. E-kanalite kasutamine, e-õpe, kui ka e-ohutus. Ühelt poolt ei tee meie Targaltinternetis.ee programm ka vahet kas tegu juhtus päriselus või e-elus, kuid siiski teatavad iseärasused on, mida hea kooli puhul tuleks tähele panna. Näiteks tehes uuringuid, siis on tihti olnud juhuseid kus õpetajad, lapsed kui ka vanemad ütlevad, et päriselus ehk kolis ja sellel territooriumil ei toimu kiusamist, kuid e-kanalites toimub hoopis teine elu kus kiusamine on igapäevane. Samamoodi ei saa pidada heaks kooliks seda kooli, kes ainult suhtleb vanema ja lapsega \"kohtumistel\" või saadab tiguposti või ei ole siiani avanud kasvõi e-kooli. Ehk siis võib tundude, et info liigub, kuid tegelikkuses \"e\" eitamine on viinud kooli olukorda, kus hea nimi seisabi ainult selle najal, et keegi ei saa ühendust kooliga või lihtsalt pole võimalik kohalegi minna (nt. paljud vanemad töötavad mujal jne). Ehk siis hea kool vastab e-ühiskonna standarditele ja oskab tegeleda ka sellega kaasnevate väljakutsete ja probleemidega.

Sisestas nunnukas16 (verifitseerimata),

Siit tuleb veelkord välja, et hea kool ei pea andma kvaliteetset haridust ega teadmisi. Kooli hinnatakse eelkõige kui kasvatusasutust. Nii see ju ongi, eks märka iga tudengki juba esimesel kursusel, et mõnegi eriala alusaine põhjaliku omandamise maht tundub ületavat kogu koolis 12 aasta jooksul õpitut. Tegemist on imeliku vastuoluga – ühelt poolt peaks klassikaline kool andma hea hariduse, teiselt poolt hinnatakse kooli headust üksnes selle alusel, kuidas ta lapsele meeldib ja lapsest sotsiaalse ja tubli ühiskonnaliikme kasvatab. Samas eeldab ju ülikooli astumine ja seal hakkama saamine ikkagi head haridust ja ka mõningate teadmiste olemasolu. Seega võib järeldada, et meie koolisüsteemi kujundatakse mitte kasvatama inimesi, kes suunduksid ülikooli ja oleksid aastakümnete pärast võimelised looma teadmistepõhiseid, kõrgepalgalisi töökohti, vaid pigem tublit madalapalgalist töölisklassi ja üksikuid ettevõtlike omadustega juhte neile töölistele. Esimene kriteerium võiks ikka olla hea haridus.

Sisestas Margus (verifitseerimata),

Raske on midagi ette heita siin välja kirjutatud prioriteedile. Omaette küsimus on aga see, kui palju väljendavad need printsiibid hetke reaalsust ja kuivõrd vaid potentsiaalset taotlust. Sest sellal, kui siinse nimistu eesotsas on "õpilase individuaalse arengu toetamine", on minu mulje põhjal koolisüsteemi üks suuremaid eetilisi ja vaimseid probleeme just vastupidine reaalsus. "Õpilase individuaalse arengu toetamine" eeldaks ju iga õpilase eripära mõistmist ja tunnustamist: kõigile ei sobi ühed õpetamismeetod, üks tempo, ühed nõuded, jne. See on aga kõik see, mida standardiseeritud ja põhjendamatult laiaulatuslik (et mitte öelda laialivalguv) õppekava ei soosi – õppekava, mille määrav kriteerium on statistiliste eelduste täitmine, suur mõõdetav "keskmine", mitte aga mõõdetamatu isikupära. Küllalt ilmekas oli hiljaaegu nähtud karikatuur, kuidas erinevatele loomadele nagu elevant, ahv, madu, kala jt teatatakse, et võrdsuse nimel tuleb neil kõigil sooritada ühesugune eksam: ronida puu otsa. Mida selline eksam tegelikult näitaks? Mõistagi eimidagi.
Praegune haridussüsteem tugevalt kallutatud ka informatsiooni suunas, see aga jätab paratamatult vähe ruumi loovusele ja kogemuslikkusele. Ometigi on inimese elusus kinni tema võimes ammutada endasse uusi kogemusi; informatsioon peaks seda protsessi toetama, mitte olema eesmärk omaette. Pealegi ma ei usu, et haridusel (haritusel) saaks olla muud alust kui austus kõige elava suhtes (kas hoolimatu inimene saab olla haritud?). Edendades maailmapilti, kus kõik on killustatud omavahel seostamata väikesteks osakesteks, toimub aga paratamatult kaugenemine sellisest printsiibist. Seejuures õpetab praegune haridussüsteem killustatud informatsiooni tasemel, milleni õpetajad ise väljaspool oma eriala enamasti ei küündi. Keemiaõpetaja põruks ajalooeksamil, ajalooõpetaja kehalises kasvatuses, inglise keele õpetaja vene keeles, jne. Kas see pole absurdne?
Probleem on seetõttu minu arvates mitte tehniline, vaid põhimõtteline: mida käsitleda haridusena, mida käsitleda inimeseks olemise alusena. Või milles seisneb hariduse eetilisus. See, mis tekstist puudu on, on see, kuidas kirja pandud põhimõtted võiks/saaks reaalselt rakenduda.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

On väga tänuväärne, et diskussioon hea kooli kriteeriumite üle on Eesti ühiskonnas kõlapinda leidnud. Järelikult on tekkinud kriitiline hulk inimesi, kes tunnevad, et vanaviisi jätkata ei ole õige. Nii nagu eespool kõnelejad on välja toonud, on pea kõik aspektid vajalikud ning „hea kooli“ kriteeriumiteks sobilikud, kuid minu jaoks on puudu baaskriteerium- õnnelikkus. Ühelt poolt võib pidada õnnelikkust väga subjektiivseks ning üldiseks, raskesti defineeritavaks mõisteks, kuid teisalt, kas ei näita õpilaste (ning ka töötajate) õnnelikkus just seda, et eelpool mainitud kriteeriumid on täidetud just optimaalsel määral ja viisil.
Sattusin mõni hetk tagasi väga põneva graafiku peale, kus riigid olid asetatud joonisele nõnda, et graafiku ühele teljele oli märgitud õpilaste õnnelikkus ning teine mõõtis nende akadeemilisi saavutusi. Graafikul kajastusid ka Eesti andmed ning nagu eelneva jutu põhjalgi võib arvata oli Eesti õpilaste õnnelikkuse tasemelt väga madalal, kuid akadeemiliste saavutuste skoorilt kõrgel kohal. Minu jaoks näitab taoline maatriks, et õnnelikkus ning kõrged saavutused ei ole tingimata üksteist välistavad. Loomulikult peituvad taoliste lihtsustatud graafikute taga ka väga erinevad kultuuritaustad, investeeringud ning palju muid aspekte, kuid võib-olla ei peaks ka Eestis niivõrd vastandlikeks pidama kõrget sooritust ja õnnelikke õpilasi.

Sisestas M. K. (verifitseerimata),

Ühest küljest on hea meel, et välja toodud kriteeriumid ei erine oluliselt riikliku õppekava üldosas välja toodud õppe- ja kasvatuseesmärkidest (vt. põhikooli õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133, gümnaasiumi õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/13272925), vaid on nendega üldises mõttes kooskõlas, nüansseerivad neid või esitavad veidi teises sõnastuses. See tähendab, et õppekavasid koostavate ekspertide ning avaliku üldsuse arvamused langevad selles osas üldiselt kokku, ning võib öelda, et need kaks instantsi toetavad üksteise püüdeid kujundada kasvavast lapsest või noorest teatud tüüpi indiviid ja ühiskonna liige. Probleemiks on aga sõnastatud põhimõtete liigne üldsõnalisus, mis siin toodud nimekirjas küll vähem haridusteadusele spetsiifilises abstraktses keelepruugis esitatud, kuid siiski piisavalt üldistena, et viia arusaamiseni, kuidas nende hea kooli kriteeriumite täitmiseni jõuda. Kui sõnastada probleemi teadusfilosoofiliselt, on olemas valdavalt tegemist kontemplatsiooniga (teatud hoiakute sõnastamine), ent mitte interventsiooniga (protsessi vahele sekkumine).

Teiseks, nagu üks eespool kõneleja osutas, on praeguse aja Eesti haridussüsteem liialt kallutatud informatsiooni edasiandmise suunas ning õppimisprotsess peaks kujutama endast informatsiooni omandamist viisil, mis toetaks loovust ja kogemuslikkust. Olen sellise seisukohaga nõus: lihtsalt pähe õpitud teadmine jääb inimesele võõraks, ja kui inimene sellega ei suhestu, mõjub see kokkuvõttes inimidentiteedi terviklikkusele lagundavalt. Teadmiste olulisust aga ei maksa tänapäevases teadmistepõhises ühiskonnas alahinnata, ja kui õppija ise kunagi tulevikus teadlasena teadmisi ei loo, siis vähemalt peaks ta oskama teadmist kui sellist väärtustada. Eespool toodud nimekirjas on teadmistele (sõnaga "õpitulemused") viidatud ainult ühel korral, ja sedagi mitte nimekirja põhiosas. Kool on ka teadmiste saamise asutus, ja tänapäeva ühiskonnas üks kohti, kus neid on võimalik mõtestatult ja süstematiseeritult saada. Seda ei tasuks jätta tähelepanuta, ja kuigi võib arvata, et teadmiste väärtustamine toimub enamasti nagunii vaikimisi, võiks selle siiski ka eksplitsiitselt sõnastatuna välja tuua.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
2 + 0 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.